Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Andrei Usmanovi vastu põhivõla 173.81 euro ja viiviste 173.76 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 05.01.2008.a liitumislepingu nr 1649844. AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale arveid ning loovutas oma nõude kostja vastu 30.09.2010.a hagejale. Hageja on nõudnud kostjalt arvete tasumist, kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostja on võlgu 01.10.2008.a arve summas 1944.72 krooni, 01.11.2008.a arve 75 krooni, 02.12.2008.a arve 75 krooni ja 01.01.2009.a arve 1000 krooni. Viimane on käsitlustasu arve, mis tuleneb sellest, et kostja sõlmis kliendihinnaga järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostuks. Lepingu kohaselt ostis kostja telefoni tingimusel, et ta on järgneva 18 kuu jooksul aktiivne klient ning kohustus tasuma 18 kuu jooksul kuu teenustasu 75 krooni. Kostja seda kohustust ei täitnud, käsitlustasu on soodustingimustel saadud telefoni hinnavahe. Kostja võlgneb hagejale põhivõla ja viivised 18.01.2009.a kuni 23.01.2012.a eest. Hageja vähendab välja nõutavate viiviste summat ja palub kostjalt välja mõista viivised summas 173.76 eurot. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja vastutas SIM-kaarti ning sellega seotud PIN-koodi kasutamise eest. Kostja ei teavitanud SIM-kaardi vargusest vahetult pärast vargust ning ei ole avaldanud soovi lepingu lõpetamiseks. Krediidipiiri ületamisel ei ole aktsiaseltsil kohustus teenustes osutamist piirata, tegemist on tema õigusega. Kuna hageja pöördus 27.10.2011.a kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, ei ole hageja nõue aegunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta SIM kaardi mobiiltelefoni numbriga 56934203. Kostja hakkas 2008.a suvest kasutama Tele 2 teenust ja Elisa Eesti AS teenuseid enam ei kasutanud. Kuni lepingu lõppemiseni 01.10.2008.a tasus kostja paketi eest teenuse osutajale 75 krooni. Kostja sai 2008.a oktoobris arve paketitasule 75 krooni ja mobiilteenuste eest 1944.72 krooni, kuid alates 01.09.2008.a kostja antud numbrit ei kasutanud. Elisa Eesti AS sulges kostja avalduse alusel SIM kaardi, mis oli varastatud ja kostja lõpetas lepingu. Kostja sai SIM-kaardi vargusest teada 2008.a oktoobri arvest. Lepingu lõpetamiseks pöördus kostja Elisa kontorisse ja palus suuliselt leping lõpetada. Kostja kõnedele oli seatud krediidilimiit 800 krooni ning aktsiaselts tekitas selle arvestamata jätmisega kostjale kahju. Lisaks selgus, et kostjaga sõlmitud leping oli lõpetatud kaks kuud hiljem, 23.12.2008.a. Kostja leidis, et hageja nõuded on aegunud ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja sõlmis AS-iga Elisa Mobiilsideteenused 05.01.2008.a liitumislepingu nr 1649844; • AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas oma nõude kostja vastu 30.09.2010.a hagejale;

•

kostja ei ole hagejale tasunud 01.10.2008.a arvet summas 1944.72 krooni, 01.11.2008.a arvet 75 krooni, 02.12.2008.a arvet 75 krooni ja 01.01.2009.a arvet 1000 krooni.

Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Kostja pidi tasuma hagejale korduvaid makseid. Vastavalt TsÜS §-le 146 oli nende täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning TsÜS § 147 lg 3 alusel algas aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 2008.a esitatud arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2009.a ning need nõuded aeguksid 31.12.2011, 2009.a esitatud arve aegub 31.12.2012.a. Hageja esitas 27.10.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsÜS § 160 lg 1; § 160 lg 2 p 3 alusel aegumine peatus. Seega ei ole hagi aegunud. Tulenevalt VÕS §-st 619 on telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. Mobiilteenuste üldtingimuste p 8.2 kohaselt pidi kostja lepingu lõpetamiseks esitama kirjaliku avalduse, kostja ei ole seda teinud. Seega kehtis poolte vahel sõlmitud leping kuni selle lõetamiseni Elisa poolt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Elisa lõpetas lepingu 23.12.2008.a. Kostjal oli kuni lepingu lõpetamiseni 23.12.2008.a kohustus täita oma lepingujärgseid kohustusi. Kostjal oli üldtingimuste p 5.2.5 kohaselt kohustus teavitada Elisat SIM-kaardi varastamisest või kadumisest ning p 5.2.10 kohaselt tagada SIM-kaardi turvakoodide konfidentsiaalsuse säilimine. Kostja neid kohustusi ei täitnud, kui tema SIM-kaardi oli võimalik kasutada ka kolmandal isikul. Poolte vahel sõlmitud lepingust, üldtingimustest või seadusest ei tulene, et kostja vabaneb sel juhul teenuse eest tasumisest. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda miinimumarve ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus piiratud. Samuti ei tulene eelviidatud allikatest, et hagejal oli kohustus krediidilimiidi ületamisel SIM-kaart sulgeda. Üldtingimuste p 4.7 kohaselt on tegemist Elisa Eesti AS õiguse, mitte kohustusega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostjal oli kohustus tasuda Elisa Eesti AS-ile 01.10.2008.a arve summas 1944.72 krooni, 01.11.2008.a arve 75 krooni ja 02.12.2008.a arve 75 krooni. Kuna kostja neid arveid ei tasunud, oli teenuse osutajal õigus leping lõpetada ning tulenevalt liitumislepingu lisast on tal õigus nõuda ka käsitlustasu 1000 krooni. Kokku on kostja hagejale võlgu 3094.72 krooni ehk 197.78 eurot. Hageja on taotlenud 173.81 euro väljamõistmist ja kohus rahuldab hagi. Hageja on viiviste aluseks oleva ajaperioodi määranud õigesti ning lähtunud ka lepingujärgsest viiviste määrast. Kostja ei ole vaidlustanud viiviste arvutust ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 173.76 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 63.91 eurot ja tasu õigusabi eest 159.78 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 63.91 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude summat 159.78 eurot. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 113.91 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.