Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-24875 Tasu maksta advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 12159289) arvele. Määruse ärakiri saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu, 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD, PANKROTIAVALDUSE PÕHJENDUSED

Konto nr 10022405729006 1100959364

Saldo € 780,97 13,45

Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikud või võlgniku poolt esitatud täitemenetlusi, teostas ajutine haldur otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi päringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Saabunud vastuse ja päringute tulemusena selgitas ajutine haldur välja, et võlgniku suhtes täitemenetlusi alustatud ei ole (Lisa 4) Samuti pöördus ta võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti poole, millest selgus et võlgnikul on Maanteeameti liiklusregistris registreeritud üks sõiduk (Lisa 5).

2-12-24875 Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur päringu Maksu- ja Tolliametisse, kus maksumaksjana isik ei ole leitav. Ka kontrollis ajutine haldur võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku pärandavara koosseisu ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Pärandvara seis Ajutine haldur tuvastas,et kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks müüdav või sissenõutav pärandvara puudub. Arvelduskontodel on 794,42 eurot, liiklusregistris on registreeritud mootorratas Yamaha, väljalaske aasta 1992, mida avaldaja seaduslik esindaja pole kordagi näinud ja selle asukohta ei tea. Väikelaevu registreeritud ei ole, kinnistusraamatus kinnistuid, äriühingute osasid ega aktsiaid, korteriomandeid ega muid asjaõigusi registreeritud ei ole. Pankrotiavaldusele lisatud kohustusliku kogumispensioni saldoteatise järgi on I M liitunud kohustusliku kogumispensioniga SEB Optimaalne Pensionifond, mille osaku puhasväärtus 26.06.2012 seisuga oli 0,805 eurot ja osakute väärtus 1766,47 eurot. Tulenevalt kogumispensionide seaduse § 5 lg 1 ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 kohustuslik kogumispension ei kuulu pankrotivara hulka ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on kohustus Swedbank AS ees summas € 867,97 tarbijafaktooringlepingu täitmata jätmise eest. Pankrotiavalduses on märgitud täiendava kohustusena (2010.a seis) riiklikku õppelaenu võlgnevust SEB Pank ees, kuid pank ei teavitanud ajutist haldurit nimetatud kohustusest. Tõnäoline on, et võlgnevuse on tasunud kolmas isik (käendaja) või on võlausaldaja (Eesti Vabariik) lugenud seoses võlausaldaja surmaga kohustuse lõppenuks. Seega võib väita, et pärandvara mille arvelt pankrotimenetluses võlausaldajate kohustusi täita on 794,42 euro suurune ja võlgade suurus on € 867,97. Ajutise halduri arvamus pankrotimenetluse lõpetamise kohta PankrS § 29 lõige 1 alusel kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur on arvamusel, et pärandvara on maksejõuetu, kuna pärandvara kohustused ületavad pärandvara suurust ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise-ja nõudmise nõuete esitamiseks. PankrS § 29 lg 3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eespool nimetatud alustel, kui

2-12-24875 võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine haldur leiab, et juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti € 2000, tuleb pankrot välja kuulutada PankrS § 31 lg 1 alusel. Ajutise halduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lõikele 1 on ajutisele halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutisel halduril on käesoleva aruande koostamisele kulunud 6 töötundi (sh päringute koostamine 1, dokumentide analüüs, suhtlemine esindajatega ja ajutise halduri aruande koostamine 5 tundi). PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Allakirjutanu kohaldab oma kutsetegevuses tunnitasu määra € 96. Seega on ajutise halduri tasu suuruseks € 576. Ajutine pankrotihaldur palub tasu 576 eurot välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks 115,20 eurot. Ajutine pankrotihaldur Indrek Naur tegutseb läbi Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ, olles osaühingu juhatuse liige. Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ (registrikood 12159289) on alates 29.09.2011 registreeritud käibemaksukohuslasena – registreerimisnumber EE101482213. Pankrotimenetluse seotud kulutusi ajutine haldur teinud ei ole. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Eeltoodut tulenevalt ja juhindudes pankrotiseaduse §§ 1 lg 1 ja 29 ajutine haldur palub:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et I Mi pärandvara suhtes on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2-12-24875 Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul vara maksimaalselt 794,42 eurot, Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi 867,97 eurot. Pankrotiseaduse § 29 järgi kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline (lg. 2). Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu Pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa ( PankrS § 29 lg. 3). Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ajutise halduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlausaldajad kohtu määratud ajaks pankrotimenetluse kulude katteks vajalikku summat tagatiste arvele ei maksnud. Pankrotiseaduse § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendusi ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 ja lg 4 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot (lg. 3). Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) (lg. 4). Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihaldur Indrek Naur taotlus on põhjendatud ja talle tuleb määrata ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasu kokku 691,20 eurot, mis sisaldab tulumaksu. Kuna võlgnikul puuduvad selleks vahendid, tuleb pankrotihaldurile määratud tasust 397 eurot välja maksta riigi vahenditest. 294 € kuulub väljamaksmisele pärandvara arvelt.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.