Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-11-27868 laenutaotluse 191.73 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 44.74 eurot laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja SMS Laen OÜ kandis 30.04.2008.a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 191.73 eurot (tl 34). Kostja kohustus laenusumma 191.73 eurot ja intressi 44.74 eurot tasuma hiljemalt 30.05.2008. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ja esitanud kostjale võlateatised (tl 35-39), milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude Era Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr 150489 p 12 ja nõude loovutamise lepingust nr 011210 (tl 4041) tulenevate õigustega. Laenu tagastamise tähtaeg oli 30.05.2008 ning seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 05.09.2011 oli 191.73 eurot (põhivõlg). Lepingu p 4 kohaselt moodustab 191.73 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 30 päeva, puhul intressimäär 0.78 % päevas. Laenu oli väljastatud intressiga 44.74 eurot laenu perioodi eest, antud kohustust kostja ei ole tänase päevani täitnud. Vastavalt lepingu p 13 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Laenu tagastamise tähtajast 30.05.2008 käesoleva ajani on möödunud 1193 päeva. Hageja arvestab viivise alates 31.05.2008 tagastamata laenupõhiosalt 191.73 eurot ja on arvestanud perioodi 31.05.2008 kuni 05.09.2011 viivist summas 191.73 x 1192 p x 0,5%= 1142.71 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivist põhivõla summani ehk 191.73 euroni. Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 428.20 eurot, millest tagastamata laenusumma 191.73 eurot, intress summas 44.74 eurot ja viivis summas 191. 73 eurot. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja hagi ei tunnista (menetlusdokumendid tl 56-51 ja 69). Kostja väidab, et tema isiklikke andmeid on kuritarvitatud ja võetud laen kostja nimel. Kostja ei ole SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlminud ja laenu võtnud. Kostja ei ole elanud aadressil x. Samuti väidab kostja, et hageja ei kostja poole pöördunud meeldetuletuste ja võlateatistega, milles palub kostjal võlgnevus likvideerida. Hageja on arvamusel, et antud juhul on kostja väide paljasõnaline ja ühegi tõendiga tõendamata. Hageja ei välista, et interneti teel sõlmitud lepingute puhul võib esineda identiteedivargust, kuid kui see oleks toimunud ka antud juhul, siis kostja oleks pöördunud vastavate ametite poole avaldusega identiteedi varguse kohta. Hagejal puudub informatsioon kriminaalmenetluse algatamise kohta selles osas, et kostja nimele on temale endale mitte teadaolevalt võetud laen, kasutades selleks tema internetipangaparoole, mis on temalt võetud tema eelneva nõusolekuta. Sellest tulenevalt ei ole hagejal alust arvata, et tegemist on pettusega, ning et kostja ei ole iseseisvalt laenu võtnud. Lisaks teavitatakse pangas pangaparoole andes ohtudest, mis võivad kaasneda kolmandatele isikutele juurdepääsu võimaldamisega pangaparoolidele ja laialdaselt hoiatatakse ka meedias selle eest, et oma pangaparoole tuleb hoida ainult endale kättesaadavas kohas ja vastavalt kostja ja tema internetipangakonto haldaja panga vahelisele lepingule kohustub kostja hoidma temale väljastatud ja üksnes temale kasutamiseks mõeldud pangaandmeid ja paroole salajas ja vastutab nende turvalisuse eest. Tulenevalt sellest, et esialgsel võlausaldajal ja hagejal on olemas pangasertifikaat tõendamaks kostja laenulepingu tingimustega tutvumist ja nendega nõustumist, järeldab hageja, et kostja on laenulepingu sõlminud ise. Hageja on selgitanud ka SMS Laen OÜ laenulepingu sõlmimise ja laenu taotlemise korda ning kostja poolt olid tehtud kõik laenu saamiseks vältimatud tingimused. Samuti on kostja kinnitanud oma isikuandmeid ainult temale kasutamiseks mõeldud salajaste pangakoodidega, seega saab järeldada, et laenu on võtnud kostja. Laenusumma on kostja pangakontole

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-11-27868 laekunud, ta on seda kasutanud alates 30.04.2008, kuid kuni tänase päevani ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Samuti on hageja selgitanud, et võlgnikele edastatakse teatised võlgnevuste ja muu informatsiooniga laenusaajate enda poolt teavitatud kontaktandmetele, samuti antud juhul on toimitud ka kostjaga. Kui kostja on vahetanud oma elukohta, siis tulenevalt kostjaga sõlmitud laenulepingust, on kostja kohustuseks sellest esialgset võlausaldajat teavitada. Hageja leiab, et kostja kohustuste suurus on täielikult tulenenud kostja enda käitumisest, kostja on olnud teadlik kohustuste suurusest ja ei ole ise soovinud täita lepingut vastavalt kokkulepitule ja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna rikkumine ei ole vabandatav. Samuti on hageja esitanud kohtule kompromissettepaneku. Kostja selgitab täiendavalt, et kuna ta ei olnud laenust teadlik, ei olnud tal ka põhjust pöörduda politsei poole avaldusega identiteedi varguse kohta. Kostja selgitab muuhulgas, et ükski eeldus laenu saamiseks hageja viidatud SMS Laen OÜ laenulepingu sõlmimise ja laenu taotlemise korra kohaselt ei olnud täidetud. Nimelt kostja ei ole registreerinud ennast kasutajaks ja nõustunud lepingu tingimustega, kostja ei ole esitanud laenutaotlust, registreeritud isikuandmed ei ühti kostja omadega. Kostja ei ole kunagi elanud ega viibinud ka aadressil x, ega omanud tel nr x. Kostja ei ole samuti kinnitanud nõustumist, kas läbi panga lingi või ID-kaardi kaudu. Kostja on teatanud, et ta ei soovi sõlmida kompromissi. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 lahendada kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult. Pooled on esitanud oma seisukohad ega ole jõudnud vaatamata mitu kuud kestnud läbirääkimistele kompromissi sõlmimiseni. Asjas tuleb hagihinnast lähtudes kohaldada lihtmenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi esitavad tõendeid menetlusosalised, kusjuures kohus võib teha neile ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Tõendite hindamise juures (TsMS § 232 lg 1) peab kohus neid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindama ja oma siseveendumuse kohaselt otsustama, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Antud asjas on hageja väitnud, et poolte (kostja ja SMS Laen OÜ) vahel sõlmiti interneti vahendusel 30.04.2008 leping nr 150489. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. Kostja väidab, et tema isiklikke andmeid on kuritarvitatud ja võetud laen kostja nimel ning kostja ei ole SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlminud ja laenu võtnud. Kostja ja SMS Laen OÜ vahelist võlasuhet reguleerivad raha ülekandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-11-27868 Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole lepingut sõlminud ning hagile lisatud dokumendid ei tõenda lepingu sõlmimist. Sisuliselt väidab kostja, et ta ei ole 3000 krooni ülekandmise jaoks tahteavaldust teinud. Kohus on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole (mida ta ei ole vaidlustanud) ei anna alust lugeda laenulepingut sõlmituks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et SMS Laen OÜ ja kostja on teinud tahteavaldusi laenulepingut vaidlusaluse summa suhtes sõlmida. Hagiavaldusele lisatud tõendid seda ei tõenda. Laenulepingul ei ole kostja allkirja (see on sõlmitud sidevahendi abil) ning hageja ei vaidlusta kostja väiteid, et laenulepingus on nimetatud kostjale võõras aadress ja telefoninumber, mis samuti annavad aluse kahtlemaks kostja tahtes lepingu sõlmimiseks. Hagiavaldusele lisatud laenuleping on kohtu arvates laenuandja tüüptingimusteks, mitte konkreetse summa laenamise kohta sõlmitud leping konkreetsete tingimustega. Tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-s 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 621 lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, sh tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Antud juhul eeltoodut järgitud ei ole ja tüüptingimused ei ole seega lepingu osaks. Seega ei ole asjas tõendatud laenulepingu sõlmimine, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.