Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
22.august 2012. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-63998
Tsiviilasi
T. F. A. R. L. põhivõlgnevuse, intressi ja kahju, kokku 2442,27 euro nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. F. A. xxxxx-xxxxx xxx xx xxxxx xxxxxxx Esindaja: K. J. O. I. I. A. , xxxxxxxx xxx xxx xxxxx E-post: Kostja: x. x. xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post:
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kui taotletakse menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 30.01.2012 otsusega rahuldas kohus T. F. A. R. L. osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2209,35 eurot. Menetluskulud jättis kohus 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik tsiviilasjas TsMS § 1741 lg 1 alusel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine kohtuotsuses, sest tegemist ei olnud kostja õigeksvõtul põhineva otsusega (kostja on võtnud hagi õigeks vaid osaliselt). Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus on jõustunud 19.märtsil 2012. Hageja on esitanud 18.aprillil 2012 avalduse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks (tl.86-87). Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 978,36 krooni (62,53 eurot, tl.50), hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 416,80 eurot (tl.39) ning õigusabikulud summas 260 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud I. I. A. O. .03.2011.a. arve nr 715 (tl.88) summas 312 eurot (s.h 52 eurot käibemaks). Kohus on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetanud kostjale kätte, kostja on elektrooniliselt kinnitanud dokumentide kättesaamist 30.04.2012.a. (tl.92). Vastuväiteid avaldusele kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
2 (3)
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja I. I. A. O. kaudu. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2209,35 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Võttes aluseks kohtuotsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, on kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus seega 665,39 eurot (62,53+416,80+260 x 90%) eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Seega on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.