Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus

2-11-54007 Mõista kostjalt ASHM hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse ja maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb ASHM tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. augustil 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

10220034796011

AS-is

SEB

Pank

või

arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Swedbank Liising Aktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 12.04.2012.a Harju Maakohtule hagi ASHM vastu võlgnevuse 3 999,86 euro, viivise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja on hagiavalduses toodud nõudeid täpsustanud kohtule 03.05.2012.a esitatud dokumendis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.05.2006.a liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping), mille esemeks oli maastur BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2006 (edaspidi vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara kostja valdusesse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu

2-11-54007 lisas olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. 15.05.2006.a lepingu alusel kuulub kostjal hagejale tasumisele 5 140,54 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 3 999,86 eurost, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude vähendamise sisse, ning viivismaksete võlgnevusest summas 1 140,68 eurost. Hageja palub kohtul hageja kasuks välja mõista viivise protsendina põhinõudelt, s.o 3 999,86 eurolt, alates hagi esitamisest lepingu punktis 5.1. sätestatud määras 0,25 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ning hagimaterjalid saadeti kostjale 28.05.2012.a tema registrijärgsele aadressile XXXTallinn. Dokumentide kättesaamist on kostja kinnitanud 30.05.2012.a (t lk 101). 25.05.2012.a hagiavalduse menetlusse võtmise määruses kohustas kohus kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile vastanud ei ole. Lisaks hoiatas kohus kostjat, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 25.06.2012.a rahuldas kohus hageja taotlusel Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi ASHM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega. 13.07.2012.a esitas kostja kohtule avalduse, milles teatab, et kostja ei ole kohtumaterjale äriühingust mitteolenevatel põhjustel õigeaegselt kätte saanud ning soovib esitada kaja. Seoses sooviga esitada kaja, palub kostja täiendada Harju Maakohtu 25.06.2012.a otsust põhjendava osaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui kostja teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja ja kostja vahel on 15.05.2006 sõlmitud liisinguleping nr XXX, mille alusel kohustus hageja andma lepingu esemeks oleva maasturi BMW X5, 3.0, ehitusaasta 2006, kostja valdusesse. Kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles hageja lepingu kostjale 10.09.2010.a saadetud kirjas, lepingu tingimuse p 7.1.3 alusel erakorraliselt üles. Hageja nõuab 15.05.2006.a sõlmitud liisingulepingu alusel kostjalt 5 140,54 euro tasumist, mis koosneb vara jääkmaksumusest 3 999,86 eurost, mis ei mahtunud vara realiseerimisest saadud summa ja nõude vähendamise sisse ning viivismaksete võlgnevusest summas 1 140,68 eurost. Hageja palub kohtul hageja kasuks välja mõista viivise protsendina põhinõudelt, s.o 3 999,86 eurolt, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingu punktis 5.1. sätestatud määras 0,25 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, arvestades ka VÕS § 76 lg-s 1, § 82 lg-s 1, § 101 lg 1 p-s 6, § 367 lg-s 1 ning § 455 lg-s 1 sätestatut.

2-11-54007 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tsiviilasja menetlemise raames kandnud järgmised menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 154,22 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 389,02 eurot. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud kulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.