Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras, s.o. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel 0,75% päevas. Samas sätestab VÕS § 42 lg 1 esimene lause, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kuna nii viivis kui ka leppetrahv on täiendav rahasumma, mille peab võlgnik tasuma kohustuse rikkumise korral, siis on võimalik kohaldada analoogia korras seda leppetrahvi kohta käivat sätet ka viivise korral. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud kiirlaenufirma ja füüsilise isiku vahel väljaspool tema majandustegevust, on laenulepingu üldtingimustes ette nähtud viivise määr 0,75 % päevas ehk 273,75 % aastas tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Seetõttu on laenulepingu üldtingimuste punkt 6.1, mille järgi on viivisemääraks 0,75% päevas, VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse järgi on viivist arvestatud perioodi eest 28.02.2008- 30.05.2011. Võlgnevuse tekkimise ajal kehtis seadusjärgne viivis 11% aastas ehk 0,030 % päevas. Alates 01.01.2009 kehtis seadusjärgne viivis 9,50 % aastas ehk 0,026 % päevas ning alates 01.07.2009 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Ajavahemikul 28.02.2008-31.12.2008 on kostja olnud viivituses 308 päeva, millise perioodi eest tuleb maksta viivist 23,62 eurot (255,65 x 0,030% x 308). Ajavahemiku 01.01.2009- 30.06.2009 eest tuleb maksta viivist 12,03 eurot viivitatud 181 päeva eest (255,65 x 0,026% x 181) ning ajavahemiku 01.07.2009 – 30.05.2011 eest 39,31 eurot viivitatud 699 päeva eest (255,65 x 0,022% x 699). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise katteks 75,46 (23,62 + 12,03 + 39,81) eurot ning kogu võlgnevuse katteks 385,43 eurot.

avalduses (tl ). Seega on võimalik tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka R. R. menetluskulud.

P. G.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 63,91 eurot (maksekorraldus tl.19 ) ja maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot (750 krooni) (maksekorraldus tl.20). Nimetatud riigilõivud kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. ITM I. O. 30.05.2011 arvest (tl.18) nähtub, et 60 eurot kuulub tasumisele hagiavalduse esitamise eest R. R. . Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu nimetatud ulatuses on käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks 60 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 171,84 eurot (63,91 +47,93+60). Kuna kohus rahuldas hagi 75% ulatuses, siis jääb kostja kanda 75% hageja menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 171,84 * 0,75 = 128,88 eurot.

Epp Tombak Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.