Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. august 2012, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308
Tsiviilasja number
2-11-44242
Tsiviilasi
KÜ Nartall -22 hagi Tatjana Prokudina vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Nartall -22 (registrikood 80198068), asukoht Tallinna mnt 22-38, 20304, Narva Seaduslik esindaja Juri Trifonov Kostja: Tatjana Prokudina (isikukood 48606282216), elukoht XXX Kostja esindaja volikirja alusel Ljubov Filippova 1808,92 eurot
Hagihind Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 19.09.2011 esitas KÜ Nartall -22 Viru Maakohtule hagi kostja Tatjana Prokudina vastu põhivõlgnevuse 1809,92 euro ning viiviste 785,90 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 21.09.2011.a. Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja Tatjana Prokudina on korteriomandi XXX omanik ja korteriühistu liige. Kostja ei täida alates august 2007 nõuetekohaselt oma kohustust tasuda kommunaalteenuste arveid. Alates 2007 augustist kuni 2011 augustini on kostjale tehtud arvestusi summas 2894,63 eurot, kostja on tasunud 1871,81 eurot. 14.09. 2011 seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1808,92 eurot ja viivised 785,90 eurot. Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega on kostjalt välja mõistetud põhivõlgnevus seisuga 10.10.2008 9912,89 krooni ( 663,55 eurot) ning menetluskulud 1559,50 krooni ( 99,67 eurot). 17.02.2012 esitatud tõendi kohaselt on kostja põhivõlgnevus 1023,02 eurot ning viivised 1015,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1023,02 eurot, viivised 1015,20 eurot ning menetluskulud 551,46 eurot. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Korteriühistu seaduse § 15 1, Võlaõigusseaduse §-dele 100 lg 1, 101 lg 1 p 6, lg 2. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: äriregistri väljavõte ( tl 3), kinnistusregistriosa väljavõte ( tl 4), võlgnevuse arvestus (tl 5-6, 44, 55, 56), maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (tl 7), õigusabikulusid tõendav dokument ( tl 8, 46). Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Asja materjalist nähtub, et hageja on taotlenud võlgnevuse väljamõistmist alates augustist 2007. Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega on kostjalt väljamõistetud võlgnevus perioodist 2007 august kuni 2008 septembrini. Hageja on valesti arvestanud juuli 2011 arvet, 26,93 euro asemel peab olema 26,27 eurot. Kostja tasus täiendavalt 19.10.2011 hagejale- 700 eurot, mis ei kajastu võlgnevuse arvestuses. Kostja on seisukohal, et arve 2011 augusti eest ei või olla kajastatud põhivõlgnevuse arvestuses ja viivise arvestuses, kuna hagiavalduse esitamise momendiks, so 19.09.2011 selle tasumise tähtaega ei olnud veel saabunud. Seega hagiavalduse esitamise momendiks kostja põhivõlgnevus moodustab 992,99 eurot ( 1023,02-0,66-29,37). Viivise võlgnevus moodustab 573,16 eurot ( 420,56 + 174,08-21,48). Kuna 20.septembri 2011 saabus 2011 augusti arve tasumise tähtaeg, mille moodustab 29,37 eurot. Kostja möönab, et arve ei ole tasutud tähtaegselt ja arvestab viivist 0,58 eurot ( 29,37 x 0,07 % päevas x 29 päeva). Kuna hageja oma arvestuses kajastab kõike kostja poolt tasutud summasid põhivõlgnevuse kustutamisena, siis kostja arvestab, et summa 670,05 eurot (70029,37-0,58) peab olema kajastatud põhivõlgnevuse kustutamisena. Kostja põhivõlgnevus on
322,94 eurot (992, 99 eurot 670,05). Kostja palub vähendada viivise suurust põhivõlgnevuse suuruseni. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled vaidlevad võlgnevuse arvestuse õigsuse üle. Kohus leiab, et kuna korteriühistu arvetelt nähtub, et arve tasumise tähtaeg on iga kuu 20 kuupäev, siis hagiavalduse esitamise kuupäevaks 19.09.2011 ei olnud veel saabunud 2011 augusti arve tasumise tähtpäev ning nimetatud arve ei saa olla kajastatud põhivõlgnevuse arvestuses ja viivise arvestuses. Kostja vaidlustas juuli 2011 arve täpse suuruse ja esitas vastava väljavõtte, mistõttu tuleb lugeda õigeks 26,93 euro asemel 26,27 eurot. Seega hagiavalduse esitamise momendiks kostja põhivõlgnevus moodustab 992,99 eurot ( 1023,02-0,66-29,37). Viivise võlgnevus moodustab 573,16 eurot ( 420,56 + 174,08-21,48). Kohus loeb õigeks kostja poolt väidetu, et hageja oleks pidanud võlgnevuse arvestuses kajastama kõike kostja poolt tasutud summasid. Nimelt on kostja 19.10.2011 tasunud kostjale 700 eurot. Kuna hageja esitas hagi arvete tasumiseks perioodil oktoober 2008 kuni august 2011 ( tasumine 20.09.2011), siis kohus ei saa arvestada võlgnevust suuremas summas kui eelpool nimetatud. Kohus loeb seetõttu kostja põhivõlgnevuseks perioodil oktoober 2008 kuni juuli 2011 ( tasumise tähtpäev 20.08.2011) 992,99 eurot – 700 eurot on 292,99 eurot. Kostja on taotlenud viivise vähendamist põhinõude suuruseni põhjendusel, et hageja eksitas kohut põhinõude suurusega ning ei kasutanud oma õigust nõuda võlgnevus sisse õigeaegselt suurendades tahtlikult väljamõistatava viivise suurust. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et hageja taotletud viivis on ebamõistlikult suur ning vähendab seda põhivõla suuruseni, so 292,99 euroni. Arvestamisele kuulub sealjuures asjaolu, et hageja on nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu tuleks tal tõendada kahju tekkimist. Kohus arvestab, et kostja on oma kohustust tasuda põhivõlga ja viiviseid täitnud suuremas osas ning korteriühistul ei ole kohustus vaid õigus nõuda viivise tasumist, mistõttu on mittetulundusühing oma majandusliku seisundi poolest tugevam pool. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestades hagi rahuldamise ulatust ja jätab hageja menetluskulud 30 % ulatuses kostja kanda ja 70 % ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 405, 436, 442, 630-632 nõudeist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.