R P hagi N K ja MK vastu solidaarselt 12 500 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
12 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja R P (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ, Tondi 1–306, 11313 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I N K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II MK (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. august 2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja R P Hageja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista N K’lt ja MK’lt solidaarselt 12 500 eurot ja viivis 205.48 eurot R P kasuks. Menetluskulude jaotus
Hageja menetluskulud jätta 95 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 5 % ulatuses hageja kanda.
2.Välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv 1 214.32 eurot riigi tuludesse.
3.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, arvelduskontole nr
2-12-18616 221023778606 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Makse selgituseks tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number ning kui isik ei tasu riigilõivu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
4.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.08.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.R P (hageja) esitas 10.05.2012 Harju Maakohtule hagi N K (kostja I) ja MK (kostja II) vastu solidaarselt 12 500 euro ja viivise 875 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale xxx, millele oli seatud hüpoteek summas 620 000 krooni Swedbank AS-i kasuks. Hüpoteegiga tagati Swedbank AS-i (pank) ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja tundis kostjaid hästi ning kostjad palusid temalt pangalaenule tagatist. Hageja teadis, et kostjad on materiaalselt hästi kindlustatud ning on võimelised laenukohustust täitma. Samas ei selgitatud pangas talle korteriomandile seatud hüpoteegi tagajärgi. Kostja I pidi igakuiselt tasuma pangale 264.50 eurot. Kostjad kohustust ei täitnud, tekkis makseviivitus ning pank ütles laenulepingu üles ning asus võlga sisse nõudma tagatiste kaudu. 13.04.2010 teatas pank hagejale, et laenulepingu järgi on kostja I võlgnevus kokku 470 182.73 krooni ning kuna hagejal puudusid rahalised vahendid võla tasumiseks, siis 18.05.2010 esitas pank täitmisavalduse kohtutäiturile. Täiteasjas nr 023/2010/3251 arestis kohtutäitur Elin Vilippus hagejale kuulunud korteriomandi 05.07.2010. Korteriomandi suhtes toimusid enampakkumised ning 04.07.2011 müüdi see hinnaga 10 500 eurot.
2-12-18616 Hageja leiab, et tal on kostjate vastu tagasinõude esitamise õigus summas 10 500 eurot. Hageja leiab, et kostjad peavad talle hüvitama ka mõistlikud kulutused summas 2 000 eurot, mis olid seotud korterist välja kolimisega. Hageja üürib väikest korterit ning hoiab oma mööblit ja esemeid tuttavate juures, kellele peab tasuma asjade hoiustamise eest tasu. Hageja on tasunud asjade hoiustamise eest 900 eurot, üüri 800 eurot ning kolimise- ja veoteenuse eest 300 eurot. Hageja nõuab hagis esitatud nõudelt seaduses sätestatud määras viivist alates korteriomandi enampakkumisest, s.o 04.07.2011, kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostjate vastus
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja poeg AP ja kostja II elasid vabaabielus. Laenu pangast eluaseme ostmiseks otsustas võtta AP. Kuna AP oli ise töötu, palus ta kostjat I (kes on kostja II ema) laenusaajaks ja oma ema käendajaks. Laenu võtmise ajal oli kostja II töötu ja kostjal I oli väga väike sissetulek. Laenuga ostetud korteri müüs AP’i sõbra ema kinnisvaramaakler RV. Kostjad ei tegelenud laenu taotlemise ega korteri valimisega. Kõigega tegeles kinnisvaramaakler ja kõik tehingud toimusid tema kontrolli all. Kinnisvaramaakler rääkis, et temal on pangas tuttavad ja laenu saamiseks ei ole sissetulekut vaja. Hageja teadis, et kostjad ei ole materiaalselt hästi kindlustatud ja laenukohustuse lubas täita AP. Kostjad ei ole hagejaga laenu võtmisest rääkinud vaid seda tegi AP. Korterit hakkasid kasutama AP ja kostja II. Pärast korteri ostmist hakkas AP jooma, haigestus ning suri 2011.a sügisel. Kostjal II ei olnud rahalisi vahendeid pangalaenu maksmiseks. Pärast korteriomandi müüki jäid kostjad pangale võlgu ning kostja I maksab pangale igakuiselt laenu jääki. Hagejal oli XXX ühiselamus tuba ja korteri müümisel viidi hageja asju ka sinna. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele täies ulatuses ja viivisenõude osas osaliselt.
4.Asjas tähtsust omavate vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Swedbank AS-i ja kostjate vahel on 02.07.2008 sõlmitud laenuleping nr XXX (edaspidi laenuleping), millega kostjad võtsid laenu 78 022 eurot korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ostmiseks (tl 10, 15); • Hageja oli XXX asuva korteriomandi omanik (tl 44); • Laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek XXX ja XXX asuvatele korteriomanditele. 02.07.2008 sõlmiti korteriomandi müügileping koos korteriomandite hüpoteekidega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingutega (kd 12-14); • 07.09.2009 ja 18.03.2010 teatistega teavitati hagejat kui laenulepingu tagatise omanikku, et kostja I ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud ning kui täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasuta, öeldakse laenuleping ennetähtaegselt üles (tl 11, 21); • 13.04.2010 teatisega teavitati hagejat võlgnevuse suurusest ning laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest 12.04.2010 (tl 20); • Laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks esitas pank kohtutäiturile 18.05.2010 täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täiteasjas nr 022/2010/3251 saadeti hagejale täitmisteade (tl 22); • Hageja kinnisasi arestiti 05.07.2010 aktiga (tl 23-24); • Enampakkumised toimusid 29.07.2010, 08.10.2010, 02.03.2011, mis kõik nurjusid ning vara hinnati korduvalt ümber (tl 26-36, 45-50). 04.07.2011 enampakkumisel osteti korter hinnaga 10 500 eurot (tl 37-39)
2-12-18616
5.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjatelt solidaarselt kinnisasja arvel toimunud täitemenetluses tasutud võlgnevuse 10 500 euro ja kahju 2 000 euro hüvitamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 kohaselt kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. AÕS § 349 lg 3 on samuti kohaldatav olukorras, kus nõude täitmiseks müüakse täitemenetluses nõuet tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasi, mille omanik ei ole võlgnik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-153-10, p 10). VÕS § 173 lg 3 p 1 kohaselt nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes. Kuna panga nõue rahuldati hageja korteriomandi müügist saadud raha arvel, läks panga nõue kostjate vastu AÕS § 349 lg 3 esimese lause ja VÕS § 173 lg 3 p 1 järgi rahuldatud osas, s.o 10 500 eurot, hagejale üle. Kuna laenulepingu järgi on laenusaajateks mõlemad kostjad, siis on tegemist solidaarvõlgnikega ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt täitemenetluses tasutud võlgnevuse ja kahju hüvitamist solidaarselt VÕS § 65 lg 1 ja 2 alusel.
6.VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. Kostjate vastuväited ei anna alust jätta hagejale üle läinud nõude rahuldamata jätmiseks. Kostjad ei ole vastuväiteid tõendanud ega välja toonud, kuidas need vastuväited välistaksid hageja nõude maksmapaneku. Asjas puudub vaidlus, et AP oli hageja poeg, kuid tõendamata on kostjate väide, et laenulepingust tuleneva nõude pidi täitma AP. Käesolevas asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et kostjad võtsid pangast laenu ning selle tagatiseks seati hageja ja ostetavale korteriomanditele hüpoteek. Pangast võetud laenu eest ostetud korteriomandi omanikuks sai kostja II (tl 42). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjate vastu solidaarselt 10 500 euro väljanõudmiseks on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 2 000 eurot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et soovis tuttavaid inimesi aidata ning seetõttu tagas oma varaga laenulepingust tulenevat kohustust. Kuna hageja on pantinud oma vara kostjate võla tagamiseks, siis saab olla tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja teenuse osutamine kostjatele seisnes selles, et ta andis korteriomandi laenulepingu tagatiseks, sõlmides notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja sai selle eest tasu või et sellega kaasnesid talle täiendavad kohustused kostjate ees. Seega on tegemist tasuta käsunduslepinguga.
8.Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud kandma kulutusi seoses sellega, et tal tuli pärast korteri enampakkumist korterist välja kolida ning üürida endale uus elukoht. Hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, siis tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1
2-12-18616 esimesest lausest on sellele õigusliku hinnangu andmine kohtu ülesanne ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga. Kohtu hinnangul on hageja 2 000 euro nõude aluseks VÕS § 628 lg 5, mille kohaselt käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks.
9.Kohtul tuleb hinnata, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju peab olema ettenähtav ning põhjuslikus seoses käsundi täitmisega (VÕS § 127 lg 3 ja 4). Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei põhjustanud kahju hageja ise, kuna hageja korteriomand müüdi täitemenetluses seetõttu, et kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees. Kohtu hinnangul saab selline kahju olla kostjatele ettenähtav ning põhjuslikus seoses käsundi täitmisega.
10.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust ja põhjendatust. Hageja nõuab asjade hoiustamise tasu alates 14.08.2011 summas 900 eurot, korteri üüri alates 26.09.2011 summas 800 eurot, kolimis- ja veokulu 300 eurot. Tõendamata on kostjate väide, et hageja omas teist eluruumi ning tal puudus vajadus korteri üürimiseks. Hageja on nimetatud väitele vastu vaielnud, mistõttu tulnuks kostjatel omapoolselt esitatud väidet tõendada. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikeks kulutusteks asjade hoiustamise tasu 900 eurot, korteri üüri 800 eurot, kolimise- ja veokulu 300 eurot. Asjaolu, et hageja selliseid kulutusi kannab, on tõendatud dokumentaalsete tõenditega ning kohtul puudub alus kahelda nimetatud dokumentide usaldusväärsuses (tl 59-66). Üksnes asjaolu, et tegemist võib olla hageja tuttavatega, ei anna alust nende dokumentide usaldusväärsuses kahelda. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kahjuhüvitise nõue 2 000 eurot rahuldamisele.
11.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Hageja nõuab viivist alates 04.07.2011 ning kuni kohtuotsuse tegemiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär on: • alates 1.juulist 2011 1.25 % aastas (VÕS § 113 lg 1 kohane viivitusintress on 8.25 % aastas); • alates 1. jaanuarist 2012 kuni käesoleva ajani 1 % aastas (VÕS § 113 lg 1 kohane viivitusintress on 8 % aastas).
12.Viivise arvestamise perioodi alguseks on hageja märkinud 04.07.2011, kui hageja korteriomand müüdi enampakkumisel. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse
2-12-18616 võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohtule pole esitatud andmeid, mis viitaksid, et hageja on kostjatele esitanud nõude enne käesoleva hagiavalduse kättetoimetamist. Kostjad on hagiavalduse kätte saanud 28.05.2012 ning seega loeb kohus viivise arvestamise alguseks 11.06.2012. Seisuga 24.08.2012 on nõudelt 12 500 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 205.48 eurot. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 95 % ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskulud 95 % ulatuses TsMS § 165 lg 3 tulenevalt solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 5 % ulatuses hageja kanda.
14.24.05.2012 on määratud hagejale menetlusabi, millega on hageja vabastatud riigilõivu summas 1 278.23 euro tasumisest. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv (1 278.23 x 95 %) 1 214.32 eurot riigi tuludesse. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
15.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele
2-12-18616 lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.