Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14.august 2012, kell 15.30, Võru kohtumaja kantselei kaudu 2-11-61542
Hagi ese
Danske Bank AS Eesti filiaal hagi Ilmarada OÜ ja K. H. vastu 2 775,24 euro nõudes
Hagihind
1 388,12 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S Eesti Filiaal (registrikood: 11488826, Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood: 11930038, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, tel: 681 4400, e-post: [email protected]) Kostja I: Ilmarada OÜ (registrikood: 11135186, asukoht: Hämsaare talu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja II: K. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
elukoht
Resolutsioon
1.Danske Bank A/S Eesti Filiaali hagi Ilmarada OÜ ja K. H. vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt Ilmarada OÜ-lt ja K. H. ’ilt 2081 (kaks tuhat kaheksakümmend üks) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) eurosenti Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks.
3.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kostjatel tuleb väljamõistetud summa täita hiljemalt september 2013 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuvad kostjad hagejale hiljemalt iga järgneva kuu 10 kuupäevaks vähemalt 173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) eurosenti, viimane makse (september 2013) summas 173,51 eurot.
Hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostjad jätavad tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Menetluskulude jaotus
4.Danske Bank A/S Eesti Filiaali menetluskuludest so tasutud riigilõivust 50% jätta solidaarselt Ilmarada OÜ ja K. H. kanda. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Välja mõista solidaarselt Ilmarada OÜ-lt ja K. H. ’ilt Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks menetluskulud- riigilõiv summas 159,77 eurot.
6.Välja mõista solidaarselt Ilmarada OÜ-lt ja K. H. ’ilt Danske Bank A/S Eesti Filiaali kasuks viivis menetluskulult 159,77 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada 159,77 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
HAGEJA NÕUE
1.Danske Bank A/S Eesti Filiaal (hageja) ja Ilmarada OÜ (kostja 1) sõlmisid 26.10.2007. a Kasutusrendilepingu nr. 271026IP (edaspidi Leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt kostja 1 võttis liisingusse kaubiku xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx 115 2,1 registreerimisnumbriga xxx xxx (edaspidi vara) maksumusega 290 000,00 EEK ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 15.11.2012.a vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. 26.10.2007. a sõlmitud käenduslepinguga nr KĬ271026IR käendas võetud kohustust K. H. (kostja 2). Käendaja vastutuse maksimummäär oli 320 450,00 EEK, so 20 480,49 EUR. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused. Kostja 1 kohustus tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Kostja 1 ei tasunud lepingust tulenevaid rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas 14.12.2009. a kostjale üldtingimuste punkti 10.1 alusel vara tagastamise nõude. Samuti palus kostjal 1 viivitamatult tagastada lepingu objektiks olev vara. Hageja märkis, et kuna kostja 1 on korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi ning ei ole võlgnevust likvideerinud hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Vara tagastamise nõudes märkis hageja, et realiseerib lepingu objektiks oleva vara ning rahuldab saadud raha arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Pärast vara realiseerimist edastas hageja kostjale 1 ja kostjale 2 puudujääva summa tasumise nõude, milles märkis, et lepingu objektiks olnud vara realiseeriti hageja poolt ja vara müügist laekunud raha arvelt jäi lepingust tulenev nõue osaliselt rahuldamata ja palus tasuda 10 päeva jooksul.
2 (7)
Kostjad rahalise kohustuse tasumise nõudeid osundatud tähtajal ei tasunud ning hageja pöördus kostjalt 1 ja kostjalt lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmiseks inkassofirma poole. Kohtuväline menetlus tulemust ei andud. Vara maksumuse saldo, so vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 146 624,48 EEK, so 9 371,01 EUR, ilma käibemaksuta. Vara realiseeriti hinnaga 134 583,33 EEK, so 8 601,44 EUR, summa ilma käibemaksuta. Hageja esitab 28.12.2009. a vara üleandmise - vastuvõtmise akti ja Tehase Auto OÜ kontrollakti. Lisaks esitab hageja 28.01.2010. a Tehase Auto OÜ poolt koostatud müügisoovituse, millest nähtub vara müüki suunamise soovituslik alghind, s.o 200 000,00 EEK (sh käibemaks). Lähtudes võlaõigusseadusest ja Riigikohtu praktikast oleks hageja pidanud vara võõrandama hinnaga 200 xxx xxx - 10 % lubatav hinnaerinevus - 20 % käibemaks = 150 000,00 EEK. Seega vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 146 624,48 EEK - 150 000,00 EEK =- 3 375,52 EEK, s.o - 215,74 EUR. Lepingu maksegraafikust tulenevad tasumata kuumaksed kokku on 687,35 EUR, millest tasumata kuumaksed on 616,44 EUR ja tasumata intress 70,91 EUR. Lähtudes vara maksumuse tasumata osast pärast lepingu lõpetamist, so - 3 375,52 EEK, s.o - 215,74 EUR tasaarveldab hageja lepingu maksegraafikust tuleneva tasumata intressi maksed, summas 70,91 EUR ja tasumata kuumakseid 144,83 EUR ulatuses. Seega on kostjal 1 tasumata maksegraafikust tulenevad kuumaksed summas 471,61 EUR. Lepingust tulenev tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse nõue kokku on 200,49 EUR. Hageja on krediidiasutus ega tegele oma igapäevases majandustegevuses sõidukite müügiga ning kasutab selleks sellest spetsialiseerunud sõidukimüüjate teenuseid. Seetõttu on hagejal kaasnenud edasimüüja teenuse kasutamisega ja vara müügiks ettevalmistamisega kulud, mille hinda ei saa hageja reguleerida, vaid kohustatus nimetatud teenuse eest tasuma vastavalt teenusepakkuja hinnakirjale ja vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Tehase Auto OÜ, kui edasimüüja teenuse osutaja, esitas hagejale pärast vara võõrandamist 25.06.2010. a arve nr 100824, summas 11 203,32 EEK + käibemaks, s.o 716,02 EUR + käibemaks. Kokku võlgnevad kostjad hagejale vara võõrandamisega hagejale kaasnenud lisakulude eest 716,02 EUR. Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3000 % iga võlgnevusega viivitatud päeva eest. Pärast lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 02.08.2010. a kuni hagiavalduse esitamiseni 14.12.2011.a. Viivituse perioodiks on 499 päeva ja viivis selle eest 2078,02 EUR. Hageja vähendab lepingust tulenevat viivise nõuet 1387,12 EUR-ni. Hageja palub mõista solidaarselt kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks põhivõlg 1388,12 EUR ja viivis 1387,12 EUR, kokku 2 775,24 EUR; mõista solidaarselt kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja Danske Bank A/S Eesti Filiaal kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus - riigilõiv summas 319,55 EUR ja esindaja tasu 191,73 EUR; mõista solidaarselt kostjatelt välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostjate vastuses hagiavaldusele võtavad kostjad hagi õigeks ja tunnistavad hagiavalduses esitatud nõuet põhivõla osas, kuid paluvad vähendada viivisenõuet, kuna viivise nõue on esitatud sama suur kui põhivõlg.
3 (7)
Kostjad paluvad võimaldada väljamõistetava summa tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul. Ilmarada OÜ on väikefirma piirkonnas, kus majandustingimused on rasked ning seetõttu on ettevõte olnud pidevates majandusraskustes. Sellest tulenevalt on ka tasumata põhivõlg hagejale. Kostjatest K. H. on üksikema, kes kasvatab üksinda kahte last ning kohene hagis nõutud rahasumma tasumine ei ole võimalik. Kostjad paluvad menetluskulud jätte poolte kanda. Kostjad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOMPROMISS
3.Hageja esitas kostjale kompromissettepaneku tasuda põhivõlg 1 388,12 eurot, viivis 887,12 eurot ja menetluskulu 351,50 eurot, kokku 2 626,74 eurot 12 kuu jooksul igakuise osamaksega iga kalendrikuu 10.ndal kuupäeval (osamakse suurusega 218,89 eurot). 3.1 Kostja kompromissettepanekule ei vastanud. 3.2 Kohus andis 10.02.2012 kirjas pooltele tähtaja esitada kompromiss kohtule kinnitamiseks või teatada kompromissi mittesõlmimisest. Kohtu poolt antud tähtajaks pooled kompromissi kohtule kinnitamiseks ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata. Pooled on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses.
5.Pooltevahelised lepingulised suhted on tõendatud Danske Bank A/S Eesti Filiaal ja kostja 1 Ilmarada OÜ vahel 26.10.2007. a sõlmitud Kasutusrendilepinguga nr. 271026IP (tl 12-19). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Lepingu põhitingimuste kohaselt kostja 1 võttis liisingusse kaubiku xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx 115 2,1 registreerimisnumbriga xxx xxx maksumusega 290 000,00 EEK, ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 15.11.2012. a vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule.
6.Liisingulepingut on käendanud kostja 2, K. H. 26.10.2007. a sõlmitud käenduslepinguga nr KĬ271026IR, käendaja vastutuse maksimummääraga summas 320 450,00 EEK, so 20 480,49 EUR (tl 20). VÕS § 142 sätestab käenduse mõiste, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
4 (7)
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja 1 ei vaidlustanud asjaolu, et võetud lepingulisi kohustusi ta nõuetekohaselt ei täitnud ning jäi hageja ees võlgnevusse. Sellega rikkus kostja hagejaga sõlmitud lepingut. Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt esitati vara tagastamise nõue 14.12.2009 ning paluti kostjal 1 tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara (tl.21). Pärast vara realiseerimist edastas hageja kostjale 1 ja kostjale 2 tasumise nõude, milles märkis, et lepingu objektiks olnud vara realiseeriti hageja poolt ja vara müügist laekunud raha arvelt jäi lepingust tulenev nõue osaliselt rahuldamata ja palus tasuda 10 päeva jooksul (tl 23, 24).
8.VÕS § 367 lg 1 kohaselt Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Lõige 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara maksumuse saldo, so vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 146 624,48 EEK, so 9 371,01 EUR, ilma käibemaksuta. Vara realiseeriti hinnaga 134 583,33 EEK, so 8 601,44 EUR, summa ilma käibemaksuta. Tehase Auto OÜ poolt koostati müügisoovitus, millest nähtub vara müüki suunamise soovituslik alghind, so 200 000,00 EEK (sh käibemaks) (tl 29). Seega vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 146 624,48 EEK - 150 000,00 EEK =- 3 375,52 EEK, so - 215,74 EUR. Lepingu maksegraafikust tulenevad tasumata kuumaksed kokku on 687,35 EUR, millest tasumata kuumaksed on 616,44 EUR ja tasumata intress 70,91 EUR (tl 30-32). Lähtudes vara maksumuse tasumata osast pärast lepingu lõpetamist, so - 3 375,52 EEK, so - 215,74 EUR tasaarveldab hageja lepingu maksegraafikust tuleneva tasumata intressi maksed, summas 70,91 EUR ja tasumata kuumakseid 144,83 EUR ulatuses. Seega on kostjal 1 tasumata maksegraafikust tulenevad kuumaksed summas 471,61 EUR. Lepingust tulenev tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse nõue kokku on 200,49 EUR (tl 33-38).
9.VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on asunud seisukohale, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisinglepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Lepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused. Tehase Auto OÜ, kui edasimüüja teenuse osutaja, esitas hagejale pärast vara võõrandamist 25.06.2010. a arve nr 100824, summas 11 203,32 EEK + käibemaks, so 716,02 EUR + käibemaks (tl 39). Kokku võlgnevad kostjad hagejale vara võõrandamisega hagejale kaasnenud lisakulude eest 716,02 EUR. Hageja põhinõue on seega kokku 1 388,12 eurot.
10.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuste rikkumise korral muu hulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et kuna kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees põhinõude osas so 1388,12 euro ulatuses kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Kohus rahuldab põhinõude VÕS § 76 lõike 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
5 (7)
11.Hageja on taotlenud kostjalt viivise so 1387,12 euro väljamõistmist. Viivise nõue kasutusrendilepingu kohaselt on 0,3000% iga võlgnevusega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates 02.08.2010 kuni 29.11.2011, viivitatud päevade arv on 499, viivis kokku on 2 078,02 eurot. Hageja vähendas viivist ja nõuab viivist summas 1 387,12 eurot. Kostja esitatud viivisenõudega ei nõustu, leiab, et see on ülemäära suur ning palub viivist vähendada. Kohus leiab, et hageja esitatud viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud liisingulepingut, on viivitanud kohustuse täitmisega ja seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus, hinnates poolte majanduslikku seisundit, leiab, et esineb VÕS § 162 lg 1 sätestatud alus viivise vähendamiseks. Hageja ei ole esitanud vastuväited kostja 1 väitele, et Ilmarada OÜ on väikefirma piirkonnas, kus majandustingimused on rasked ja ettevõte on pidevates majandusraskustes. Kostja 2 on üksikema, kes kasvatab üksinda kahte last ning seega ei ole ka temal majanduslikult võimalik kogu nõutavat summat tasuda. Hageja on krediidiasutus, mille majanduslik seisund on kostjate omast parem. Hageja majandustegevuseks ongi laenude/liisingute andmine, mis omakorda tähendab seda, et hageja peab oma tegevuses lähtuma vastutustundliku laenamise printsiibist. Vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt peab laen vastama laenuvõtja vajadustele ja laenuvõtja on võimeline võetud laenu tagasi maksma. Kohus märgib, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus vähendab VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel hageja esitatud viivisenõuet ja mõistab viivise välja summas 693,56 eurot.
12.Kostjad on vastuses hagiavaldusele taotlenud võimaldada väljamõistetava summa tasumist osadena ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et kohaldada tuleb TsMS § 445 lg 1, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus rahuldas hagi summas kokku 2081.68 eurot (1388,12+693,56= 2081,68). Kohus määrab, et kostjatel tuleb väljamõistetud summa täita hiljemalt september 2013 selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasub kostja hagejale hiljemalt iga järgneva kuu 10 kuupäevaks vähemalt 173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) eurosenti, viimane makse (september 2013) summas 173,51 eurot. Samuti määrab kohus, et hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui kostjad jätavad tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine ei kahjusta liigselt hageja huve.
MENETLUSKULUD
13.Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda, kostja on taotlenud menetluskulude jätmist poolte kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus on tuvastanud, et kostjad on majanduslikult raskemas olukorras kui hageja. Seega leiab kohus, et kostjate kanda jääb 50% hageja poolt tasutud riigilõivust so 159,77 eurot, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6 (7)
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kuid mitte üle 159,77 euro.
Heiki Kolk kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.