Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-25611

2-12-25611

Lepingu 1 tagatiseks oli ka E V ́ile kuulunud kinnistule nimega XXXX, asukohaga M küla, K vald, Saaremaa (registriosa nr-ga seatud hüpoteek. Tagatise arvelt vähendas tagatise omanik võlgnevust summas 3 834,00 eurot ning hüpoteek, mis tagas võlgniku Lepingust 1 tulenevaid kohustusi on kustutatud. Kokku moodustab laenusaaja lepingust nr 07-029716-EV tulenev võlgnevus (pärast tagatise arvelt saadud summade mahaarvamist algsest nõudest) 16 842,17 eurot, millest põhiosa võlgnevus 13 780,10 eurot, intressivõlgnevus 358,38 eurot ja põhiosa võlgnevuselt arvestatud viivis 2 703,69 eurot (lisa 3). Võlgnik on isiklikult kätte saanud teatised võlgnevuse kohta ja pankrotihoiatuse (lisa 4), milles võlausaldaja palus täita võlgnikul laenulepingutest tulenevad kohustused 14 päeva jooksul kirja saamisest. Võlausaldaja märkis nõudekirjades, et maksenõue on ühtlasi ka pankrotihoiatus pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 10.10.2011. Võlgnik ei ole oma kohustusi pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga täitnud ega täitma asunud. Eelnevat arvesse võttes on selge, et võlgnik ei suuda laenulepingu sõlmimisega võetud rahalise võlgnevuse tasumise kohustust täita. Käendusleping nr 09-018597-KÄ ning laenude raamleping nr 07-107605-JL ja laenutehingu kinnitus nr 09-018597-JK 09.03.2009 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik käenduslepingu nr 09-018597-KÄ (edaspidi Käendusleping, lisa 5), mille alusel võttis võlgnik endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga M&V Tehnosüsteemid (pankrotis) (registrikood 10930266) (edaspidi Laenusaaja) laenutehingu kinnitusest nr 09-018597-JK (edaspidi Leping 2) tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Võlgniku vastutuse maksimumsummana lepiti Käenduslepingu punktis 1 kokku 127 823,00 eurot. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga lepingujärgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu 2 ülesütlemisel oli kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustus ennetähtaegselt tasuma kõik Lepingu 2 alusel võlgnetavad summad. 12.06.2007 sõlmisid võlausaldaja ja Laenusaaja laenude raamlepingu nr 07-107605-JL, millele sõlmiti 09.12.2008 laenude raamlepingu nr 07-107605-JL muutmise kokkulepe, millega kehtestati 12.06.2007 sõlmitud raamleping uues redaktsioonis. 09.03.2009 sõlmiti laenude raamlepingu nr 07-107605-JL lisa laenutehingu kinnitus nr 09-018597-JK (Leping nr 2, lisa 6). Lepingu nr 2 punkti 1.2 kohaselt oli laenusummaks 171 808,00 eurot. Vastavalt Lepingu 2 punktile 1.4 oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 09.09.2009. Intressimääraks oli vastavalt Lepingu 2 punktile 1.6 6,842% aastas. Lepingu 2 punkti 1.5 kohaselt kohustus Laenusaaja laenusumma tagastama ühekordse maksena laenusumma tagastamise lõpptähtpäeval 09.09.2009. Leping 2 lõppes laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumise tõttu 09.09.2009. Laenusaaja laenusumma tagastamise lõpptähtpäeval laenusummat võlausaldajale ei tagastanud. Harju Maakohtu 17.09.2009 määrusega kuulutati välja laenusaaja OÜ M&V Tehnosüsteemid OÜ pankrot. Võlausaldaja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud II järgu nõudena, kuid pankrotiavarast ei piisa võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Pankrotimenetluses ei ole peaaegu kolme aasta jooksul ühtegi laekumist ega ka vara müüki toimunud. Kokku moodustab 17.09.2009 seisuga Laenusaaja laenutehingu kinnitusest nr 09-018597-JK tulenev võlgnevus 177 642,77 eurot, millest põhiosa võlgnevus 171 808,00 eurot,

2-12-25611 intressivõlgnevus 4 030,80 eurot ja põhiosa võlgnevuselt arvestatud viivis 1 803,97 eurot (lisa 7). Võlgniku kui käendaja vastutus on piiratud käenduslepingu kohaselt 127 823,00 euroga. Võlgnik on isiklikult kätte saanud käendusnõuded ja pankrotihoiatuse (lisa 8), milles võlausaldaja palus täita võlgnikul käenduslepingust tulenevad kohustused 14 päeva jooksul kirja saamisest. Võlausaldaja märkis nõudekirjades, et maksenõue on ühtlasi ka pankrotihoiatus pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 10.10.2011. Võlgnik ei ole oma kohustusi pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga täitnud ega täitma asunud. Eelnevat arvesse võttes on selge, et võlgnik ei suuda oma käenduslepingu sõlmimisega võetud rahalise võlgnevuse tasumise kohustust täita. Pankrotiavalduse esitamise õiguslik põhistus Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Antud juhul põhjendab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust 10 päeva jooksul täitnud (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 145 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. PankrS § 10 lg 2 punkti 4 alusel peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Pankrotiavalduses on võlausaldaja nõude suurust tõendanud, nõude tekkimise asjaolusid kirjeldanud ning täitmise tähtaega samuti tõendanud (Võlausaldaja väidet kinnitavad dokumendid, mis on lisatud pankrotiavaldusele). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 396 lg 1 ning PankrS § 9 lg 1, § 10 lg 2 p 1 palub võlausaldaja:

2-12-25611 Kohus võttis avalduse menetlusse 06. juuli 2012.a. määrusega. 16. juulil 2012 toimunud eelistungile võlgnik ei ilmunud. Võlgnik avaldusele vastuväidet ei esitanud. 17. juuli 2012.a. määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Rajar Miller’i. Ajutise pankrotihalduri seisukoht Vastavalt esitatud aruandele on Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt hetkel Võlgniku alaliseks töökohaks Linna Pesumaja OÜ, kus ta saab igakuiselt töötasu 300 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on Võlgnikul kehtiv seos järgmiste ettevõtetega. a)Aktsiaselts M & V Invest (10120432), kus Võlgnik on juhatuse liige; b)Osaühing M & V Tehnosüsteemid (pankrotis) (10930266), kus Võlgnik on ainuosanik j a juhatuse liige. Võlgniku varad Nähtuvalt krediidiasutuste vastustest ajutise halduri järelepärimistele omab Võlgnik kontosid AS-is SEB Pank, Swedbank AS-is ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. AS-is SEB Pank avatud kaks arvelduskontot mõlemal seisuga 20.07.2012 saldo 0 eurot. Swedbank AS-is avatud arveldusarve saldo on seisuga -30,33 eurot ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud arveldusarvel on -0,05 eurot. Seega puuduvad Võlgnikul arvelduskontodel rahalised vahendid. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete (hetkel päringutele laekunud vastused) kohaselt Võlgnikul kinnisvara ega registrisse kantud vallasvara (sh väärtpabereid, v.a. aktsiad või osalused) ei ole. Äriregistrist nähtuvalt kuulub Võlgnikule osalus Osaühingus M & V Tehnosüsteemid (pankrotis) (10930266). Võlgnikule kuulub äriühingus osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustab 100 protsenti äriühingu osakapitalist. Väljakuulutatud pankroti tõttu saab eeldada, et äriühingul olemasolev vara ei kata tema kohustusi, mistõttu tuleks käesolevas menetluses arvestada Võlgnikule kuuluva osaühingu osa väärtusena 0 EUR; Ajutisele haldurile avaldatu kohaselt Võlgnikul väärtuslikku olmelist vallasvara (mööbel, kodutehnika jms) ei ole. Võlgnik on teatanud, et ta on esitanud nõudeavalduse 64 887,5 eurot (1 015 269 krooni) Osaühing M & V Tehnosüsteemid (pankrotis) pankrotimenetluses. Ajutine haldur pole käesoleva aruande esitamise seisuga saanud kontakti Osaühing M & V Tehnosüsteemid (pankrotis) pankrotihalduriga (Saima Laumets), et selgitada, millised on osaühingu vara silmas pidades eduväljavaated pankrotivarast Võlgnikule väljamaksete tegemiseks. Rohkem nõudeid kolmandate isikute vastu Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole. Seega on ajutisele haldurile kättesaadava ja avaldatud informatsiooni alusel Võlgniku teadaoleva vara hinnaguliseks suuruseks igakuiselt kättesaadav töötasu summas 300 eurot. Võlgniku vara hulka kuuluva osaühingu osa väärtuse hindamisel on mõistlik osühingu pankroti väljakuulutamise tõttu lähtuda nullväärtusest. Võlgniku kohustused

2-12-25611 Ajutine haldur on avalike registrite andmetele, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja andmetele, Võlgniku esitatud andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et Võlgniku teadaolevad kohustused on alljärgnevad: Võlgniku ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingust 07-029716-EV tulenevad kohustused summas 17 483,18 eurot, ja käenduslepingust 09-018597-KÄ tulenev kohustus summas 127

823 EUR.

Võlgniku ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud eluasemelaenulepingust L040011793 tulenevad kohustused summas 271 702,03 eurot, laenulepingust L060059542 tulenevad kohustused summas 17 794,72 eurot ning laenulepingust 7000422420615 tulenevad kohustused summas 85,56 eurot. Vastavalt AS SEB Pank teatisele käendab Võlgnik panga ees M & V Invest AS-i laenu (laenuleping 2005037984) 511 293,19 euro ulatuses ning M & V Tehnosüsteemid OÜ (pankrotis) laenu (laenuleping 2006002829) 511 293,19 euro suuruses summas. 20.07.2012 seisuga on laenulepingust 2005037984 tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks 747 152,47 eurot ja laenulepingust 2006002829 kohustuste suuruseks 120 913,75 eurot. Arvestades mõlema laenusaaja suhtes väljakuulutatud pankrotti on tõenäoline, et võlausaldaja esitab põhivõlgniku poolt rahuldamata jääva nõude osas nõude Võlgniku kui käendaja vastu käenduslepingu järgse vastutuse maksimumsumma ulatuses. Seetõttu on ajutise halduri hinnangul põhjendatud arvestada Võlgniku kohustuste hulka ka potentsiaalse kohustusena käenduslepingutest tulenev tõenäoline kohustus summas 632 206,94 EUR. Täitemenetluste registrite andmetel puuduvad Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused. Käesoleva aruande esitamise seisuga ei ole Maksu- ja Tolliamet pole vastanud ajutise halduri päringule, kus haldur palus infot Võlgniku maksukohustuste kohta. Maksu- ja Tolliameti kodulehel teostatud elektroonse päringu järgi puudub Võlgnikul maksuvõlg. Muid täitmata rahalisi kohustusi Võlgnikul ajutise halduri kogutud teabe ja Võlgniku selgituste kohaselt ei ole. Seega on ajutisele haldurile kättesaadava ja avaldatud informatsiooni alusel Võlgniku teadaolevate sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks 434 888,49 EUR. Lisaks on ajutise halduri hinnangul põhjendatud arvestada Võlgniku kohustuste hulka ka potentsiaalsed käenduslepingutest tulenevad kohustused kogusummas 632 206,94 EUR, mistõttu kõigi Võlgniku teadaolevate ja potentsiaalsete kohustuste mahuks võib lugeda hinnanguliselt 1 067

095,43 EUR.

Võlgniku kohustuste täitmise väljavaated Kuivõrd Võlgnikul teadaolev vara sisuliselt puudub ja kohustused koos potentsiaalsete kohustustega ulatuvad 1 066 454,42 EUR-ni, on Võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvestades Võlgniku kohustusi ja Võlgniku teadaoleva sissetuleku suurust ja varalist seisu, ei ole Võlgniku kohustuste täitmine võimalik. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja info alusel on ajutine haldur analüüsinud selliste Võlgniku tehingute toimumist, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Äriregistrist nähtuvalt on Võlgnik olnud seotud järgmiste ettevõtetega.

2-12-25611 a)Abiks Ikka OÜ (10930616), kus Võlgnik oli juhatuse liige kuni 03.06.2010 ning 100 % osanik kuni 19.04.2009; (b) Aktsiaselts M & V Invest, kus Võlgnik oli aktsionär kuni 01.10.2009; (c)FIE M M (kustutatud) (10581860); (d)Osaühing Randvere Saeveski (10645594), kus Võlgnik oli juhatuse liige kuni 25.08.2005; (e)Osaühing Robinson Kinnisvara (10148790), kus Võlgnik oli juhatuse liige kuni 16.03.2000 ning osanik kuni 01.06.2000; (f)Saare EPT OÜ (registrikood 10249203), kus Võlgnik oli nõukogu liige kuni 01.02.2011. Eeltoodust nähtub, et Võlgnik on talle kuuluva Abiks Ikka OÜ (endise ärinimega Media Invest OÜ) ainuosaluse võõrandanud 19.04.2009. Registri andmetest nähtub, et 19.04.2009 on Abiks Ikka OÜ ainuosanikuks saanud M M. Võlgniku esitatud Swebank AS-i pangakonto väljavõttest nähtub, et M M on 17.04.2009 tasunud Abiks Ikka OÜ osa eest 40 000 krooni. Abiks Ikka OÜ majandusaasta aruandeid ja aruannetes kajastatud äriühingu vara arvestades ei pruugi osa eest makstud hind olla vastavuses äriühingu osa tegeliku väärtusega. Nimetatud asjaolusid tuleb selgitada edaspidises pankrotimenetluses, juhul, kui kohus pankroti välja kuulutab. Võlgnik on talle kuuluvad Aktsiaselts M & V Invest aktsiad võõrandanud 01.10.2009. Registri andmetel on E V 01.10.2009 omandanud aktsiaseltsi M & V Invest aktsiad. Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et Võlgniku j a E Vi vahel on 2007-2008 toimunud isiklikku laadi rahaülekandeid. Ajutisele pankrotihaldurile pole teada, millistelt tingimustel (nt lepinguobjekti hind) on äriühingu aktsiad võõrandatud. Aktsiate võõrandamiselepingu kui alusdokumendi saamisel on võimalik otsustada selle üle, kas nimetatud tehing võib kahjustada võlausaldajate huve või mitte. Kinnistusraamatu avalikest andmetest nähtub, et Võlgnik on 17.04.2010 talle kuulunud kinnisasja XXXXXXXtn 1 XXXXXXX linnas (registriosa 262534) 1 võõrandanud OÜ-le Ugrimell. Võlgniku poolt esitatud kinnisasja müügilepingust nähtub, et kinnisasja eest tuli tasuda 3 000 000 krooni Võlgniku arvelduskontole hiljemalt 17.05.2010. Võlgniku ajutisele haldurile antud selgitustest nähtub, et Võlgnikul on kinnisasja müügist tasu terves ulatuses saamata. Ajutisele haldurile pole esitatud infot, mida on tehtud kinnistu müügihinna sissenõudmiseks ning miks pole ostja müügihinda vastavalt lepingule tasunud. Äriregistri andmetel on OÜ Ugrimell registrisse kantud 14.04.2010 ning ettevõttel puuduvad majandusaasta aruanded, mis lubab eeldada, et OÜ-l Ugrimell puudusid algusest peale rahalised vahendid Võlgniku kinnisasja ostmiseks. OÜ Ugrimel ainsaks osanikuks ja juhatuse liikmeks M M. M M ja Võlgnik on kuulunud koos aktsiaselts M & V Invest osanike ringi. Võlgniku poolt esitatud Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et M Mi ja Võlgniku vahel on 2007-2008 toimunud isiklikku laadi rahaülekandeid. Eelnimetatud asjaolud kogumis lubavad arvata, et viidatud kinnistu võõrandamise tehingu puhul võib esineda tehingu tagasivõitmise aluseid. Arvestades, et tehingute tagasivõitmine pankrotimenetluses on piiratud maksimaalselt perioodiga 5 aastat enne ajutise halduri nimetamist, on 17.04.2010 toimunud tehing tähtaja mõttes tagasivõidetav.

2-12-25611 Eelmärgitud tehingute tehiolude süvaanalüüs ja sellest tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamisele viitavate asjaolude täpsem hindamine, samuti võimaliku tagasivõitmise nõude kohtumenetluse perspektiivide hindamine vajavad pankrotihalduri poolt käsitlemist edasises pankrotimenetluses, kui pankrot välja kuulutatakse. Arvamus maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste kohta Võlgnik ajutise halduri hinnangul tänase seisuga püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad Võlgniku varade väärtust ja Võlgnik ei ole võimeline kohustusi täitma. Kogutud andmete ja Võlgniku selgituste pinnalt ei ole ajutisel halduril tänase seisuga võimalik üheselt järeldada, millal Võlgnik püsivalt maksejõuetuks muutus ja mis on maksejõuetuse põhjusteks. Võlgniku enda poolt antud selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud ebaõnnestunud investeerimistegevus. Võlgniku enda selgituste kohaselt muutus ta maksejõuetuks 2008 aastal. Juhul, kui kohus kuulutab välja Võlgniku pankroti, on pankrotihalduril võimalik edasises menetluses maksejõuetuse tekkimise hetke ja põhjuseid täpsemalt sisustada. Võlgniku esitatud Swedbank AS-i pangakonto väljavõtetest nähtub, et Võlgnik on alates 2007 kuni 2012 (hõlmates mh maksejõuetuks muutumise perioodi) isiklikult pangakontolt võtnud välja sadu tuhandeid kroone kohati mõne minutiste vahedega. Ajutisele haldurile pole teada, mis on nende summadega tehtud ning mil moel on summade kontolt väljavõtmine aidanud kaasa Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimisele. Nimetatud asjaolusid tuleks edasises pankrotimenetluses kindlasti selgitada, juhul, kui kohus kuulutab välja Võlgniku pankroti. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul olemasolevat vara pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Teadaolev vara menetluskulusid ei kataks. Kogutud andmete pinnalt võivad esineda teoreetilised võimalused tehingute tagasivõitmise nõuete esitamiseks, mille tulemusena pankrotipessa laekuvast rahast pankrotimenetluse kulusid katta, kuid vastavate nõuete õiguslikud ja tõenduslikud perspektiivid (sh võimalike pankrotipesa jaoks positiivsete kohtulahendite reaalne täidetavus kostja(te) varalist seisu arvestades) vajaksid edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus põhjalikumat analüüsi. Ülaltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 22 lg 5, § 23, § 29, § 30 ja § 31 lg 1,

2-12-25611 katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja teha M M pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepanek nimetatud summa tasumiseks;

2-12-25611 täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasule summas 921.60 € (sisaldab käibemaksu 153.60 €). Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, ajutise halduri tasu välja maksta pankrotivara arvelt. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 122 , 477, 478, 479. Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.