Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-14631

2-12-14631

Ajutise pankrotihalduri arvates, kuigi võlgniku juhatuse liige ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust, ei ole olemasoleva informatsiooni alusel võimalik üheselt juhatuse liikme tegu pidada raskeks juhtimisveaks pankrotiseaduse § 28 lg 2 tähenduses, sest ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikme kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2010.a otsusest haldusasjas 3-09-729 tulenevast negatiivsest mõjust ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Kuna võlgnikul vara puudub, siis palub ajutine pankrotihaldur käesolev pankrotimenetlus lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 900 eurot (10 töötundi x 90 eurot) ja kulude hüvitis 53,16 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 14.08.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti sellele, et juhatuse liige hüvitab tasu ja kulude osa, milleks ei jätku riigi vahenditest väljamõistetavast summast, vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama

2-12-14631 kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2010.a otsusest haldusasjas 3-09-729 tulenevast negatiivsest mõjust ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Eeltoodule ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri aruandes toodud andmetel võlgnikul vara ei ole, kohustusi on võlgnikul vähemalt 35 462,48 euro eest, puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi, kuid ajutine haldur ei ole välistanud selliste võimaluste tekkimist edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et POÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. POÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et POÜ püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt märtsis 2011.a., millest lähtudes on võlgniku juhatuse liige hilinenud kohtule pankrotiavalduse esitamisega. Samas, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikme kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist, ei loe ajutine haldur pankrotiavalduse esitamisega hilinemist raskeks juhtimisveaks. Kohus on ajutise halduriga samal seisukohal. Hillar Villers on kohtule esitanud POÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h: avalduse materjalidega tutvumine, päringute koostamine, kogutud andmetega tutvumine ja analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil viibimine. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 900 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 53,16 eurot, s.h tasulised päringud, sidekulud, bürooteenus, autokulud. Võlgniku esindaja on kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude suurusega, samuti sellega et juhatuse liige hüvitab need osas, milleks ei jätku riigi vahenditest väljamõistetavast summast. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 297 eurot, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb SKO’l hüvitada Hillar Villers’ile ajutise halduri töötasu summas 503 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 165,99 eurot ning riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi

2-12-14631 Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest Hillar Villers’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 53,16 eurot, millele lisandub käibemaks 10,63 eurot, tuleb Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks SKO’lt välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Hillar Villers on ajutise halduri aruandes taotlenud POÜ dokumentide hoidjaks SKO määramist. Kohus leiab, et POÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku seaduslikule esindajale juhatuse liikmele SKO’le.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.