Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-12-19479 jõustumisest kuni täitmiseni. Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 30.07.2012 kell 14. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. K. ) ja A. S. E. M. T. ) liitumise ja järelemaksu lepingu vastavalt 10.03.2008. a ja 11.11.2010. a. Hageja kohustus lepingute alusel pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele ning tegema osamakseid vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Rahaliste kohustuste rikkumise korral kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,15 % päevas laekumata summalt. Kostjapoolsete rikkumiste tõttu ütles hageja mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu üles alates 11.05.2011. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 192,62 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg – 145,12 eurot, viivis (seisuga 14.05.2012) – 17,14 eurot ja võla sissenõudmise kulud – 30,36 eurot. Ka nõuab hageja kostjalt edasi viivist 0,15 % päevas põhivõlalt – 145,12 eurot – alates hagi esitamisest kuni selle täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 47,93 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 63,91 euro ning õigusabikulude – 159,78 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 05.07.2012 (tl 47), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. 2 (5)

2-12-19479 Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 39 pöördel).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja emale – Ülla Harkmannile 05.07.2012 (tl 47), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 45, 46). TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (5)

2-12-19479 TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt põhivõlgnevuse 145,12 euro väljamõistmist, kuid hagiavaldusele lisatud tõendite (tl 10-13) alusel on kostja põhivõlgnevus hageja ees 134,51 eurot (25,88+28,40+16,58+63,65). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 134,51 eurot VÕS § 76 lg 1; § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel. Hageja on nõudnud ka võla sissenõudmise kulude 30,36 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja õigus nõuda võla sissenõudmise kulude hüvitamist, tuleneb EMT teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.1.13, mille järgi on EMT-l õigus nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on kulutuste tekkimine võlgnevuse sissenõudmiseks kohtueelses menetluses tehtud toimingu – näiteks meeldetuletuskirjade koostamine ja saatmine – tõttu. Hageja pole esitanud tõendeid kohtueelses menetluses võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud toimingute ja toimingutega kaasnenud kulutuste kohta. Seega tuleb jätta hageja nõue võla sissenõudmise kulude 30,36 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja viivisenõuded - 3,57 eurot seisuga 11.05.2011 (tl 13) ja 17,14 eurot perioodi 25.05.2011 – 14.05.2012 eest - põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele VÕS § 82 lg 1; § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele täiendav viivis, s.o 0,15 % päevas põhinõudelt – 134,51 eurot - alates 15.05.2012 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Käesoleva tsiviilasja hagihind hagi avalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt oli 175,48 (145,12+30,36) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagiavalduses nõudnud 192,62 euro väljamõistmist kostjalt. Hagi rahuldatakse 155,22 euro ehk 80,58% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 80,58% ulatuses kostja kanda ja 19,42% ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 35), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 63,91 eurot, 4 (5)

2-12-19479 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 47,93 eurot ning õigusabikulu - 159,78 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 63,91 eurot (tl 34). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on riigilõiv 63,91 eurot - olnud põhjendatud kohtukulu. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47,93 eurot (tl 32). TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud. Seega on riigilõiv - 47,93 eurot - olnud põhjendatud kohtuväline kulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud J. O. töötaja – S. E. § 218 lg 1 p 2 alusel. Kuna hageja lepinguliste esindajate ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, samuti puudub avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 60 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 171,84 eurot ( 63,91 + 47,93 + 60). Kuna hagi rahuldatakse 79 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 79 % ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 138,47 eurot (80,58 % 171,84-st). Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja esitatud taotlusele maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. TsMS § 174 lg 1 alusel võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.