S. L. hagi V. S. võlgnevuse 20 229,07 krooni (1292,87 eurot) ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1084,53 eurot (16 969,25 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. L. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxx Esindaja: A. S. xxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja: V. S. xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukoht teadmata
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista V. S. . L. kasuks 22.09.2007.a. Ego järelmaksu müügilepingust tuleneva võla katteks 1490 (tuhat nelisada üheksakümmend) eurot 23 senti, sealhulgas 1084,53 eurot põhivõlgnevus, 55,76 eurot intress, 3,20 eurot võlgnevuse teatise tasu ja 346,74 eurot viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.08.2012 (kaasa arvatud).
3.Välja mõista V. S. . L. kasuks viivis alates 14. 08.2012 protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Määrata kindlaks V. S. S. L. -ile hüvitatavate menetluskulude suurus 309 (kolmsada üheksa) eurot 97 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
5.Teha tagaseljaotsus V. S. avaliku kättetoimetamise teel kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).
APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
1.Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
2 (5)
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja selle lisad on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 26.04.2012 (tl 51). TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. S. L. on hagiavalduses taotlenud vastavate aluste esinemisel hagi rahuldamist tagaseljaotsusega (tl 6). TsMS § 407 lg 3 alusel võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
2.Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral p 6 ja § 113 alusel viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 3 (5)
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise ajal kehtis seadusjärgne viivis 8 % aastas ehk 0,022% päevas, milline viivise määr kehtib ka käesoleval ajal. TsMS §-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.08.2012 (kaasa arvatud). Kuna alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Kostja on olnud ajavahemikul 11.05.2010 kuni 13.08.2012 viivituses 824 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 197,76 eurot ( 1084,53 x 0,022% x 824). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 346,74 eurot (149,38 +197,76). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1475,63 eurot ning lisanduv viivis alates 14.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE JAOTUSE OSAS 1.Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses (tl 7), taotledes kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel makstud riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni) ja hagiavalduse esitamisel makstud riigilõivu - 255,65 eurot (4000 krooni) väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõivu -6,39 eurot väljamõistmist (tl 46). Seega määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka V. S. hüvitatavad S. L. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 5 järgi on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigilõivude tasumist tõendavad maksekorraldused (tl.11,19,48). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 309,97 eurot (47,93 + 255,65+6,39). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas).
4 (5)
3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
4.Kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile ning kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht, on hagiavaldus koos lisadega kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.