2-10-2811/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. ja A. G. järelmaksu müügilepingu nr. 85/80352, mille esemeks oli lepingu põhitingimuste punktis 3 kirjeldatud objekt ostuhinnaga 766,30 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 4.5 tuli ostuhind tasuda igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust korrektselt, jättes korduvalt tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale teatise, peale mille kättesaamist tasus võlgnevuse, kuid jättis tasumata perioodil 15.09.2006.a. kuni 15.12.2006.a. osamaksed ning intressi. Kostja ei tasunud võlgnetavaid makseid ka pärast seda, kui hageja oli andnud lepingu ülesütlemisteatises tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul alates kirja väljastamise päevast. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. Neil asjaoludel oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja taotleb kostjalt 255,98 väljamõistmist, sealhulgas tagastamata eseme väljaostumaksed summas 228,47 eurot, intress summas 21,12 eurot ja teatise saatmise tasu summas 6,39 eurot ning viivise protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (228,47 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Nõuet esitades on hageja toetunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1,4 ja 6, 101 lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 401 lg 1, 416 lg 1.

Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.2012.a (tl.32). Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigete 1 ja 6 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 II lauses sätestatud määras protsendina (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt - 228,47 eurot, alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas on kohus arvestanud välja viivise kindla summana alates hagi esitamisest, s.o. 20.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.08.2012 (228,47x 0,022% x 935 päeva) ning mõistnud viivise välja VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Kostja võlgneb hagejale seega 302,73 eurot, sealhulgas eseme väljaostumaksed summas 228,47 eurot, intress summas 21,12 eurot, teatise saatmise tasu summas 6,39 eurot ja viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 46,75 eurot. Menetluskulude jaotus

TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega andmed menetluskulude suuruse kohta, seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka A. G. hüvitatavad A. S. S. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 63,91 eurot (1000 krooni), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15,98 eurot (250 krooni) ning menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud kulude 6,39 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist tõendavad maksekorraldused (tl.11, 12,37). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise tasumist kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile ning kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht, on hagiavaldus koos lisadega kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.