Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses on AS DnB NORD Liising hagi A Š vastu võla nõudes, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 4821,74 euro; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 496,32 eurot, arvutatuna 4746,81 euro suuruselt võlasummalt alates 11.12.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 23.05.2011), määras 0,02% päevas; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis, mis ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud, s.o määras 0,02% päevas arvutatuna 4746,81 euro suuruselt võlasummalt alates 24.05.2011 kuni vastava võlgnevuse tasumiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 18.07.2007 liisinguleping nr xxx, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 6 2.0 Aut. Kostja jättis liisingumaksed tasumata, mistõttu saatis hageja 15.12.2008 kostjale liisingulepingu ülesütlemise avalduse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud liisingumaksed summas 482,76 eurot (s.o tasumata osamaksed summas 407,83 eurot ja tasumata intressimaksed summas 74,93 eurot). Seoses liisingulepingu erakorralise ülesütlemisega, kohustus kostja hagejale üle andma sõiduauto valduse. Kostja sõidukit ei tagastanud ja hageja pöördus sõidukite tagastusteenust pakkuva ettevõtte poole. Seetõttu kandis hageja täiendavaid kulutusi summas 2262,47 eurot. Kuna sõiduki võõrandamisest saadud rahasumma 4148,93 eurot, ei katnud sõiduki jääkmaksumust, on kostjal kohustus hagejale tasuda vastav hüvitamata jäänud summa 1785,60 eurot. Hageja kandis sõiduki müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 290,91 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 4821,47 eurot. Hageja saatis kostjale 11.12.2009 võlateatise võlgnevuse olemasolu kohta. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kohtule ega hagejale ei olnud kostja tegelik elukoht teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Hageja esitas kohtule taotluse toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult, tasudes riigilõivu 6,39 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse ning toimetas 07.10.2011 hagimaterjalid kostjale kätte avalikult. Kohtuotsuse (tagaseljaotsus) avalikult teatavakstegemise ajaks määras kohus 02.12.2011 kell 14.00. 30.11.2011 kohtumäärusega uuendas kohus menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 437 kohaselt uuendab kohus määrusega asja arutamise kui tagaseljaotsuse tegemisel ilmneb asjaolu, mis võib olla kaja esitamise alus. Kohus avastas tagaseljaotsuse tegemisel, et kostja rahvastikuregistris märgitud aadress on muutunud ning uus aadress on xxx. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõude on kostja 01.06.2012 isiklikult kätte saanud. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui peaks esinema TsMS § 407 lõikes 1 toodud asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 367 lg 1 fikseerib, et liisingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 4821,74 eurot, viivis summas 496,32 eurot, arvutatuna 4746,81 euro suuruselt võlasummalt alates 11.12.2009 kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni (esitamise kuupäev 23.05.2011), määras 0,02% päevas; viivis, mis ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud, so määras 0,02% päevas arvutatuna 4746,81 euro suuruselt võlasummalt alates 24.05.2011 kuni vastava võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv kokku summas 645,50 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.