(Vaheotsus lõppotsusena)
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.07.2012. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-48212
Tsiviilasja hind
319,55 eurot
Tsiviilasi
OÜ K hagi TM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ K (registrikood XXX; asukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja: Andrus P ([email protected]) Kostja: TM(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja esindaja Gertu P (XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Lugeda OÜ K nõue TM vastu võlgnevuse 319,55 euro väljamõistmiseks aegunuks. Jätta rahuldamata OÜ K hagi TM vastu võlgnevuse 319,55 euro väljamõistmiseks. Jätta kõik TM menetluskulud OÜ K kanda ja kõik OÜ K kulud OÜ K enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud 10.10.2011 esitas OÜ K kohtule hagi TM vastu võlgnevuse 319,55 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AM 31.10.2007 elektrooniliste kanalite kaudu
laenulepingu nr XXX, mille kohaselt väljastas hageja AM5000 krooni laenu tagastamise lõpptähtajaga 30.12.2007. AM tähtajaks laenu ei tagastanud. AM suri. AM pärijaks on kostja. Pärimistunnistus on väljastatud . Enne 01.01.2009 kehtinud pärimisseduse § 130 lg 1 kohaselt läksid pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Seega läks üle ka eespool nimetatud laenulepingust tulenev kohustus tasuda lepingujärgseid osamakseid. 26.05.2010 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, milles palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 26.08.2010. Seda kostja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 319,55 eurot. Kostja aegumise vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 31.10.2007 hageja ja kostja isa AM vahel sõlmitud laenulepingule, mille kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 30.12.2007. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algas nõude aegumistähtaeg 31.12.2007. AM suri ning TsÜS § 166 lg 1 kohaselt peatus nõude aegumine kuni pärija poolt pärandvara vastuvõtmiseni ehk AM pärandi vastuvõtmiseni kostja poolt , mil talle väljastati seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Seega jätkus hageja nõude aegumine , mil hagejal tekkis õigus esitada nõue kostja poolt inventuuriga vastuvõetud pärandvara suhtes. Isegi kui mitte arvestada ajavahemikus 31.12.2007 – toimunud nõude aegumisaega 1 kuu ja 26 päeva, siis pärandi vastuvõtmisega jätkunud täisaastates arvestatud aegumisega möödus seaduses toodud nõude aegumistähtaeg 3 aastat 12.06.2011.a. Hageja esitas hagi kohtule kostjale teadaolevalt mitte varem kui 06.10.2011.a. Seega tuleb nõue tunnistada aegunuks ning jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2007, millest tulenevalt algas kooskõlas TsÜS § 147 lõikega 1 ja lõikega 2 nõude aegumistähtaeg 01.01.2008. Kostja on seisukohal, et aegumine ei peatunud perioodil 12.03.2008-26.09.2008 s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni selle läbivaatamata jätmiseni. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12.03.2008 s.o päeval mil väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati teade AM surma kohta. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti AM surma tõttu läbi vaatamata. Kostja leiab, et tulenevalt TsMS § 426 lõikest 1 hagi läbivaatamata jätmise korral, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele kuni 31.12.2008 kehtinud TsÜS-i redaktsioon, mille kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluse kohtulahendi jõustumisega, kuna maksekäsu menetluse tulemuseks ei olnud käesoleval juhul kostja õiguseellase vastu suunatud kohtulahend, vaid avaldus jäeti läbi vaatamata põhjusel, et võlgnik oli surnud ja sissenõudja ei taotlenud menetlusosalise asendamist õige isikuga. Järelikult ei peatunud aegumistähtaeg menetluse alustamisega, kuna selliseks puhuks ei ole sätestatud aegumise peatumise aega. Kostja leiab, et juhul kui lugeda, et aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse ajaks, siis tuleb arvesse võtta asjaolu, et hageja sai AM surmast teada hiljemalt 26.05.2008, mil ta saatis väidetavalt kostjale kirja. Hageja ei taotlenud maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist. võttis kostja pärandi vastu ja siis oleks hagejal olnud võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus AM õigusjärglasele. Kostja leiab, et kooskõlas TsÜS § 166 lõikega 1 ei saanud aegumine peatuda pikemaks ajaks kui 12.03- s.o 90 päevaks. Kostja on seisukohal, et aegumine ei peatunud TsÜS § 167 lg 2 alusel perioodil 28.05.201026.08.2010 seoses väidetavate läbirääkimistega. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale 26.05.2008 kirja saatnud. Kostja leiab tuginedes TsÜS § 167 lõikele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-44-11, et läbirääkimisi ei toimunud ja kostja ei ole läbirääkimisteks hagejalt tahteavaldust saanud.
Kostja hinnangul lõppes hageja nõudeõigus aegumisega hiljemalt 03.04.2011. 13.07.2012 seisukohas märgib kostja, et isegi juhul, kui lugeda maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemise perioodiks aegumine peatunuks, on nõue aegunud. Hagiavaldus esitati 06.10.2011. Lugedes aegumistähtaja lõppenuks 27.09.2011, on hagi esitatud siiski 9 päeva hiljem kui täitus kolm aastat maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamata jätmisest. Tuginedes kostja poolt varemesitatule ning hageja väidete tõendamatusele on OÜ K nõue TM vastu aegunud.
Hageja seisukoht kostja aegumise vastuväidete osas Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et nõude aegumine on kahel korral peatanud: 1. TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel perioodil 12.03.200 kuni 26.09.2008 ehk 6 kuud ja 15 päeva; 2. TsÜS § 167 lg 2 alusel perioodil 28.05.2010 (kiri on saadetud 26.05.2008) kuni 26.08.2010 ehk 2 kuud ja 28 päeva. Õige on kostja seisukoht, et nõude aegumistähtaeg algas 31.12.2007 ja peatus pärandi vastuvõtmiseni kostja poolt ehk kuni . Kokkuvõtlikult on aegumine kulgenud järgmiselt: perioodil 31.12.2007 kuni – 1 kuu ja 26 päeva; perioodil 27.09.2008 kuni 27.05.2010 – 1 aasta 8 kuud; perioodil 27.08.2010 kuni 07.10.2011 (eeldatav hagi kohtusse jõudmise päev) – 1 kuu 11 päeva. Kokku 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva. Seega hageja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Antud asjas on aegumine aga kulgenud ca 2 aastat (23 päeva vähem). 06.06.2012 seisukohas leiab hageja, et 12.03.2008 kuni 26.09.2008 hagi aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega ja leiab, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-57-08 tuleneb, et peatumine lõpeb ka sellise lahendiga, millega jäetakse hagi läbi vaatamata. See ei tähenda, et TsMS § 426 lg 1 mõttest tulenevalt ei ole hagi menetluses üldse olnud. Lisaks leiab hageja, et TsMS § 426 lg 1 ei ole kohaldatav maksekäsu kiirmenetluse osas, kuna selles menetluses ei võeta hagi eraldi määrusega menetlusse, vaid menetlus algab avalduse jõudmisega kohtusse. Hageja märgib, et Riigikohus on lahendis nr 32-1-95-08 leidnud, et hagi aegumistähtaeg peatub maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega kohtule. Seda kinnitab ka TsMS § 484 lg 2 p 5, mille kohaselt tuleb makseettepanekus selgitada, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi kui hagi esitamise korral. Hageja on seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, et avaldus esitati juba surnud isiku vastu. Avaldaja sai AM surmast teada alles 2008 aasta septembri lõpus, samaaegselt kui kohus saatis avaldajale määruse avalduse läbivaatamata jätmise tõttu. Hageja leiab, et nõude aegumine oli peatunud ka 28.05.2010 kuni 26.08.201 TsÜS § 167 lg 2 alusel. Hageja hinnangul on sätte mõte see, et õigustatud isik saadab kohustatud isikule kirjaliku pretensiooni (meeldetuletuse), milles antakse täiendav tähtaegvõla tasumiseks, kuid eeldusel, et võlgnik ei ole varem nõude täitmisest keeldunud. Hageja möönab, et tal ei ole võimalik tõendada asjaolu, et on meeldetuletuskirja kostjale kätte toimetanud, kuna kõik samalaadsed kirjad saadetakse lihtkirjana. Hageja väidab, et kiri saadeti aadressil Tule 5-16, 76505 Saue. Kuna kiri ei ole hagejale tagasi tulnud, siis eeldab hageja, et kostja sai selle kätte. Hageja leiab kokkuvõtlikult, et aegumine on kulgenud järgnevalt:
Aegumise peatumine perioodil 26.03.2008 -26.09.2008
Vastavalt TsÜS § 166 lõikele 1 peatub pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja võttis pärandi vastu . Kostja on seisukohal, et aegumine peatus kuni ajani, mil kostja võttis pärandi vastu. Hageja on seisukohal, et hageja nõude aegumine oli peatunud ka 12.03.2008 – 26.09.2008 TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. Asjakohatu on kostja väide, et hageja sai AM surmast teada hiljemalt 26.05.2008, mil ta saatis väidetavalt kostjale kirja. Hageja ei ole menetluses väitnud, et ta saatis kostjale kirja 26.05.2008, vaid esitanud tõendi, mille kohaselt ta saatis kostjale kirja 26.05.2010. Hageja on väitnud, et sai kostja surmast teada 2008 aasta septembri lõpus, samaaegselt kui kohus saatis avaldajale määruse avalduse läbivaatamata jätmise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt AM vastu maksekäsu kiirmenetluse esitamisel 12.03.2008 hageja nõude aegumine peatus või mitte. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse esitamise ajal kehtinud TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt lõike 2 punktile 3 on hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu kohtulahendi jõustumisega. Kohtu Infosüsteemist nähtuvalt jõustus tsiviilasi hageja avalduses kiirmenetluses 5500 krooni nõudes 20.10.2008.
AM vastu maksekäsu
Kohus leiab, et seega tuleb hageja nõude esitamine lugeda peatunuks hageja nõude esitamisega maksekäsu kiirmenetluses s.o 12.03.2008 kuni 20.10.2008. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega, et käesoleval juhul ei kohaldu TsÜs § 160 lg 2 p 3, kuna maksekäsu kiirmenetluse tulemiks ei olnud kostja õiguseellase vastu suunatud kohtulahend, vaid avaldus jäeti läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada TsMS § 426 lõiget 1. Kohus nõustub hagejaga selles, et samale seisukohale on jõudnud Riigikohus 11.06.2008 lahendi nr 3-2-1-57-08 punktis 12, mille kohaselt kolleegium nõustub kohtutega, et aja jooksul, mil kohus menetles laenuandja hagi kostja vastu, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib mh olla määrus, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kui TsÜS § 160 lg 3 tähenduses peaks nõue olema alati sisuliselt lahendatud, ei omaks see säte üldse tähendust, sest samas nõudes uut menetlust alustada ei saaks. Lähtudes TsÜS § 160 lg-st 1 ja TsMS § 362 lg-st 3, loetakse aegumistähtaeg peatunuks alates hagi kohtule esitamisest. Aegumistähtaja arvestamisel ei oma tähendust TsMS § 426 lg 1, mille kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Nimetatud sätte põhiliseks tagajärjeks on sama sätte järgi see, et hageja võib pöörduda sama asja lahendamiseks uuesti kohtusse, samuti omab see tähendust nt eri maade kohtute vahelise alluvusküsimuse lahendamisel. Sellele sättele ei ole antud materiaalõiguslikku tähendust. Sarnaselt on Riigikohus käsitlenud sisuliselt lahendamata hagi esitamise mõju aegumistähtaja
kulgemisele ka varem kehtinud õiguse alusel (vt Riigikohtu 2. veebruari 1999. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-99 ja 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 13).
Aegumise peatumine perioodil 28.05.2010 – 26.08.2010 TsÜS § 167 lg 2 alusel Hageja leiab, et hagi aegumine oli peatunud 28.05.2010 – 26.08.2010 TsÜS § 167 lg 2 alusel. Lõike 2 kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus leiab, et TsÜS § 167 2 kohaldamisel on oluline, kas kostja sai kätte hageja tahteavalduse täiendava tähtaja määramiseks. Hageja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole ning on möönnud, et seda ei ole hagejal ka võimalik tõendada, kuna meeldetuletused saadab hageja lihtpostiga. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevalt tuleb hagejal tõendada, et 28.05.2010 tahteavaldus jõudis kostjani. Nimetatud hageja tõendanud ei ole ja on kinnitanud, et seda ka tõendada ei saa. Kohus leiab, et ainuüksi meeldetuletuskirja esitamisega ei ole võimalik tõendada nimetatud tahteavalduse saatmist, ega ka kostjale kättetoimetamist. Kohus on seisukohal, et asjakohatu on hageja väide selle kohta, et kuna kiri ei ole hagejale tagasi tulnud, siis eeldab hageja, et kostja sai selle kätte. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et ta hageja poolt edastatud kirja kätte ei ole saanud. Seega tulnuks hagejal tõendada, et ta on kostjale kirja saatnud ja kostja on selle ka kätte saanud. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 02.05.2012 lahendis nr 3-2-1-50-12 ja 21.12.2007 lahendis nr 3-2-1-123-07. Lahendi nr 3-2-1-50-12 punkti 13 kohaselt kannab kolleegiumi hinnangul tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Samasugusele seisukohale on Riigikohus e-kirja korral jõudnud 21. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuse p-s 14. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja nõude aegumine ei peatunud 28.05.2010 – 26.08.2010. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Hageja on hagi postitanud 07.10.2011, kohtusse on hagi saabunud 10.10.2011. Seega saab hagi kohtusse esitamise ajaks lugeda 10.10.2011.
Seega kulges hagi aegumine 01.01.2008 – s.o 1 kuu ja 25 päeva ja 21.10.2008-10.10.2011 s.o 2 aastat 11 kuud ja 20 päeva. Kohus leiab, et hageja nõude esitamise viimane tähtpäev oli 24.08.2011. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.