Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXX.

2-11-63742

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 28.12.2011 esitas M OÜ Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 12.04.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 22.05.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 23.05.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.05.2012. Seisuga 18.07.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed M OÜ on registrisse kantud 25.07.2000. Võlgnik on korduvalt vahetanud registripiirkonda. M OÜ põhiliseks tegevusalaks on olnud puittaara ja puitaluste tootmine ning lisategevusalaks kaubavedu maanteel. Võlgnik tootis puitaluseid Suurejõe külas, Vändra vallas. Tootmine lõppes 2011.a alguses. Kõik tootmiseks vajalikud seadmed ja ruumid olid võlgniku kinnitusel renditud. M OÜ majandustegevus on ajutise halduri aruande koostamise ajaks lõppenud. Kõik töölepingud töötajatega on võlgniku kinnitusel lõpetatud ning maksmata töötasusid ei ole. 25.07.2000 kuni 06.02.2001 oli võlgniku juhatuse liige AT (isikukood XXX). Alates 06.02.2001 kuni käesoleva ajani on juhatuse liige KT (isikukood XXX). Varad Krediidiasutuste andmetel seisuga 12.04.2012 oli võlgniku pangakontodel 0,22 eurot. Võlgniku kinnitusel seisuga 12.04.2012 oli kassas 14,31 eurot. Kassa asub XXX, Tallinn. Võlgnik on kajastanud bilansis lühiajalist laenu L OÜ-le (pankrotis) summas 508 616,46 eurot ning L OÜ eest antud garantiid summas 437 137,34 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud nõue on ebatõenäoliselt laekuv. Nõuded AT OÜ, Arpaline AS ja ID A/S vastu hindab ajutine haldur samuti ebatõenäoliselt laekuvaks. Varud (õõnesbetoonblokid) kokku maksumusega 316,36 eurot, asuvad Sillamäel OÜ G territooriumil. Ajutise halduri hinnangul nimetatud varud märkimisväärset turuväärtust ei oma, kuna realiseerimine on aeganõudev ja laokulud suurenevad igakuiselt. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei oma võlgnik vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada peale pankroti väljakuulutamist võlausaldajate nõudeid. Kohustused

2-11-63742

-

XXX

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 600 760,26 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku poolt algatatud ja seni menetluses järgmine täitetoimik: Toimiku nr.

Avamise kuupäev

Võlgnik

Nõue euros

Kokku

11 882,45

Kohtutäitur

XXX

Võlgniku enda osas on avatud järgmine täitetoimik: Toimiku nr.

Avamise kuupäev

Sissenõudja

Nõue euros

Kokku

2 320,63

Kohtutäitur

XXX

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda kõiki jooksvaid kohustusi. Võlgniku tootmine on lõppenud 2011. aasta talvel, majandustegevus on lõppenud 2011. aasta suvel. Võlgniku olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa tema kohustuste täitmiseks, ettevõtte majandustegevuse jätkamine ei ole enam võimalik. Samuti ei ole ette näha, et lähemal ajal võiksid võlgnikul täiendavad rahalised vahendid tekkida. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et makseraskuste põhjuseks võib lugeda 25.02.2009 garantii andmist L OÜ (pankrotis) laenulepingu tagamiseks Swedbank AS ees. Kuna L OÜ (pankrotis) oma kohustusi ei täitnud, esitas Swedbank AS nõude M OÜ-le. M OÜ tasus küll jooksvalt osaliselt L OÜ kohustusi panga ees, kuid kogu laenu korraga tagastamiseks võlgnikul rahalised vahendid puudusid. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2011.a oktoobris, kui kuulutati välja L OÜ pankrot ja sai selgeks, et L OÜ pankrotivara arvelt ei ole võimalik M OÜ nõuet täielikult rahuldada. Seega on ajutine haldur olemasoleva informatsiooni põhjal seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud võlgniku poolt L OÜ (pankrotis) laenukohustuse tagamisest, mida võlgnik ei ole suuteline täitma. Ajutise pankrotimenetluse jooksul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku endistel üüripindadel Vändra vallas tegutseb 19.04.2011.a äriregistrisse kantud samuti puidust kaubaaluste tootmisega tegelev äriühing KWOÜ (registrikood XXX), kus töölepingu alusel töötab KT ning osa endisi M OÜ töötajaid, seega ei saa ajutise halduri hinnangul välistada, et siin võib olla tegemist ettevõtte üleminekuga võlaõigusseaduse tähenduses.

2-11-63742 Käesolevate ajutisele haldurile esitatud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks oleks kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul moodustaks M OÜ pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 2 500 eurot. 22.05.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXX), 1 200 eurot (15 tundi x 80 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: pankrotiavalduste materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine. Ajutise halduri kulud on koos käibemaksuga 198 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Juhul, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 3 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti M OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

2-11-63742 PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt M OÜ’l likviidne vara puudub, rahalisi kohustusi on vähemalt 600 760,26 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt M OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et M OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Andres Hermet on esitanud kohtule M OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h pankrotiavalduste materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine,

2-11-63742 kohtuistungil osalemine. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L – 1 200 eurot, tasule lisandub käibemaks 240 eurot. Pankrotimenetluse kulud on koos käibemaksuga 198 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Võlgniku esindaja ei ole tasu ja kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 200 eurot (koos käibemaksuga 1 440 eurot) ja ajutise halduri kulud koos käibemaksuga 198 eurot, tuleb võlgnikult OÜ L kasuks välja mõista. Väljamõistetud summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ L (registrikood XXX) arveldusarvele nr

XXXXXXXXXX.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et M OÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige KT (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.