Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1. peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kompromissi kinnitava ja menetluse lõpetamise määruse osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2-12-13503 2900072686 ning selgitus: „2-12-13503, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

21.06.2012 toimus kohtuistung ning kohus määras pooltele kompromissi sõlmimise tähtajaks 31.07.2012 ning kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 15.08.2012 kell 10:00. 31.07.2012 esitas hageja kohtule avalduse, mille kohaselt loobub hageja kostja I vastu esitatud hagist ning palub kohtul kostja I suhtes menetluse lõpetada. Hageja palub seoses kostja I vastu hagist loobumisega tagastada poole kostja I vastu esitatud nõudelt tasutud riigilõivust. 10.08.2012 esitas kostja I esindaja menetluskulude väljamõistmise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Kostja I ei vaidle hagist loobumise avaldusele vastu.

31.07.2012 esitasid hageja ja kostja II kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning lepivad TsMS § 661 lg 4 alusel kokku ja taotlevad kohtult, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg lühendataks ühe päevani. Hageja palub seoses kostjaga II kompromissi sõlmimisega tagastada poole kostja II vastu esitatud nõuetelt tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla

2-12-13503 tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodud sätte punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 03.04.2012 (maksekorraldus nr 595) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319.55 eurot. Hageja on tasunud 11.04.2012 (maksekorraldus nr 596) täiendavalt riigilõivu 159.78 eurot ning OÜ Simhes Consult on 20.04.2012 (maksekorraldus nr 840) hageja eest tasunud täiendavalt riigilõivu 63.91 eurot. Kokku on hageja hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 543.24 eurot. Käesolevas menetluses on tsiviilasja hinnaks 4 785 eurot, mis koosneb kostja I vastu esitatud nõude hinnast 1 595 eurost ja kostja II vastu esitatud nõude hinnast 3 190 eurost. Seoses hageja avaldusega kostja I suhtes hagist loobumisega kuulub tagastamisele pool kostja I vastu esitatud nõudele vastavast proportsionaalsest osast riigilõivust, s.o 90.54 eurot. Seoses hageja ja kostja II vahel sõlmitud kompromissiga kuulub tagastamisele pool kostja II vastu esitatud nõudele vastavast proportsionaalsest osast riigilõivust, s.o 181.08 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, on käesolevas menetluses tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 271.62 eurot. Vastavalt hageja taotlustele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on hageja ja kostja II kokku leppinud, et hageja tasub kostjale II õigusabikulude katteks 115 eurot 7 kalendripäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Muud menetluskulud, peale käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.3 näidatud menetluskulude, jäävad poolte endi kanda.

2-12-13503

Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

Hageja I taotleb kostjalt menetluskulude summas 462.39 eurot (4 tundi ja 32 minutit) väljamõistmist. Kostja I peab kõiki tehtud kulutusi põhjendatuks ja vajalikeks. Kostja I esindaja on menetluses koostanud kaks menetlusdokumenti ning osalenud kohtuistungil, mis kestis 1 tund ja 23 minutit. TsMS § 175 lg 1 tulenevalt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajaliku sulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud kulude suuruseks 200 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur Kohtunik

Lisa 1

TEADE

2-12-13503

Korteriühistu XXXjuhatus teavitab ühistu liikmeid sellest, et endise juhatuse liikme LRi suhtes 31. juulil 2007 aastal endise juhatuse liikme ALavalduse ühistu vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise kohta alusel alustatud kriminaalasi lõpetatid märtsis 2009.a. Põhja Politseiprefektuuri määrusega seoses kriminaalmenetluse aluaste puudumisega LRi käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. /allkiri/ ühistu juhatuse nimel Kira Jurgelevitš

ИЗВЕЩЕНИЕ Правление квартирного товарищества XXXизвещает членов товарищества о том, что уголовное дело, возбужденное 31 июля 2007 года против бывшего члена правления Любови Рудяк по заявлению бывшего члена правления Андрианы Лаусма об обращении в свою пользу имущества товарищества, прекращено в марте 2009 г. определением Пыхьяской Префектуры полиции в связи с отсутствием оснований для уголовного производства ввиду отсутствия в действиях Любови Рудяк состава преступления. /подпись/ от имени правления товаришества Кира Юргелевич

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.