Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada 1/3

2-11-64924 apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 57,11 eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta Asjaolud AS Starman esitas 30.12.2011.a. Viru Maakohtule hagiavalduse võlgnikult 57,06 euro saamiseks. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte, ning võlgnik kinnitas kättesaamist 15.02.2012.a. Võlgnik ei ole kohtule esitanud korrektset hagivastust, e-postist on kostja vene keeles selgitanud, et ta ei saa ilmuda kohtusse ning temalt ei ole nagunii midagi võtta. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas kohtule esitatud lepingute (tlk 6-10) ja arvete (tlk 11-15) põhjal, et hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe eseme kasutusrendiks ja teenuse (internet) osutamiseks. Hageja on kostjale osutanud teenuseid, mille eest kostja perioodil 1.10.2008.a. kuni 1.02.2009.a. on tekkinud võlgnevus kogusummas 57,11 eurot. Hageja on sellelt arvestanud viiviseid 129,68 eurot, mida hageja on vähendanud 57,06 euroni. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §176 ja 82 lg 1 tuleb kohustust täitu vastavalt lepingule kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus võlgnikupoolse kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ning viivist. Kohus tuvastas, et kostja kui võlgniku võlgnevuse suurus hageja ees on 57,11 eurot. Samuti leiab kohus, et VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on võlausaldaja poolt esitatud viivisenõue summas 57,06 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lähtudes hageja esitatud nõudest ja tuginedes TsMS § 367, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina põhinõudest. Kostja esitas enne hagimaterjalide kättesaamist 07.02.2012.a. lihtkirjaliku vastuväite hagi võimaliku aegumise kohta (tlk 40). Tulenevalt Tsiviiliseadustiku üldosa seaduse (TsMS) § 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2/3

2-11-64924 Kohus on seisukohal, et tegemist on korduva kohustusega TsÜS §154 mõttes. Kostja varaseim võlgnevus hageja ees tuleneb 01.10.2008.a. esitatud arvest nr A-11473906. Aegumistähtaeg algab peale 2008.a. lõppu, alates 01.01.2009.a. Hageja on hagi esitanud 30.12.2012.a., seega kolmeaastase tähtaja jooksul. Seega on hagi esitatud TsÜS § 145 toodud 3-aastase tähtaja sees, ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest kohus lähtub otsuse tegemisel. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja ja esitatud maksekorralduste põhjal tuvastas kohus, et hageja kohtukuludeks on riigilõiv summas 63,91 eurot ja tasu õigusabi eest 63,91 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 on kostja kohustatud need menetluskulud kandma. Kohus selgitab, et kuna kohus ei avaldanud andmeid läbi Ametlike Teadaannete, kuigi hageja oli juba riigilõivu tasunud, on hagejal õigus esitada taotlus tema poolt 09.04.2012.a. tasutud Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasu tagastamiseks. Digitaalallkiri kohtunik Leanika Tamm

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.