lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-56700/13

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 24.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-11-56700/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.07.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1616
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kinnistusraamatuseadmuse muutmise seadus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-02-03
Kiri
Viru Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-02-13
Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kirja edastamine
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-02-12
Vastuskiri
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Taotlus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-04-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 76 lg 1, 2Kohustuse täitmineVÕS § 88 lg 8, 9Täitmine erinevate kohustuste katteksTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-11-56700

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

24.juuli 2012, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Julianus Inkasso OÜ hagi E. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

127,85 €

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150), Hageja lepinguline [email protected])

esindaja

Ene

Solvjov

(e-post:

Kostja: E.V Menetlusviis

Kirjalik menetlus TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E. V. (isikukood.) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks 127,85 € (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 85 senti) põhivõla katteks.
3.Välja mõista E. V. Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis 0,15 % tasumata põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 127,85 €) päevas alates 08.03.2012 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine
VÕS § 167 lg 3Tagatiste ja muude õiguste üleminek
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
Menetluskulud jätta kostja E. V. kanda.
5.Välja mõista E. V. Julianus Inkasso OÜ kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 127,82 € (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti, millest 63,91 € menetluses tasutud riigilõiv ja 63,91 € hageja õigusabi kulu). Edasikaebamise kord Maakohus käesoleva otsuse peale edasi kaebamiseks luba ei anna. Otsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

18.11.2011 Julianus Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 255,65 € saamiseks ning menetluskulu 47,93 € hüvitamiseks. Kohus tegi 13.12.2011 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik E. V. tähtaegselt esitatud vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus 16.02.2012 lõpetati ning asi anti üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.03.2012 hageja esitas hagiavalduse, kohus võttis selle menetlusse ning edastas vastamiseks kostjale. 23.05.2012 kohtumäärusega kohus teatas pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele täiendava tähtaja tõendite ja avalduste esitamiseks ning teatas lahendi teatavaks tegemise aja.

HAGEJA NÕUE

06.03.2012 hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 127,85 € ning alates hagiavalduse esitamisest viivis 0,15 % võlasummast päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja E. V. 09.09.2008 liitumislepingu nr 1680966 ning 01.04.1999 liitumislepingu nr 50369, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele kohustus kostja juhul, kui ta arveid nõuetekohaselt ei tasu, maksma tähtajaks tasumata summalt maksma viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. 30.09.2010 AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas nõude kostja vastu30.09.2010 põhisummas 127,85 € OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja seda ei teinud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale põhivõla summa 127,85 €. Viimase kostjale esitatud arve tasumise tähtajast 18.03.2009 alates kuni 06.03.2012 on hageja arvestuste järgi muutunud viivis sissenõutavaks summas 207,85 €. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõude põhivõla summani. Pärast nõude hagejale loovutamist kostja poolt 02.01.2012 esialgsele võlausaldajale tasutud 127,85 € arvestas hageja esmalt viivise katteks ning hagiavalduse esitamise seisuga kostja viivisvõlgnevus hageja ees oli 0 €. Hageja palub hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 63,91 € ja õigusabi kulu 63,91 €.

KOSTJA VASTUS

Kostja 05.04.2012 teatas, et on likvideerinud võlgnevuse 127,85 € As Elisa Mobiilsideteenused ees ning palub lugeda nõue täidetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja lihtmenetluses, kuna hagihind jääb alla 2000 €. Kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses. Asja menetlusse võtmise määruses kohus selgitas menetlusosalistele õigust olla ära kuulatud. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud. Kohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi,

avaldusi, tõendeid ja vastuväiteid. Muu hulgas kohus tegi kostjale ettepaneku esitada oma seisukoht hageja taotletava viivise põhjendatuse osas. Pooled täiendavaid avaldusi ega tõendeid ei esitanud.

2.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldada. Kostja võlgnevus tuleneb kostja ja AS Elisa Mobiilsideteenused vahel sõlmitud liitumislepingutest. Poolte vahel ei ole vaidlust võlgnevuse põhiosa summa üle, kostja on maksekäsu kiirmenetluses põhivõla osas hageja nõuet makseettepaneku vastuväites sõnaselgelt tunnistanud ning on pärast makseettepaneku kättesaamist tasunud 127,85 € Elisa Mobiilsideteenused AS-ile. Kostja leiab, et sellega on ta kohustused hageja ees täitnud.
3.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 2). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) lepingus kokkulepitud määras, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Hageja hagiavalduses ning täiendavalt vastuseks kostja vastusele selgitas, et kostjal ei olnud õigust teha makset esialgsele võlausaldajale ning et hageja arvestas kostja tasutud summa viiviste katteks, mistõttu kostjal on endiselt põhivõlg hagejale tasumata. Kohus leiab, et hageja selline seisukoht on õiguslikult põhjendatud. Hageja omandas vaidlusaluse nõude kostja vastu esialgselt võlausaldajalt Elisa Mobiilsideteenused AS-ilt nõude loovutamise teel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressidele ja leppetrahvidele (VÕS § 167 lg 3). Asjas ei ole vaidlust, et kostja oli nõude loovutamisest teadlik. Seda asjaolu tõendavad muu hulgas hagile lisatud 30.09.2010 Elisa Eesti AS kostjale adresseeritud teatis nõude loovutamise kohta (tl 54) ning kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide, milles ta kinnitab, et on võlgnevuse osas korduvalt suhelnud inkassofirmaga. Seega VÕS § 170 alusel loetakse loovutus kostja suhtes toimunuks ning 02.01.2012 makse tegemise ajal oli kostja teadlik, et võlasuhtes on uueks võlausaldajaks Julianus Inkasso OÜ, mitte Elisa Mobiilsideteenused AS.
5.Kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et hageja arvestas tasutud summa viivise katteks. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-138-11 punktis 11 märkinud: „Kolleegium leiab, et VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist. Sellist tõlgendust toetab VÕS § 113 lg 1 sõnastus, mille kohaselt on viivis lühend sõnast viivitusintress. Sama seisukohta, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks, on Riigikohus väljendanud ka 9. mail 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p-s 54.“ Eeltoodust järelduvalt hageja õigustatult arvestas kostja tasutud summa sissenõutavaks muutunud viivise katteks, kuigi kostja

on märkinud makse selgituseks „Arve tasumine“. Seega hagejal on jätkuvalt õigus nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning alates hagi esitamisest ka põhivõlalt arvestatud viivise tasumist.

6.Kostja hageja viivisenõudele vastu ei vaielnud. Kostja ei vaidlustanud sissenõutavaks muutunud viivise, mille katteks 02.01.2012 tasutud summa arvestati, arvestust, samuti kostja ei taotlenud viiviste vähendamist. TsMS § 367 kohaselt viivisnõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 127,85 € ja alates hagi esitamisest viivise protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0,15 % päevas.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
8.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesolevas otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohus 23.05.2012 määrusega andis pooltele võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, tõendid ja menetluskulude väljamõistmise taotluse koos hagiavaldusega, kostja hageja menetluskulude suuruse ega hüvitamise kohustuse kohta mingeid vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja taotletavad menetluskulud – riigilõiv 63,91 € ja õigusabikulud 63,91 € on mõistlikud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kahtlust ei saa olla, et põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmine, sest kohtu poole pöördumise on tinginud kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmine. TsMS § 175 lg 1 järgi juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja (volikiri ning nõutava haridustaseme olemasolu tõendav dokument on hagile lisatud). Kohus leiab, et taotletava õigusabikulu suurus 63,91 € on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis) lg-s 1 sätestatud piirmääraga ning proportsioonis hagihinnaga.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja