Tsiviilasi nr 2-11-61401
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
23. juuli 2012.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-61401
Tsiviilasi
Menetlustoiming
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi Hxxxx Kxxxxxx, Kxxx Lxxx ja Txxxx Lxxxxx vastu võla 3040,66 euro nõudes Hageja: Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) (Munga 18 Tartu 50088; faks: 7350250; e-post: [email protected]); Hageja esindaja: Kaur Kittus (Haridusja Teadusministeeriumi lepinguline esindaja; tel: 7350292; epost: [email protected]); Kostjad: Hxxxx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tel: xxxxxxxx; e-post: x Kxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tel: xxxxxxxx; e-post: x TxxxxxLxxxxa (end. Pxxx) (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx k; e-post: x Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnetava Põhiosa ja Intressi kohustuvad Kostjad kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-s SEB Pank, kontonumber 10220002255018. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number S050002173. 1.2 Kostjad on teadlikud asjaolust, et Kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka kogu võlasumma ulatuses ühekorraga.
Jrk. nr
Kuupäev 15.07.2012 15.08.2012 15.09.2012 15.10.2012 15.11.2012 15.12.2012 15.01.2013 15.02.2013 15.03.2013 15.04.2013 15.05.2013 15.06.2013 15.07.2013 15.08.2013 15.09.2013 15.10.2013 15.11.2013 15.12.2013 15.01.2014 15.02.2014 15.03.2014 15.04.2014 15.05.2014 15.06.2014 15.07.2014 15.08.2014 15.09.2014 15.10.2014 15.11.2014 15.12.2014 15.01.2015 15.02.2015 15.03.2015 15.04.2015 15.05.2015 15.06.2015 15.07.2015
Põhinõue
26,46 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00
Intress
50,66 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 38,54
Kokku tasuda
50,66 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00
15.08.2015 15.09.2015 15.10.2015 15.11.2015 15.12.2015 15.01.2016 15.02.2016 15.03.2016 15.04.2016 15.05.2016 Kokku:
65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 2561,46
479,20
65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 65,00 3040,66
15.12.2011.a esitas Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kohtule hagiavalduse Hxxxx Kxxxxxx, Kxxx Lxxxx ja TxxxxxLxxxxx (end. Pxxx) vastu võla 3040,66 euro nõudes. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 26. jaanuariks 2012.a. Menetlusdokumendid toimetati Kxxx Lxxxxxx isiklikult kätte 15.02.2012.a.. Menetlusdokumendid saadeti 04.01.2012.a Hxxxx Kxxxxxxxx e-posti teel, kuid HxxxxxKxxxxxx menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud ei ole. Menetlusdokumendid saadeti 04.01.2012.a TxxxxxLxxxxxxx e-posti teel, kuid Txxxxlxxxxx menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud ei ole. 23.03.2012.a saabus e-posti teel kostja Hxxxx Kxxxxxx kiri, milles ta soovib jõuda hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele ning maksegraafiku koostamist. 23.03.2012.a saatis kohus Hxxxx Kxxxxxxxx kirja, milles selgitab, et hageja on suunanud nõude nii laenusaaja Hxxxx Kxxxxxx kui ka käendajate vastu. Samuti selgitab, et kui kostja soovib hagejaga jõuda kompromissini, siis peab hagejaga ühendust võtma. 02.04.2012.a teavitas hageja esindaja kohut, et kuna Hxxxx Kxxxxxxxon soovinud kompromissi sõlmimist, siis hageja alustas kostjaga kompromissiläbirääkimisi ning soovib kaasata ka teised kostjad. Hageja palus 10.04.2012.a kohtuistungi ärajätmist ning lubas kohut teavitada kompromissiläbirääkimiste tulemusest.
18.07.2012.a saabus kohtusse hageja esindaja avaldus koos lisadega, milles teavitab, et pooled on sõlminud 19.06.2012.a kompromissilepingu ning paluvad kohtult kompromissilepingu kinnitamist ja antud tsiviilasja menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Asjas on kolm kostjat ja kuigi sõlmitud kompromissleping ei määra igakordse osamakse tegijat (47 osamakset), on võimalik jätta igakordse osamakse tegija otsustamine kostjate endi teha. Kompromissis on kolm kostjat kinnitanud, et kui Hxxxx Kxxxxxxx jääb makse tegemata, on kohustatud makse teostama käendajad. Sellisena on kompromissis sisalduvad kohustused kõigile osalistele üheselt arusaadavad. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud TsMS § 145 järgi. TsMS § 190 lg.3, lg.4 järgi tuleks hagejalt nüüd riigilõiv 479.33 eurot täies ulatuses välja mõista. Kohus on seisukohal, et kuna Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest TsMS § 145 järgi vabastatud mööndusteta ehk olenemata menetlusetapist, siis ei tule hagejalt riigilõivu ka menetluse lõpetamise korral välja mõista. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 168 lg 3; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 145.
Kohtunik Ü. Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.