2-10-50842/105 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Rahva Kinnisvara OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. septembri 2010 määruse tühistamist ning kostja 8. septembril 2010 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtumäärus põhjendatud, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku eesmärgi ja põhimõtetega, kahjustab olulisel määral kolmandate isikute huve, loob menetlusosalisele kahjuliku tagajärje kohtu enda tehnilise rikke tõttu ning ei vasta seadusele ja kohtupraktikale; 2) esitas kostja kohtule menetlusdokumendid 08.09.2010 kell 23:51. Kostja eeldas kohtu serveri töökorras olekut ja esitas dokumendid piisava ajalise varuga, et dokumendid jõuaksid õigeaegselt kohtu serverisse, milleks kulub tavapäraselt 1 kuni 2 minutit. Kostja sellist põhjendatud ootust kinnitavad varasemalt kohtutele saadetud menetlusdokumentide vastuvõtukinnituste saabumise ajad. Kostja esindaja arvutiserveri haldaja Elion Ettevõtted AS väljavõttest saadetud kirjade logist ilmneb, et kirjad olid saatja serverist väljunud minimaalse viivitusega ehk tavapärase elektroonilise kirja saatmise kiirusega (mõned sekundid) ning et kohtu elektroonilise posti serveri töös esines kirjade saatmise ajal tõrkeid, mis ei võimaldanud kohtul kirju õigeaegselt (s.o tavapärase elektroonilise kirja vastuvõtmise kiirusega) vastu võtta. Kostja on tõendanud, et menetlusdokumentide hilisem salvestamine kohtu serveris oli tingitud asjaolust, et kohtu serveri rikke tõttu ei võtnud kohus saadetud elektroonilisi kirju vastu (lisa 7, bold trükis /.../“host mgw.just.ee[213.184.53.5] said: 451 Temporary service error“/.../). Kostja ei saanud vältida kohtu serveri rikkeid, mistõttu oli kohtu vastuskirja saamise hilinemine tingitud objektiivsetest, s.o kostjast mittesõltuvatest kohtupoolsetest tehnilistest põhjustest. Kostja tegi kõik endast oleneva, et määruskaebus jõuaks kohtu serverisse õigeaegselt – kostja saatis pärast seda, kui ilmnes, et kohtult ei tule vastuskirja, veel kaks kirja www.kohus.ee avaldatud Tartu Maakohtu elektroonilise posti aadressile. Kohus, olles veendunud kostja poolt menetlusdokumendi saatmise õigeaegsuses, oleks pidanud dokumendi TsMS § 336 lg 4 alusel menetlusse võtma (vajadusel oli kohtul võimalik kontrollida vastuskirja hilinemise tehnilisi põhjusi); 3) kuigi TsMS § 336 lg 2 järgi loetakse menetlusdokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi, ei saanud seadusandja eesmärk olla luua viidatud sättega selline menetluslik olukord, kus kohtu serveri rikke tõttu menetlusdokumendi mittevastuvõtmine kohtu poolt toob menetlusosalisele kaasa äärmiselt negatiivse menetlusliku tagajärje. Selline tõlgendus ei teeni tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud eesmärki tõhustada elektroonilist suhtlust kohtuga, lühendamaks sellega menetluse kestust (TsMS eelnõu seletuskiri). Määrusest tulenevalt puudub kohtul kahtlus selles, et kostja esitas dokumendid 08.09.2010 kell 23:51 (erinevalt Riigikohtu otsuse asjas nr 3-2-1-115-08 asjaoludest, mistõttu viidatud lahend ei ole antud juhul võrreldav). TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta (mh) TsMS § 336 lg-s 2 sätestatud nõuetele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises;

4.Abraham Invest OÜ, AS Even, AS Alarmnet, Bauhand Eesti AS, Laurus OÜ, OÜ ADD Grupp, OÜ Walton ja Welco Elekter OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse ja tähtaja ennistamise avalduse vahel vastuolu. Ei ole selge, mida kostja ikkagi soovib – kas tähtaja ennistamist või määruse tühistamist ning kas kostja möönab, et ta on tähtaja mööda lasknud või on ta seisukohal, et ei ole tähtaega mööda lasknud; 2) lähtudes nii TsMS § 336 lg 2 grammatilisest tõlgendusest, justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kehtestatud korrast kui ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast (3-2-1-115-08) ei ole oluline see, millal menetlusosaline menetlusdokumendid esitab, vaid see, millal on dokumendid jõudnud selleks ettenähtud kohtu andmebaasi. Seega ei oma tähendust asjaolu, et kostja esitas dokumendid 08.09.2010 kell 23:51, vaid asjaolu, et dokumendid ei jõudnud 08.09.2010 selleks ettenähtud kohtu andmebaasi, järelikult ei saa neid lugeda kohtule esitatuks 08.09.2010. Kostja lepingulise esindaja näol on tegemist kutsetegevuses tegutseva õigusbüroo juhatajaga, kes on töötanud juristina alates 2003. a, kes eeldatavasti on kursis ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse; 3) on kostja valikuliselt tsiteeritud TsMS § 336 lg 4. Antud juhul ei olnud tegemist olukorraga, kus menetlusdokument ei vastanud digitaalallkirjaga varustamise nõudele, teiseks oli tegemist esimese menetlusdokumendiga, mida menetlusosaline kohtule saatis, ning kolmandaks ei nõustunud kohus, et talle võib määruskaebuse esitada sellisel viisil. TsMS § 336 lg 2 sätestab üldreegli elektroonilise menetlusdokumendi esitamisele, lõige 4 aga erandi. Kui kohus peaks rakendama TsMS § 336 lg 4 ainult menetlusosalise hooletuse tõttu, kaotaks TsMS § 336 lg-s 2 sätestatud reegel mõtte. Seadusandja on ette näinud selge korra elektroonilise menetlusdokumendi esitamiseks ja TsMS § 336 lg-t 4 peaks seadusandja mõtte kohaselt kasutama vaid väga piiratud juhtudel. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, mis tingiks TsMS § 336 lg 4 rakendamise; 4) on elektroonilise dokumendi esitamist korduvalt käsitlenud Riigikohus, asudes seisukohale (3-2-1-49-10), et „saates määruskaebuse tähtaja viimasel päeval kell 23.59, ei saa määruskaebuse esitaja eeldada, et see jõutakse veel samal kuupäeval salvestada ettenähtud andmebaasi. Saates tähtaja viimasel minutil määruskaebuse, võtab määruskaebuse esitaja ise riski, et määruskaebus ei ole TsMS § 336 lg 2 mõttes esitatud tähtaegselt”. Antud juhul on tegemist analoogse olukorraga. Kostja on saatnud määruskaebuse 08.09.2010 kell 23:51, seega võttis kostja, saates kaebuse 9 minutit enne tähtaja lõppu, ise riski, et kaebus ei jõua õigeaegselt kohale. Näiteid kostja esindaja saadetud kirjadest ja nende automaatsetest vastuvõtukinnitustest ei oma asjas tähendust. Tegemist ei ole tõenditega TsMS § 229 mõttes. Samas ei lükka antud näited ümber Riigikohtu eeltoodud seisukohta. Kostja esindaja pidi kutsetegevuses tegutseva mõistliku isikuna olema suuteline oma aega planeerima ning mitte jätma oluliste menetlusdokumentide saatmist viimastele minutitele. Samuti ei ole välistatud võimalus, et kostja arvuti kellaaeg võis tegelikust kellaajast erineda.