Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja ERGO Kindlustuse AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse varakahju 3500 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja EA 07.01.2011.a kodukindlustuse kindlustuslepingu (poliis nr XXX), millega kindlustati korter aadressil XXX, Tallinn. 25.06.2011.a avastas EA, et tema korteris on toimunud veeuputus, mille tulemusena on korter kannatada saanud. KÜ Xxx juhatus selgitas, et 25.06.2011.a leidis korterelamus aset veeavarii seoses sadevee äravoolutorude ummistusega.
2.Hagiavalduses rõhutas hageja, et XXXelamu korteriomanikud on loonud korteriühistu, mille eesmärgiks on korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomanike ühise omandi hooldamine. Vihmavee äravoolutorude hooldamine ja korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ja viimase seaduslik kohustus, mistõttu vastutab viimane tekkinud kahju eest. Hageja esitas kostja vastu nõude VÕS § 1043 ja § 492 lg 1 alusel, kuna hageja hüvitas kindlustusvõtjale kindlustuslepingu alusel kahju 3500 eurot. Kahju suurust tõendavad kohapeal tehtud fotod, kindlustusvõtja hinnapakkumine, HEOÜ hinnapakkumine ja kahjutoimiku väljamaksmise otsus nr 120390405. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega.
3.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja oma 22.05.2012.a menetlusdokumendis, et kuna XXX hoone on ehitatud 2008.a, oleks ehituspraagi puhul pidanud üleujutused toimuma iga vihmasajuga. Kostja ise on väljastanud akti, mille kohaselt toimus veeavarii seoses sadevee äravoolutorude ummistusega. Asjaolu, et kostjal puudub vaba ligipääs sadeveeäravoolu torustikule, ei vabasta kostjat ühise elamu hooldamise kohustusest. Korteriühistul on kõigi korterielanike kontaktid.
4.Hageja ei nõustunud kostja oletustega, mille kohaselt võis üleujutus toimuda vääramatu jõu tõttu väliskeskkonna mõjul. Kahjujuhtumi ajal toimunud suurt vihmasadu ei saa lugeda Eestis erakordseks loodusjõuks ega vääramatuks jõuks. Hoolsuskohustuse rikkumist kostja poolt tõendab kostja väljastatud akt.
5.05.07.2012.a seisukohtades selgitas hageja, et esitas oma nõude kostja vastu VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kahju tekitati EA , kellele hageja on kahju hüvitanud. Veeavarii põhjuseks oli sadevee äravoolutorustiku ummistus, mille haldamine on kostja haldusalas. Hageja heidab kostjale ette sadevee äravoolutorustiku mittenõuetekohast hooldamist, mis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Hagejal ei ole võimalik saada allkirja kostja 11.07.2011.a aktile. Hageja koostööpartner HEOÜ on koostanud juhtumi skeemi, millelt on näha korteri nr 32 kahjustused. Korteri ülevaatus toimus HEOÜ poolt. Rahalise hüvitise arvestamisel vähendas kindlustusandja esitatud kalkulatsioonide summat 20% võrra.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
Lk (6)
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja sai teada 5. korruse terrassile kogunenud sadeveest ja võimalikust ummistusest 25.06.2011.a. Juhtunust informeeriti kostja lepingupartnerit tehnosüsteemide hooldamisel C OÜ-d. Koos asuti terrassile kogunenud vett üle piirde pinnasesse juhtima ja kahjusid minimiseerima. Ummistunud sadeveepüstak teenindas vaid 5. korruse terrasse.
7.Ummistuse likvideerimisel avastas C OÜ, et sadevesi voolab sadeveepüstakusse lisaks terrassi pealispinnalt ka terrassi põrandast altpoolt. Sadeveetoru seinad olid puhtad ja hooldatud. Terrassikive üles võttes selgus, et 5. korruse korteri nr 44 terrassi hüdroisolatsioon oli puudulik terrassi põrandapinnast allpool. Hüdroisolatsiooni probleemid said likvideeritud SG poolt. Veekahju ei oleks toimunud, kui maja ehitamisel ei oleks esinenud praaki. Korrektse hüdroisolatsiooni korral poleks sadevesi, olenemata püstikus toimunud ummistusest, saanut sattuda korterisse nr 35.
8.XXX elamu on projekteeritud ja ehitatud avatud terrassidega ja kostjal pole vaba ligipääsu terrassidele kontrollimaks sadeveepüstaku sihipärast kasutamist. Terrassid on avatud väliskeskkonnale, seal on veekraan. Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada, kas ummistuse põhjuseks oli korteriomaniku tegevus või tegevusetus või oli tegemist vääramatu jõuga. Korteri nr 32 omaniku ütluste kohaselt oli tegemist tormise ilmaga, mis võis avatud terrassile tuua esemeid või liigutada terrassidel asuvaid esemeid, mis omakorda võis põhjustada ummistuse. VÕS § 1043 kohaselt vastutab isik õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus hoolsuskohustust ning sadeveepüstaku ummistuse põhjustas kostja tegu või tegevusetus. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hoone tehnosüsteemide hoolsuskohustus oli täidetud. Toimusid regulaarsed hooldustööd ja kostja teostas järelevalvet hoolduslepingu täitmise osas.
9.Kostja märkis oma 08.08.2012.a seisukohtades, et korteri nr 32 kahju hüvitamise taotlust ei rahuldatud koheselt pärast veekahju tekkimist. Kostja juhatuse liige käis vaatamas korteri nr 32 kahjustusi ja vesi oli imbunud köögi laes oleva akna äärest, mis asub ülemise välisrõdu põrandal. EA kirjutas, et kahju ei hüvitata, kui vesi tuli sisse avadest, mis polnud korralikult kinni kaetud. Pärast seda pöördus EA kostja poole ja soovis akti etteantud sõnastuses. Korteriühistu juhatus küll vormistas akti soovitud sõnastuses, kuid otsustas seda mitte kinnitada, sest veeavarii tekkimise ja ulatuse asjaolud olid ebaselged. Veekahjude tekkimisel korteris 32 ei tehtud ekspertiisi, mis kinnitaks veekahju tekkimise sadeveetoru ebapiisavast läbilaskevõimest. Samuti ei tehtud ekspertiisi, mis kinnitaks, et veekahjud korteris nr 32 ei tekkinud köögi peal asuva välisrõdu põrandal paikneva ja korterisse nr 32 suunatud akna ebapiisavast veepidavusest.
10.Kostjal oli kehtiv hooldusleping veekahjude tekkimise hetkel sadeveepüstakute hooldamiseks C OÜ-ga ja kostja teostas regulaarselt kontrolli hooldustegevusele. Kostja juhatusel ei ole spetsiaalset varustust vee-, kanali- ja sadeveetorustike läbilaskevõime kontrollimiseks kaameratega ning seega sai kontroll olla peamiselt visuaalne. C OÜ kirjale lisatud piltidest nähtub, et sadeveetorud olid puhtad ja hooldatud. Hageja ei ole tõendanud, milline kostja juhatuse konkreetne tegu või tegevusetus on veekahju põhjustanud. Hageja ei ole tõendanud, millisest konkreetsest põhjusest veekahju alguse sai ning et veekahju korteris nr 32 tekkis seoses sadeveetoru ebapiisava läbilaskevõimega.
Lk (6)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja EA sõlmisid 07.01.2011.a kodukindlustuse lepingu, millega kindlustati Tallinnas, XXX asuv korter; 2) 25.06.2011.a avastas EA, et tema korteris on toimunud veeuputus ja korter on kannatada saanud; 3) 25.06.2011.a veeuputuse tagajärjel said kahjustusi ka teised XXX elamus asuvad korterid; 4) hageja maksis EA välja tekkinud kahju summas 3500 eurot, mis oli vajalik korteris toimunud kahjustuste likvideerimiseks.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas EA korteris toimunud veekahjustuste eest on XXX elamu korteriühistuna vastutav kostja. Hageja leidis, et korteriühistu seadusest tulenevaks kohustuseks on vihmavee äravoolutorude hooldamine ning kostja vastutab hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja on ise väljastanud akti, mille kohaselt toimus veeavarii seoses sadevee äravoolutorude ummistusega. Veekahjustused ei saanud tekkida ehituspraagi tõttu, sest hoone valmis juba 2008.a. Suur vihmasadu ei saa Eesti oludes olla vääramatuks jõuks.
14.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostjal oli kehtiv hooldusleping C OÜ-ga ja kostja teostas regulaarselt hooldamise kontrolli. Veekahjude likvideerimisel tuvastati, et sadevesi voolas sadeveepüstakusse ka terrassi põrandast altpoolt ja korteri nr 44 terrassi hüdroisolatsioon oli puudulik põrandapinnast allpool. Sadeveetoru seinad olid puhtad ja hooldatud. Kahjud tekkisid tormise ilmaga. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumist ega põhjuslikku seost.
15.Kostja tõi ka välja, et korteriühistu juhatuse liige käis vaatamas korteri nr 32 kahjustusi ja vesi oli imbunud köögi laes oleva akna äärest, mis asub ülemise välisrõdu põrandal. EA kirjutas, et kindlustusandja ei hüvita kahju, kui vesi tuli sisse avadest, mis polnud korralikult kinni kaetud. Seepärast pöördus EA kostja poole palvega koostada akti tema poolt etteantud sõnastuses. Kostja küll koostas akti, kuid otsustas seda mitte kinnitada, sest veeavarii tekkimise ja ulatuse asjaolud olid ebaselged. Mistahes ekspertiise kahju tekkimise põhjuste tuvastamiseks tehtud ei ole.
16.Arvestades poolte ülaltoodud poolte väiteid, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole oma nõuet kostja vastu tõendanud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et deliktilise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kahju tekitamise eest vastutava kostja tegu, kahju, põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasust (RK TKo 3-2-1-30-07, p 10). Kui hageja esitab kostja vastu deliktilise nõude tulenevalt sellest, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7), siis peab hageja sellise rikkumise tõendama (RK TKo 3-2-1-20-07, p 10). Kui hageja esitab tõendid oma hagi aluse tõendamiseks, alles siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (RK TKo 3-2-1-53-10, p 13).
17.Kuigi hageja on oma nõude alusena viidanud VÕS § 1045 lg 1 punktile 5, mis reguleerib kahju tekitamise kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, puudub poolte vahel vaidlus selles, et otseselt ühegi teo või tegevusetusega ei ole kostja
Lk (6)
kannatanule EA kahju tekitanud. Hageja väidetest võib pigem järeldada, et hageja soovis tegelikult tugineda VÕS § 1045 lg 1 punktile 7 – kahju tekitamisele kostja poolt seadust rikkuva käitumisega ehk seadusest tuleneva hoolsuskohustuse täitmata jätmisega. Kohus leiab, et kui kahju tekitamise põhjusena viidatakse kahju tekitaja tegevusetusele, ei saa siiski ainuüksi kahju enda tekkimise faktist järeldada tegevusetuse aset leidmist ja sellise tegevusetuse õigusvastasust, samuti põhjusliku seose olemasolu. Kuigi kostjal on korteriühistuna seadusest tulenevad kohustused, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milles konkreetselt seisnes kostja õigusvastane tegevusetus ja kuidas see omakorda põhjustas kahju. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes allkirjastamata akti (toimiku lk 6). Muid tõendeid hageja oma väidete kinnituseks kohtule esitanud ei ole. Kuna hageja esitatud akt on allkirjastamata, ei pea kohus võimalikuks hageja nõude tõendamisel antud tõendit arvestada. Kohus selgitas hagejale oma 23.05.2012.a pöördumuses (toimiku lk 66) nõude tõendamise vajadust, kuid hageja ei ole kohtule ühtegi täiendavat tõendit esitanud.
18.Ülejäänud käesolevas asjas kogutud tõendid hageja väiteid ei kinnita. Kostja on märkinud, et akt koostati üksnes kindlustusvõtjast EA palvel selleks, et viimane saaks taotleda hagejalt kindlustushüvitist. Kostja ei pidanud võimalikuks sellist akti kinnitada ega seda allkirjastada. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud EA e-kirja kostjale (toimiku lk 92). Kohtu hinnangul tõendab viidatud tõend kostja väiteid, milliste kohaselt koostati kohtule esitatud akt ainult kindlustusvõtja soovile vastu tulles ning selles ei fikseeritud veeavarii toimumise tegelikke põhjuseid.
19.Kostja esitatud C OÜ e-kirjast (toimiku lk 38) nähtub, et veeavarii likvideerimisel tuvastati hüdroisolatsiooni puudulikkus. Sama kirjaga saadetud fotodest (toimiku lk 38) nähtub, et vee äravoolutoru ei olnud ummistunud. R ja TU e-kirjast kostja juhatusele (toimiku lk 56) nähtub samuti, et viienda korruse korteri nr 44 terrassi korteripoolse külje avamisel leiti hüdroisolatsiooni lekke koht. Vesi voolas august läbi šahti ja korterisse nr 35. Viidatud tõenditest nähtub, et veekahjude likvideerimisel tuvastati tõepoolest elamu ehitusega seonduv vaegtöö, mis omakorda tõi kaasa veeavarii laienemise ja veekahjude tekkimise. Hageja ei ole omalt poolt veekahju tekkimise põhjuste tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud, et veekahjude tekkimise ainus põhjus oli vee äravoolutorustiku ummistumine. Hageja väited selle kohta, et veekahjud ei saanud olla põhjustatud ehitustööde puudulikkusest, on jäänud paljasõnalisteks.
20.Kostja esitatud CH OÜ-ga sõlmitud lepingust tuleneb, et kostja oli korraldanud torustike regulaarse hooldamise oma lepingupartneri kaudu (toimiku lk 41-54). Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millise konkreetse hooldustöö jättis kostja tegemata ja kuidas see omakorda põhjustas veeavarii tekkimise. Ka antud osas on hageja väited jäänud paljasõnalisteks. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet tõendanud.
21.Eeltoodut kogumis arvesse võttes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu tuleb tervikuna jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud, millise konkreetse hoolduskohustuse jättis kostja täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt hoolsuskohustuse nõuetekohasel täitmisel ei oleks kannatanu korter veekahjustusi saanud. Hageja ei ole tõendanud isegi asjaolu, et kannatanu korter sai kahjustada veeäravoolutorustiku ummistuse tõttu, mille omakorda põhjustas selle torustiku nõuetekohane hooldamata jätmine. Seetõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS
Lk (6)
§ 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.