Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-10371

2-12-10371

2011. majandusaasta aruannet ei ole äriregistrile esitatud. Võlgniku praeguse juhatuse väitel koosneb võlgniku vara ainult nõudest endise juhatuse liikme vastu, mida aga viimane ei tunnista ning seetõttu on ajutise halduri arvates nõude võimalik sissenõudmine raskendatud. Endise juhatuse liikme VE’i väitel peaks võlgnikul olema nõuded praeguse juhatuse liikme MK’i vastu, kes on omastanud võlgniku raha ja soetatud varad (MK omakorda antud nõuet ei tunnista). Ajutise halduri hinnangul on ilma raamatupidamise ja muid dokumente omamata käesoleval hetkel võimatu hinnata nõuete olemasolu ja sissenõudmise tõenäosust. Võimalike varade olemasolu ja asukoha kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Võlgniku võlad 31.12.2010.a seisuga koostatud bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 54 166,85 eurot järgmiselt: 1) laenukohustused 39 551,79 eurot; 2) võlad ja ettemaksed 14 615,06 eurot. Võlgniku praeguse juhatuse liikme MK’i poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 95 456 eurot järgmiselt: 1) allutatud laen 24 686 eurot (osaniku MK’i poolt antud laen tingimusliku õigusega konverteerida laen osakapitali); 2) allutatud laen 70 770 eurot (Euroforex Energy OÜ poolt antud laen tingimusliku õigusega konverteerida laen osakapitali). Võlgnik ei tunnista ja ei kajasta bilansis pankrotiavalduse esitanud OÜ AN nõuet (esitatud põhinõudena 50 705 eurot). Endise juhatuse liikme E’i väitel ei ole võlgnikul kohustusi MK’i ja EE OÜ ees ning tegemist on MK’i poolt tekitatud nõuetega võlgniku vastu. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 22.06.2012 seisuga maksuvõlgnevus summas 95,18 eurot ning esitamata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid ning käibedeklaratsioonid. Swedbank Liising AS-iga sõlmitud 3 liisingulepingut on lõpetatud, sõidukid on tagastatud liisinguandjale. Ajutine haldur märgib, et andmed võlgniku kohustuste osas on vastuolulised. Praegune juhatus ei tunnista pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet, kuid ajutise halduri hinnangul puuduvad reaalsed vastuväited ja tõendid antud nõude ebaõigsuse kohta, seetõttu tuleks AN OÜ nõuet bilansis arvestada kohustusena. Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi ca 150 000 eurot. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused

2-12-10371 Ajutisele pankrotihaldurile ei ole edastatud kahe sõiduki võõrandamisega seotud dokumente, seega võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad võlgnikul aktiivsed koostööpartnerid ning igasugused rahalised vahendid tegevuse finantseerimiseks, seega on võlgniku tegevuse jätkamine või tervendamine vähetõenäoline. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku vara moodustavad ainult võimalikud vaidlustatud nõuded endise ja praeguse juhatuse liikme vastu ning täitmata kohustusi on teadaolevalt suurusjärgus 150 000 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna tal ei ole võimaldatud tutvuda kogu võlgniku tegevust puudutava dokumentatsiooniga, ei ole tal võimalik võtta lõplikku seisukohta maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. Arvestades VE’i ja MK’i vastuolulisi süüdistusi, on põhjust eeldada, et võlgniku vara ei ole kasutatud võlgniku huvides, mistõttu on tekkinud viivitused arvete tasumises või on arved üldse tasumata jäänud. Ajutise halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et võlgniku arveldusarvetelt on küll näha suures ulatuses sularaha väljavõtmised, muu hulgas ka Venemaal, kuid arvestades, et nii VE kui MK süüdistavad teineteist raha vääras kasutamises, ei ole pelgalt pangakontode põhjal võimalik tuvastada, kumb juhatuse liige reaalselt sularaha välja võttis ning mis otstarbel seda kasutati (haldurile ei ole esitatud raamatupidamisarvestuses nõutavaid andmeid rahade kasutamise kohta nagu pearaamat või kassaraamat). Ajutise halduri hinnangul võib EGOÜ maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt korraldatud ning seetõttu võivad juhatuse liikmete VE’i kui MK’i tegevuses esineda karistusseadustiku (KarS) §-is 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. VE’i kui MK’i vastuolulistest väidetest nähtuvalt võib esineda olukord, et võlgniku rahalisi vahendeid ei ole kasutatud võlgniku huvides, samas aruande koostamise ajal puudub ajutisel halduril usaldusväärne ülevaade, kui suures ulatuses raha väärkasutamine on toimunud ning millisel määral mõjutas see võlgniku maksejõulisust, seega võivad esineda KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja KarS § 385 (vara varjamine) sätestatud kuriteo tunnused. Ajutine haldur märgib, et kuna võlgniku juhatuse liikmed on üksteise vastu esitanud tõsiseid süüdistusi seoses dokumentide võltsimise ja varjamise, varade varjamise ja rahaliste vahendite ebasihtotstarbelise kasutamisega ning haldurile on esitamata nõuetekohane raamatupidamise dokumentatsioon, mis annaks võimaluse vastavaid väiteid kontrollida, siis tuleks PankrS § 28 lg 1 kohaselt esitada prokurörile või politseile avaldus kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks EGOÜ tööd 14 tundi, tunnitasuga 80 eurot. Oliver Ennok palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks summas 224 eurot, samuti kulud 61 eurot (s.h käibemaks) Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks (konto XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS).

2-12-10371 Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele ei ole pooled kohtuistungil vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht.

2-12-10371

Ajutisel halduril puuduvad andmed EGOÜ võimalike varade olemasolu ja asukoha kohta. Kohustusi on võlgnikul ca 150 000 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole edastatud kahe sõiduki võõrandamisega seotud dokumente, seega võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 01.08.2012 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot ning teha ettepanek EGOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 10.08.2012. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.08.2012. Seisuga 13.08.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et EGOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud EGOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. EGOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna tal ei ole võimaldatud tutvuda kogu võlgniku tegevust puudutava dokumentatsiooniga, ei ole tal võimalik võtta lõplikku seisukohta EGOÜ maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja kohta. Arvestades VE’i ja MK’i vastuolulisi süüdistusi, on põhjust eeldada, et võlgniku vara ei ole kasutatud võlgniku huvides, mistõttu on tekkinud viivitused arvete tasumises või on arved üldse tasumata jäänud. Ajutise halduri hinnangul võib EGOÜ maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt korraldatud ning seetõttu võivad esineda karistusseadustiku (KarS) §-is 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. VE’i kui ka MK’i vastuolulistest väidetest nähtuvalt võib esineda olukord, et võlgniku rahalisi vahendeid ei ole kasutatud võlgniku huvides, samas aruande koostamise ajal puudub ajutisel halduril usaldusväärne ülevaade, kui suures ulatuses raha väärkasutamine toimus ning millisel määral mõjutas see võlgniku maksejõulisust, seega võivad esineda KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja KarS § 385 (vara varjamine) sätestatud kuriteo tunnused. Ajutine haldur märgib, et kuna võlgniku juhatuse liikmed on üksteise vastu esitanud tõsiseid süüdistusi seoses dokumentide võltsimise ja varjamise, varade varjamise ja rahaliste vahendite ebasihtotstarbelise kasutamisega ning haldurile on esitamata nõuetekohane raamatupidamise dokumentatsioon, mis annaks võimaluse vastavaid väiteid kontrollida, siis tuleks PankrS § 28 lg 1 kohaselt esitada prokurörile või politseile avaldus kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega ja määrab, et kuriteoteade EGOÜ ajutise halduri aruandega väljaselgitatud andmete kontrollimiseks tuleb olemasolevate andmete alusel kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks esitada ajutisel halduril. Aruandest nähtub, et juhatuse liige MK ja endine juhatuse liige VE on esitanud ajutisele haldurile võlgniku kohta erinevaid andmeid, samas ei ole kumbki esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, s.h pearaamatut, kassadokumente, käibeandmikke. Võlgniku

2-12-10371 praeguse juhatuse väitel korraldas võlgniku raamatupidamist VE raamatupidamisbüroo Vallaste & Partnerid OÜ kaudu. Ajutine haldur on nimetatud ettevõttega ühendust võtnud ning saanud vastuseks, et kõik võlgnikuga seotud dokumendid on MK mõned kuud tagasi ära viinud. Samas ei ole MK dokumente ajutisele haldurile esitanud. 2011. majandusaasta aruannet ei ole äriregistrile esitatud. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ja vastutama nende kohustuste rikkumise eest. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. EGOÜ juhatuse liige MK ja endine juhatuse liige VE on jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on MK ja VE toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Oliver Ennok on kohtule 31.07.2012 esitanud EGOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: teabenõuete esitamine ja saadud dokumentide töötlemine ja analüüs, võlgniku poolt esitatud dokumentide kontrollimine ja analüüs, suhtlemine menetlusosalistega, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Oliver Ennok palub välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb, ajutise halduri tasu 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot ja kulud summas 61 eurot (büroo-, side-, paljunduste, päringute jm kulud). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele ei ole poolte esindajad kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ja AN OÜ poolt 20.03.2012 maksekorraldusega nr 135 kohtu deposiiti tasutud raha arvelt tuleb Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX) kasuks ajutise halduri tasu 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot (tasu kokku summas 1 344 eurot) ja ajutise halduri kulud summas 61 eurot (s.h käibemaks) välja mõista. Deposiidi jääk tuleb tagastada makse teinud võlausaldajale. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb teha eelnimetatud kanded. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et EGOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule EGOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele MK’ile (isikukood XXX ).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.