Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. EEAS loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu põhisummas 72,54 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt EEAS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 72,54 eurot ja viivised summas 72,49 eurot. Viivist on hageja arvutanud perioodi 18.02.2008 kuni 23.04.2012 eest kokku 166,04 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 72,49 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja palub 26.06.2012 vastuses menetlus lõpetada, kuna arved EEAS-le on tasutud 16.12.2010 IP poolt. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on pöördunud EEAS poole, kuid saadud info kohaselt puuduvad EEAS-l andmed makse laekumise kohta, seega on võlg tänaseni tasumata. Kostja kohustus on tõendada oma väidet ning kostja esitatud maksehäirete registri väljavõte ei tõenda võla tasumist. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis, kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus, et EEAS ja kostja on sõlminud 19.11.2006 liitumislepingu nr XXX (tl 11), 28.04.2006 liitumislepingu nr XXX (tl 10) ja 13.12.2005 liitumislepingu nr XXX (tl 12), mille kohaselt osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud EEAS teenuste kasutamise üldtingimustega (tl 15-26) ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks. 30.09.2010 loovutas AS EM nõude Julianus Inkasso OÜ-le (tl 9). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 72,54 eurot. Kostja võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud mobiilteenuste arve ja arve alajaotuse (tl 13-14). Kostja ei ole 26.06.2012 vastuses hagile (tl 55) vaidlustanud lepingute sõlmimist, EEAS poolt osutatud teenuste kasutamist, nõude loovutamist ega võla olemasolu. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. EEAS vahel ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest nr XXX XXX ja XXX ning lepingute lisast, EEAS teenuste kasutamise üldtingimustest, nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,15% päevas.

Kostja on esitanud vastuväite, et võlgnevus on tasutud 16.12.2010 IP poolt. Kostja on esitanud oma väite tõendamiseks maksehäireregistri väljavõtte (tl 56), mille kohaselt on maksehäireregistris EEAS võlgnevuse lõppemise kuupäevana märgitud 16.12.2012. Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks võlgnevuse tasunud. TsMS § 230 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus nõustub hagejaga, et maksehäireregistri väljavõte võlgnevuse tasumist ei tõenda, mistõttu on kostja väide paljasõnaline. Asjakohane tõend võlgnevuse tasumise kohta on näiteks maksekorraldus või võlgnevuse tasumist kajastav kontoväljavõte. Hagejal puuduvad andmed võla tasumise kohta. Seetõttu ei ole kostja väide võlgnevuse tasumisest leidnud tõendamist. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud põhinõude ning viivise ulatusele, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 72,54 eurot ja viivise summas 72,49 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on kandnud menetlusega seonduvalt kulusid riigilõivule 63,91 eurot, kohtutäituri tasule 26,76 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivule 47,93 eurot. Kohus jätab kostjalt välja mõistmata hageja tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, kuivõrd nimetatud riigilõivu tasumine ei ole hageja poolt tõendanud. Samuti palub hageja välja mõista kulud õigusabile summas 95,87 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolev tsiviilasi lahendati lihtmenetluses istungit pidamata, hageja on esitanud hagiavalduse ning seisukoha kostja vastuse osas, mistõttu kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja õigusabikulude katteks 35 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot, kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot ning põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 35 eurot, kokku kulud summas 125,67 eurot. Hageja on taotlenud välja mõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.