Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

summa

tasuda

Rahandus-

ministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber

2900078567).

kohustatud

isikule

otsuse

päeva

alates

täitmiseks

Anda

tasumiseks

vabatahtlikuks käeoleva

otsuse

jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetlusosaliste

ringkonnakohtus

kantud

poolt

maakohtus

menetluskulud

ja

Swedbank

Varakindlustus AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on esitanud oma nõude VÕS § 1043 alusel. Nimetatud paragrahvist tulenevalt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus oli seisukohal, et kahju põhjustamisest tulenev kohustus on lepinguvälise kahju hüvitamise kohustus. Asjaolu, et kahju hüvitamise nõue läks kindlustusandjale seaduse alusel üle, ei muuda nõude alust. Kohus leidis, et hageja nõudele kehtib TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud hagi aegumistähtaeg. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sättega hõlmatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on sätte järgi kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik (kannatanu) sai teada kahjust ja kahju hüvita kohustatud isikust või pidi sellest teada saama. Need asjaolud tuleb sätte kohaldamiseks kindlaks teha. Kahju hüvitamise nõude üleminekul seaduse alusel peab uus võlausaldaja lähtuma ka eelmise võlausaldaja teadmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tekkinud kahjust sai kannatanu R.K. teada 27.03.2007. a. Kohtule on esitatud Riigikohtu 17.03.2010. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-7-10, millega jäeti Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009. a otsus Vahtang Mikaja süüdistusasjas muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.10.2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Maakohtu 26.03.2009. a otsusega tunnistati Vahtang Mikaja süüdi KarS § 408 lg 1 järgi. Vahtang Mikajale esitati süüdistus KarS § 408 lg 1 järgi selles, et ta ajavahemikus 2005. a kuni 2006. a ehitas projektile mittevastavalt Tartumaal Puhja vallas XXX R.K. ale kuuluvale kinnistule üksikelamu rikkudes ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-s 1, § 6 lg-s 1, § 12 lg-s 1 ja § 48 p-des 1 ja 4 ning Eesti standardi EVS 812-3:2002 p-des 6.2.3 ja 6.2.9 sätestatud nõudeid. Ehitusnõuetele mittevastava ehitamise tagajärjel kuumenes 27.03.2007. a saunaahju kütmisel suitsulõõri välispind sellisel määral, et selle soojuslikust toimest süttis lõõrile liiga lähedale paigaldatud tuuletõkkeplaat ja sealt edasi elamu puitkonstruktsioonid ning puhkes tulekahju. Tulekahjus hävines osaliselt R.K. a elamu ja kodune vara. Sellega tekkis R.K. ale materiaalne kahju. Kohus oli seisukohal, et 17.03.2010. a Riigikohtu otsusega kohtuasjas 3-1-1-7-10 sai hageja teada, kas Vahtang Mikaja vastutab R.K. ale 27.03.2007. a toimunud kahjujuhtumiga tekitatud kahju eest. Nimetatud Riigikohtu otsusega sai hagejale teatavaks kahju hüvitama kohustatud isik. Kohus leidis, et TsÜS § 150 lg 1 alusel algas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema alates 17.03.2010. a ja hagi esitamise ajaks 23.07.2010. a ei olnud kolmeaastane tähtaeg möödunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on hageja (kindlustusandja) nõue aegunud. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kannatanu R.K. sai kahjust teada 27.03.2007. a. Arvestades maakohtu seisukohta, mille kohaselt peab uus võlausaldaja (kindlustusandja) seaduse alusel nõude omandamisel lähtuma eelmise võlausaldaja (R.K. ) teadmisest, siis tuleb järeldada, et hageja on saanud kahjust teada 27.03.2007. a. Hagi on esitatud aga 21.07.2010. a, mis tähendab seda, et hagi on aegunud. Maakohus on kahjust teadasaamise sidunud Riigikohtu 17.03.2010. a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-7-10, millega jäeti apellandi kassatsioon oma süüdimõistvate otsuste suhtes rahuldamata. Apellant ei nõustu maakohtu tõlgendusega ja leiab, et kohus on kohaldanud TsÜS § 150 lg 1 ebaõigesti – kahjust teadasaamist ei saa kuidagi siduda apellandi suhtes tehtud kohtuotsusega kriminaalasjas või mõnes muus kohtumenetluses. TsÜS § 150 lg 1 viitab aegumise alguse puhul hetkele, mil kannatanu sai teada kahjust, mitte aga hetkele, kui kohus on mõnes menetluses kahju tekitamise tuvastanud ja vastav otsus jõustub. Kindlustusandjal (hagejal) puudusid takistused esitamaks hagi juba 2007. a suvel, mil kannatanule kindlustushüvitised välja maksti, kuid sellest hoolimata oodati hagi esitamisega üle kolme aasta. Maakohtu järeldused on seda arusaamatumad, et kohtu enda järelduse kohaselt sai R.K. kahjust teada 27.03.2007. a (selle üle ei olnud ka pooltel vaidlust), ja see teadmine on ülekantav nõude uuele omanikule ehk hagejale (selles osas nõustume kohtu seisukohaga); 2) on ebaõige ka maakohtu järeldus, nagu saanuks Riigikohtu 17.03.2010. a lahendist teada, et apellant vastutab kahjujuhtumiga tekitatud kahju eest. Riigikohtu lahendist nähtuvalt ei ole kriminaalasja raames otsustatud apellandi vastutust kahju tekitamise eest, kohtud on lihtsalt tuvastanud KarS § 408 süüteokoosseisu olemasolu. Apellant soovib viidata, et tegelikult on kohtute poolt juba varasemalt läbivaieldud, et asjaoludest teadasaamist - ehk aegumise algusmomenti - ei saa siduda mingi kohtulahendi jõustumisega. Tartu Ringkonnakohus on 04.02.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-3408 põhjendanud (p 7), et seisukoht, mille kohaselt saanuks hageja teada oma õiguste rikkumisest hageja poolt varasemalt esitatud hagi kohta jõustunud lahendist, ei ole õige. Ringkonnakohus järeldab viidatud lahendis, et hageja poolt oma õiguste rikkumisest teadasaamine on tõendamise küsimus ja seda ei saa siduda jõustunud kohtulahendiga. Samamoodi on Riigikohus 3-2-1-55-07 lahendi p-s 11 märkinud, et hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg ei saanud hakata kulgema päevast, mil jõustunud kohtuotsusega tuvastati lepingu tühisus.

2) ei olnud kostja viide TsÜS § 150 lg-le 1 õige, kuna selle sätte mõtte kohaselt on õigustatud isikuks isik, kellele kahju sel hetkel tekkis, kindlustusandja ei ole siinjuures õigustatud isik, vaid kindlustusandja muutub õigustatud isikuks alles hetkest, kui ta kannatanule kahju hüvitab. Kui kindlustusseltsi ja kindlustusvõtja vahel tekib vaidlus hüvitamisele kuuluva summa osas ja kindlustusvõtja hageb kindlustusandjat, võib see kohtumenetlus kesta kuni mõni aasta. Sellisel juhul tuleb kannatanul esitada kohtusse paralleelselt hagi temale teadaoleva kahju põhjustaja vastu ja kui siis kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju näiteks kolm aastat hiljem, astub ta esialgse kannatanu asemele menetlusõigusjärglasena kohtumenetlusse, mis aga reaalselt ei töötaks, sest kindlustusvõtja ehk et kannatanu suhtes mitme kohtuasja sisseandmine pole nii materiaalse-, kui ajaressursi tõttu mõeldav ja eeldatav; 3) kui lähtuda TsÜS §-s 147 sätestatud üldisest aegumistähtajast, siis algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ehk kindlustusseltsi poolt kindlustushüvitise väljamaksmisega kindlustusvõtjale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esimeseks kindlustushüvitise väljamakse kuupäevaks oli 06.08.2007. a, millest järelduvalt toimus hagi esitamine enne kolme aasta tähtaja saabumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kaasaegse korstnaga ja projektis ei ole vaja muudatusi teha, kuna ta ei lugenud projektist üldse välja, kuhu see minema peaks. Vahtang lubas mõelda, kuidas korstna osa teisti teha (lk 44). 23.04.2007 esitas Lõuna-Eesti Päästekeskus hagejale õiendi, milles märgiti, et Lõuna-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo algatas kriminaalasja ja edastas selle edasiseks menetlemiseks 05.04.2007 Lõuna Politseiprefektuurile (lk 43). Lepinguvälise kahju hüvitamise nõude aegumine algab, kui õigustatud isik (kannatanu) saab või pidi saama teada kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et R.K. ehitise omanikuna teadis, kes elamut ehitasid ja kes milliseid töid tegi. Elamu omaniku poolt koos kahjunõudega esitatud märkmetel on kirjas Vahtang Mikaja telefoni number ja aadress (lk 8). Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kahju hüvitama kohustatud isik selgus pärast kriminaalasjas süüdimõistva otsuse jõustumist. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks ei ole isiku süüdimõistmine ega üldse kriminaalmenetlus. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet menetletakse tsiviilkohtupidamise korras, kas kriminaalmenetluse raames või iseseisvas hagimenetluses. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 150 lg 1 tähenduses kahju hüvitama kohustatud isikust teadmiseks või teadma pidamiseks on piisav, kui kannatanu teab või pidi teadma asjaoludest, mille põhjal ta saab isiku vastu piisava edulootusega hagi esitada. Ringkonnakohtu arvates pidi R.K. teadma Vahtang Mikajast kui kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt mais 2007. Selleks ajaks oli R.K. esitanud oma seisukohad muuhulgas hagejale ning selgitanud elamu ehitamisega s.h korstna ehitamisega seonduvat, talle oli teda isiku nimi ja kontaktandmed, kes korstna sel viisil ehitas, talle oli teada tulekahju tekkepõhjus ning talle pidi olema teda asjaolu, et päästeamet algatas kriminaalasja. R.K. ale oli kahju kannatanuna tagatud õigus saada uurimisorganitelt vajadusel teavet. Asja materjalidest nähtub, et teavet edastati järelpärimise peale ka kindlustusseltsile. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal saab tuvastada, et hiljemalt mais 2007 olid R.K. ale teada asjaolud, mille põhjal võis piisava edulootusega hagi esitada kahju hüvitamiseks kohustatud isiku vastu. Ringkonnakohus rõhutab, et hetkest kui õigustatud isikule on teada kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuid ta kõhkleb näiteks hagi edulootuses, siis peab ta arvestama, et tal on kolm aastat aega nõude esitamiseks, ilma et oleks vaja arvestada võimaliku aegumise vastuväitega. Käesolevas asjas tehti rida toiminguid, mis kinnitasid, et isik, kes saab olla kahju hüvitamiseks kohustatud isik, on V. Mikaja. Näiteks tegi Tartu Maakohus 26.03.2009 otsuse, millega mõisteti V. Mikaja süüdi KarS § 408 lg 1 järgi. Maakohtu otsuse tegemisest jäi veel enam kui aasta aega õigustatud isikule hagi esitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude aegumise kulgemine algas mais 2007 ja nõue aegus 3 aasta pärast. Hageja esitas nõude kohtule 23.07.2010, s.o pärast kolme aasta möödumist.

Oluline on õigustatud isiku teada saamine või teadma pidamine TsÜS § 150 lg 1 mõttes. Kui lähtuda hageja positsioonist, et oluline on kindlustusandjal nõudeõiguse tekkimise aeg, siis asjades, kus kindlustusandja ja -võtja vaidlevad omavahel aastaid kahju hüvitamise üle, tekiks kindlustusandjal alles pärast seda nn uus nõudeõigus kahju hüvitamiseks kohustatud isiku vastu. Hüpoteetiline võimalus, et kindlustusandja hüvitab kahju näiteks 4 aasta pärast kahju tekkimisest ning sellest algab 3 (või hageja arvates 10 aastane) aegumistähtaeg kahju eest vastutava isiku vastu, ei ole kooskõlas seaduses sätestatud aegumise eesmärkidega tagada üldine õigusrahu ja õiguskindluse põhimõte, seadusandja on pidanud poolte huve kaaludes põhjendatuks tagada isikule õigus aegumisele tuginedes teatud aja möödumisel keelduda kohustuste täitmisest. Ringkonnakohtu arvates on ka VÕS § 492 lg 1 alusel üleläinud nõude esitamiseks 3-aastane hagi esitamise tähtaeg piisav. Kindlustusandja ja –võtja saavad alati koostööd teha ning vajalikku informatsiooni vahetada.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.