2-12-11627/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg-le 41. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seoses hageja meeldetuletus tasu summas 25,56 euro nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu tasumise kulud. Üldtingimuste p 7.4 sätestab, kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub ta tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-iga, e-postiga või tavapostiga) tasu 12,78 eurot, s.o 200 krooni. Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale üldtingimuste p 7.4 alusel kaks meeldetuletust,

2-12-11627 vastavalt millele nõuab hageja meeldetuletuste saatmise tasu summas 25,56 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimisea ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 redaktsioonile tuleb lugeda tühiseks tüüptingimust, mis lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi on tühine lepingus sisalduv tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale (st kostjale) saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 94% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 6% ulatuses hageja ja 94% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 60,08 eurot (s.o 63,91 eurost 94%). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.