Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-19315

2-12-19315 Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, kuna kohustuste summa ületab tunduvalt vara väärtust, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku alaliste makseraskuste esinemist kinnitavad ka asjaolud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud juba septembris 2011, aga samuti võlgniku enda poolt pankrotiavalduse esitamise fakt. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes – võlgniku suutmatus pärast peamise koostööpartneri TMOÜ (käesoleval ajal likvideerimisel, Harju Maakohtu 05.03.2012 määrusega võeti menetlusse TMOÜ pankrotiavaldus) poolt koostöölepingu lõpetamist, edukalt konkureerida muutunud majandussituatsioonis konkurentidega ning jätkata majandustegevust. Koostöö lõppemise tõttu TMOÜ-ga oli võlgnik sunnitud kandma erakorralist kahju. Võlgniku alalised makseraskused kujunesid välja septembris 2011.a, kuna selleks ajaks olid lõpetatud kõigi töötajatega töölepingud, majandustegevus oli seiskunud, puudus vara, mille arvelt täita kohustusi võlausaldajate ees, s.h töötajate ees. Ajutine haldur märgib, et juhatuse liikme RIS käitumises esinevad karistusseaduse (KarS) § 3851 sätestatud kuriteo tunnused – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine ja KarS § 3841 sätestatud kuriteo tunnused - raamatupidamise kohustuse rikkumine. Võlgniku raamatupidamise algdokumentidest nähtuvalt lõppes OÜ L majandustegevus septembris 2011, viimane makse teostati 26.10.2011 maksuhaldurile maksuvõla katteks ning pärast nimetatud kuupäeva mingeid toiminguid ei ole tehtud võlgniku nimele avatud pangakontolt. Ajutisele haldurile ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid võlgniku juhatuse liikme selgitusi selle kohta, et perioodil september 2011 kuni 2012 toimusid aktiivsed läbirääkimised potentsiaalsete koostööpartneritega ning sellest tulenevalt oli võlgniku juhatuse liikmel põhjendatud ootus, et õnnestub majandustegevuse käivitada. Võlgniku kõigi töötajatega lõpetati töölepingud juba 31.08.2011. Pankrotiavaldus koostati aga võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku nimel alles 15.05.2012. Võlgniku poolt on koostamata ja äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded 2010.a ja 2011.a kohta. Maksuvõlgade tõendist nähtuvalt on võlgnikul esitamata maksudeklaratsioonid alates veebruarist 2012. Ajutisele haldurile ei esitatud tutvumiseks ühtegi müügiarvet (puudus võimalus tuvastada varaliste nõuete olemasolu summas 161,20 eurot ostjate vastu) ning finantsaruandeid, 2010. – 2011. majandusaastate aruandeid, millest võib üheselt järeldada, et võlgniku juhatuse liige RIS ei ole täitnud nõuetekohaselt ÄS § 179 lg 1 (majandusaasta koostamise kohustus pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise seaduses sätestatud korras) ja § 183 (juhatus korraldab raamatupidamist) sätestatud kohustusi. Samuti ajutine haldur märgib, et kuna juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ega ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust, siis ei ole juhatuse liige käitunud vastavuses ÄS § 187 lg 1 sisalduva kohustusega täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on teinud raskeid juhtimisvigu pärast alaliste makseraskuste tekkimist. Ajutine haldur on seisukohal, et seadusest tulenevat hoolsuskohustust täitev juhatuse liige oleks taganud raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmise (s.h dokumenteerinud kõik majandustehingud ja taganud kõigi raamatupidamise algdokumentide säilimise, koostanud ja esitanud majandusaasta aruanded ja maksudeklaratsioonid), esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt.

2-12-19315 Ajutise halduri järeldused - võlgnik ei suuda tasuda oma kohustusi, majandustegevust ei toimu, ettevõttel igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks L OÜ tööd 14,65 tundi. Antud menetluses on tunnitasu ülemmääraks võetud 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot. Ene Ahas palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 101,88 eurot, millele lisandub käibemaks summas 220,38 eurot, samuti kulud 79,50 eurot (s.h käibemaks 13,25 eurot, bruto 66,25 eurot) Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ (registrikood 12150756) kasuks (konto XXXXXXXXXXXX Swedbank AS), kusjuures riigi vahendite arvelt hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 397 eurot. Ülejäänud summas mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja OÜ L vara arvelt. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

2-12-19315 PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri andmetel on L OÜ’l reaalset vara rahana 502,37 eurot. Muu varana on välja toodud nõuded ostjate vastu summas 161,20 eurot, mille laekumise tõenäosuses ajutine haldur kahtleb, kuna puuduvad algdokumendid, mille alusel oleks võimalik tuvastada varaliste nõuete olemasolu. Kohustusi on võlgnikul 21 997,68 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 01.08.2012 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek L OÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.08.2012. Seisuga 12.08.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et L OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud L OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. L OÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku suutmatus edukalt konkureerida muutunud majandussituatsioonis konkurentidega ning jätkata majandustegevust pärast peamise koostööpartneri TMOÜ poolt koostöölepingu lõpetamist. Eeltoodule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku alalised makseraskused kujunesid välja septembris 2011.a, kuna selleks ajaks olid lõpetatud kõigi töötajatega töölepingud, majandustegevus oli seiskunud, puudus vara, mille arvelt täita kohustusi võlausaldajate ees, s.h töötajate ees. Võlgnik on väitnud, et perioodil september 2011 kuni 2012 toimusid aktiivsed läbirääkimised potentsiaalsete koostööpartneritega ning sellest tulenevalt oli võlgniku juhatuse liikmel põhjendatud ootus, et õnnestub majandustegevuse käivitada. Ajutisele haldurile aga selle tegevuse kohta ei ole mingeid tõendeid esitatud. Seetõttu leiab ajutine haldur, et kuna juhatuse liige ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ega ole täitnud nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust (kõik majandustehingud ei ole dokumenteeritud, ei ole tagatud kõigi raamatupidamise algdokumentide säilimine, koostamata ja äriregistrile esitamata on majandusaasta aruanded, koostamata ja esitamata on maksudeklaratsioonid), siis on RIS teinud raskeid juhtimisvigu pärast alaliste makseraskuste tekkimist.

2-12-19315 Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega, mille kohaselt tuleb võlgniku juhatuse liikme RIS’i poolt raamatupidamise nõuetele mittevastavat korraldamist ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamist pidada raskeks juhtimisveaks. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning peamise koostööpartneriga lepingu lõppemine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse ja jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks on võlausaldajate nõuded kasvanud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on RIS toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Ene Ahas on kohtule 30.07.2012 esitanud L OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14,65 tundi (tunnitasuga 77 eurot ja teatud toimingute puhul 51,13 eurot), s.h: teabenõuete esitamine ja saadud dokumentide analüüs, võlgniku poolt esitatud raamatupidamisdokumentide kontrollimine ja analüüs, suhtlemine menetlusosalistega, tagasinõudmise ja –võitmise võimaluste väljaselgitamine, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Ene Ahas palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 101,88 eurot, millele lisandub käibemaks 220,38 eurot ja kulud summas 79,50 eurot (büroo-, side-, paljunduste, transpordi jm kulud). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 1 101,88 eurot, millele lisandub käibemaks 220,38 eurot ja kulud summas 79,50 eurot, tuleb võlgnikult Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ kasuks välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb nimetatud summa kanda Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ (registrikood 12150756) kontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et L OÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule L OÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele RIS’ile (isikukood XXX ).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.