Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Roman Kuzero vastu põhivõla 191.73 euro, viivise 191.73 euro ja intressi 44.74 euro väljamõistmiseks, kokku 428.20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on võlgnevus tekkinud SMS Laen OÜ ja kostja vahel 23.06.2008.a sõlmitud kiirlaenu lepingu nr 164011 mittekohasest täitmisest. Kostja esitas interneti vahendusel taotluse saada laenuks 191.73 eurot 30 päevaks intressiga 44.74 eurot. SMS laen OÜ kandis raha kostja pangakontole 23.06.2008.a. Kostja on neli korda pikendanud tagasimaksmise tähtaega ning kohustus laenusumma ja intressi tasuma 20.11.2008.a. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Laenusaaja tuvastati panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Laenutaotlusel kajastuvad kostja isikukood ja telefoninumber. Kostja on neljal korral pikendanud laenu tagastamise tähtaega ja tasunud laenupikendustasu, laenu tagastamise tähtpäevaks oli 20.11.2008.a. Hagejal puudub alus arvata, et kostja ei ole laenu võtnud ning tegemist on pettusega. Kostjal oli kohustus hoida pangaparoole salajas ja ta vastutas nende turvalisuse eest. Hageja omandas nõude kostja vastu 06.12.2006 nõuete loovutamise lepinguga nr 061206. Lisaks põhisummale ja intressile palub hageja kostjalt välja mõista viivise lepingu p 13 alusel 21.11.2008.a kuni 22.02.2012.a eest summas 191.73 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud materjalide hulgas tema digitaalne allkiri, ta sai digitaalallkirja sertifikaadi alles 2011.a. teised viisid tehingute kinnitamiseks on ebaturvalised. Kostja ei vastuta selle eest, kui keegi teine kasutas tema panga paroolikaarti. Kostja võttis sms-laenu 2007.a ja ta teadis, et kõik tema lepingud SMS Laen AS-iga on lõpetatud. Kostja oli nõus, et 23.06.2008.a laekus tema kontole 3000 krooni ning neljal korral läks tema kontolt SMS Laen AS kontole 700 krooni, kokku 2800 krooni. Kostja ei tea, miks sellised maksed tehti ning miks on selgituseks „laenu pikendus“.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja sai SMS Laen OÜ-lt oma pangakontole 23.06.2008.a 191.73 eurot; • kostja kontolt on neljal korral tasutud SMS Laen OÜ kontole 700 krooni, kokku 2800 krooni selgitusega „laenu pikendus isikukood 38506193733 viitenumber 21384695“; • SMS Laen OÜ loovutas nõudeõiguse kostja vastu hagejale; • kostja ei ole hagejale laenulepingu alusel 191.73 eurot tasunud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja ja SMS Laen OÜ on sõlminud laenulepingu. Hagiavaldusest ja selle lisatud laenutaotlusest nähtub, et interneti teel on täidetud laenutaotlus, kus on kirjas kostja andmed (nimi, isikukood, telefoninumber, aadress). Kohus leiab, et ainuüksi kostja andmetega laenutaotlus ei tõenda poolte vahel lepingu sõlmimist. Samas identifitseeriti taotluse esitaja läbi internetipanga, selle kohta on esitatud tuvastusleht (tl 50). SMS Laen AS IT osakonna spetsialisti selgitustest tuvastuslehe kohta nähtub, et laenutaotluse esitaja kasutas tuvastamiseks kostja pangakonto paroole. Taotleja tuvastati läbi internetipanga. Kostja esitatud teleteenuste lepingu tingimuste p 1.13 kohaselt on internetipangas kasutatavad

püsiparool ja muutuvparoolid turvaelemendid, mille abil tingimuste p 6.1 kohaselt pank kasutaja tuvastab. Tingimuste p 7.1 kohaselt on kasutajal kohustus hoida turvaelemente hoolikalt ja teha kõik vajalik, et tagada turvaelementide turvalisus. P 8 sätestab, et konto omanik vastutab mis tahes kahju eest, mille on põhjustanud teleteenuste õigustamatu kasutamine. Seega on kostja ja panga vahel sõlmitud lepinguga kostjale pandud kohustus vastutada turvaelementide hoidmise ja kasutamise eest ning ka kolmandad isikud, kes kasutavad pangaparoolide kaudu identifitseerimist, peavad saama sellele tugineda. Pärast pangapoolse kinnituse saamist oli SMS Laen OÜ-l õigus eeldada, et tehingu teiseks pooleks on kostja. Lisaks kinnitab kohtu arvates kostjapoolset lepingu sõlmimist see, et kostja arvelt on neljal korral tasutud SMS Laenu AS-ile 700 krooni selgitusega „laenu pikendus“. Kohus ei loe usaldusväärseks kostja väidet, et ta ei tea, miks tema arvelt need summad on tasutud. Eeltooduga on tõendatud, et kostja ja SMS Laen OÜ vahel oli sõlmitud VÕS § 396 lg 1 kohane laenuleping 191.73 euro laenamiseks. Kostja ei ole seda tagasi maksnud. Kostja on tasunud maksete selgitustest nähtuvalt laenulepingu p 3.4.5 kohast laenu pikendamise tasu, mida ei saa tagastavast põhivõlast maha arvata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 396 lg 1, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel põhivõlg 191.73 eurot. Hageja ei ole väitnud, et kostja on identifitseeritud ID-kaarti abil ning kohus jätab kostja vastavad vastuväited kõrvale. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vaidlust ei ole selles, et SMS Laen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p 4 järgi kohustus kostja maksma 3000 krooni laenamisel 30-neks päevaks intressi 700 krooni, so 44,74 eurot. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud ning VÕS § 94 alusel tuleb intressi katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 44.74 eurot. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist 21.11.2008.a kuni 22.02.2012.a eest. Kuna pärast lepingu tähtaja pikendamist oli laenu tagastamise tähtpäevaks 20.11.2008.a, on hageja võtnud viiviste arvestamise aluseks õige ajaperioodi. Kostja ei ole viiviste osas vastuväiteid esitanud ning kohus mõistab VÕS § 94, § 113 ning lepingu p 13 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivised 191.73 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 428.20 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuluks nimetanud tasutud riigilõivu 63.91 eurot. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulu on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.