Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid N (xxx) Kostja V Z (isikukood xxx viibimiskoht xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi osaliselt.
RESOLUTSIOON
AS MiniCredit hagi V Z vastu võla saamiseks
2.Välja mõista V Z’ilt võlgnetav laenusumma 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot, intress 43,14 (nelikümmend kolm eurot ja 14 senti) eurot ja seisuga 01.05.2012 viivis 52,54 (viiskümmend kaks eurot ja 54 senti) eurot AS MiniCredit kasuks.
3.Välja mõista V Z’ilt viivis põhinõudelt (191,73 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 139,19 eurot AS MiniCredit kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta AS MiniCredit menetluskulud 62% ulatuses V Z kanda ja 38% ulatuses AS MiniCredit enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule
2-12-17487 esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnetava laenusumma 191,73 eurot, intressi 43,14 eurot, viivise 191,73 eurot, meeldetuletus tasu 25,56 eurot, viivise 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt alates 02.05.2012 kuni põhinõude täieliku täitmiseni ning menetluskulud.
2.Hageja tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Poolte vahel lepingu sõlmimine toimub selliselt, et esmalt peab laenu sooviv isik ennast registreerima hageja koduleheküljel ja esitama seejärel taotluse interneti või SMS teel. Enne esmakordset laenutaotlemist peab laenu sooviv isik ennast identifitseerima AS Eesti Post kontorites või hageja esinduses Toompuiestee 18, Tallinn. Ka kostja on ennast märgitud viisil identifitseerinud ja kinnitanud, et ta on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenutingimustega ja neist täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega. Kostja on lisaks kinnitanud, et kostja soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud. Pärast registreerimist, laenutaotluse esitamist ja isiku identifitseerimist on pooled sõlminud laenulepingu kooskõlas VÕS § 9 lg 1. Pooltevaheline leping on sõlmitud selliselt, et kostjal on võimalik sõlmitud lepingu alusel korduvalt laenu võtta. Märgitud lepingu alusel on kostjale 07.01.2009 üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 3 000 eurot ehk 191,73 eurot kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Sellest tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 06.02.2009. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tagastanud, samuti pole kostja hagejale teatanud kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele.
3.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3 675 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 675 krooni ehk 43,14 eurot. Kostja ei ole täitnud märgitud kohustust ega tasunud nõutavat intressi.
4.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurust, tähtaega, viitenumbrit jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 11.02.2009 ja 21.02.2009, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka vastav summa 400 krooni ehk 25,56 eurot.
2-12-17487
5.Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 06.02.2009. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli kostja viivisvõlgnevus seisuga 01.05.2012 26 527,50 krooni, millist hageja vähendab 191,73 euroni. Lisaks palub hageja välja mõista viivise alates 02.05.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja tunnistab laenu võtmist hagejalt, kuid märgib, et paar päeva peale laenu võtmist võeti kostja vahi alla, mistõttu ei olnud kostjal võimalik laenu tagastada. Kostja tunnistab võlgnetava laenusumma võlgnevust, kuid ei tunnista kõrvalnõudeid. Kõrvalnõuded on liiga suured. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ära kuulamist.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Puudub vaidlus, et esitas 07.01.2009 hagejale laenutaotluse laenu summa 3 000 krooni saamiseks interneti vahendusel hageja kodulehel www.minicredit.ee, sisestades enda kontaktandmed ja kinnitades nõustumist laenulepingu ja selle üldtingimustega.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja kandis 07.01.2009 kostja kontole 3 000 krooni ehk 191,73 eurot. Vaidlust ei ole, et nimetatud laenulepingu ja selle üldtingimuste p 7.2 kohaselt oli kostjal kohustus tagastada lepingust tulenevad maksed (laenusumma ja intress) hiljemalt 06.02.2009. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma 191,73 eurot 06.02.2009 tagastamata. Kostja on tunnistanud, et on hagejalt laenu saanud ja jätnud selle tagastamata, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 191,73 eurot tagastamata laenusumma katteks.
11.Tulenevalt lepingu tingimuste punkti 4.1.2.3 laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3 675 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 675 krooni. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja taotleb kostjalt intressina 43,14 euro väljamõistmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu 30 päevaks. Vaidlus puudub selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Intresside kindlat ülempiiri ei ole kindlaks
2-12-17487 määratud. Kuna kohtu hinnangul on lepingu pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 43,14 eurot.
12.Lepingu tingimuste punkti 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurust, tähtaega, viitenumbrit jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Hageja taotleb kostjalt meeldetuletuse tasudena 25,56 euro väljamõistmist. Meeldetuletuste saatmise kohta on esitanud hageja väljavõtte, mille kohaselt hageja on väidetavalt saatnud kostjale 11.02.2009 ja 21.02.2009 meeldetuletused. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on ka tegelikult meeldetuletused kostjale edastanud ning, mida meeldetuletus sisaldas ja, kuhu meeldetuletused edastati. Tabeli nagu oleks väidetavalt meeldetuletused edastatud oskab igaüks koostada. Kuna hageja ei ole meeldetuletuste saatmist tõendanud, siis tuleb jätta rahuldamata nõue välja mõista kostjalt meeldetuletus tasuna 25,56 eurot.
13.VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Lepingu tingimuste punktis 9.1 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja nõuab kostjalt 02.05.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt 191,73 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,75% päevas (273,73% aastas) ja arvestanud viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 07.02.2009 kuni hagiavalduse koostamiseni 01.05.2012. Kostja arvates on kõrvalnõuded liiga suured. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimuste p 9.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et 273,75% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu
2-12-17487 tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 07.02.2009 kuni 31.12.2009 oli seadusjärgne viivisemäär 9,50% aastas, 01.01.2010 kuni 31.12.2010 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, 01.01.2010 kuni 01.07.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas, 02.07.2011 kuni 02.05.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Seoses eeltooduga on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis seisuga 01.05.2012 summas 52,54 eurot võlgnetavalt laenusummalt vastavalt järgnevale arvestusele: Perioodi algus
Perioodi lõpp
Viivitatud päevi
Viivise määr
Võlgnetav summa
Viivis kokku
07.02.2009
31.12.2009
9,50% aastas
191,73 eurot
16,32 eurot
01.01.2010
31.12.2010
8% aastas
191,73 eurot
15,30 eurot
01.01.2011
01.07.2011
8,25% aastas
191,73 eurot
7,84 eurot
02.07.2011
01.05.2012
8% aastas
191,73 eurot
12,78 eurot
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnetav laenusumma 191,73 eurot, intress 43,14 eurot ja viivis 52,54 eurot, kokku 284,41 eurot.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Tulenevalt punktis 13 märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja alates 02.05.2012 viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras (käesoleval hetkel 8% aastas) kuni põhinõude 191,73 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 139,19 eurot (191,73 põhinõude summa – 52,54 juba väljamõistetud viivis). Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lgst 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja enda kanda. Vastavalt TsMS 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Taimi Kollom Kontunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.