Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-10-39651
Tsiviilasi
OÜ Pärnu Veski hagi OÜ PP Electronics vastu viivise vähendamise nõudes Hagi hind 1597,97 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja
Hageja:
OÜ Pärnu Veski Registrikood: 10530650 Asukoht: Aida 5, 80011 Pärnu
Hageja esindaja:
advokaat Maria Jotautas Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Tel.: 6 141 990; Faks: 6 141 999 E-post: [email protected]
Kostja:
OÜ PP Electronics Registrikood: 10044501 Asukoht: Rüütli 29, EE3600 Pärnu
Kostja esindaja:
vandeadvokaat Ants Nõmmik Advokaadibüroo Nõmmik Hommiku 4-2, 80010 Pärnu Tel.: 443 7991; 515 4627 E-post: [email protected]
nende esindajad
Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 ning TsMS § 434-436, § 438-439, § 441442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Jätta OÜ Pärnu Veski hagi OÜ PP Electronics vastu täielikult rahuldamata.
2-10-39651 Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta hageja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,
Hageja nõue. Hageja palub kohtul vähendada 16.03..2007.a. kinnistu müügilepingu p.11.4 kokkulepitud viivise määra 0,029 % päevas mõistliku ulatuseni kohtu äranägemise järgi. Hageja poolt hagis esitatud sisulised asjaolud. Hageja arvab, et poolte vahelises lepingus kokkulepitud viivisemäär on hagis toodud asjaoludel ebamõistlik ning vastuolus poolte õigustatud huvidega. Selline viivise määr on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ning teeb võimatuks põhinõude täitmise. Kostja tegevus põhivõla , intressi ja viivise nõudmisega viivitamisel on olnud pahauskne ja suunatud viivise suurendamisele. Hageja viivitus pole tekitanud kostjale kahju kuna kohustus on tagatud hüpoteegiga kostja kasuks. Hageja rõhutab korduvalt, et on suuteline maksma põhinõude ja intressid, kuid see on võimatu viivise suuruse ja lepingus kokkulepitud tasumise järjekorra tõttu. Hageja on maksevõimeline, kuid ühekordse makse tegemine on tema jaoks äärmiselt koormav. Kuna kostja ei saanud 11 kuu jooksul hageja poolt lepingujärgseid mistahes makseid, pidi ta pöörduma hageja poole selgituste saamiseks või esitama hagi või sundtäitmise nõude. Seda kostja ei teinud. Hageja selgitab viivise olemust ja eesmärke. Viivisel on kaks eesmärki: 1) võlausaldajale kohustuse täitmisega viivitamisel tekkinud kahju sissenõudmise lihtsustamine; 2) võlausaldaja nõude täitmise kiirendamine Hageja viitab kohtupraktikale antud liiki asjades (RK 66/05). Rahalise kohustuse täitmise viivitamise juhuks kokkulepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Mitte igasuguse leppetrahvi kokkuleppe puhul ei ole võlausaldaja kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav. Leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Küll võib kahju puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Hageja viitab õigusalases kirjanduses toodud seisukohtadele (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Kommentaar 4.2. § 162 juurde, lk 549): üheks /viivise/ ebaproportsionaalsusele viitavaks asjaoluks on asjaolu, et hageja (käesoleva hagi kontekstis kostja) ei ole kohustuse rikkumisest kahju saanud. Hageja viitab kohtupraktika ja õigusalase kirjanduse ühisseisukohale (RK 66/05 ja Võlaõigus I kommenteeritud väljaanne): viivise alandamise põhjusena on tunnustatud ka seda, kui viivisenõude või arve jäeti esitamata mõistliku aja jooksul. Hageja põhjendab, mis kostja käitumine viivisenõude osas ei vasta hea usu põhimõtetele: 1) kostjal on õigus täita oma nõue hüpoteegi arvelt; 2)kostja ei nõudnud põhinõude ja intressi sundtäitmist 3 aasta 3 kuu jooksul; 3)kostja ei esitanud hagejale mistahes pretensioone kuni 03.08.2010 ehk 3 aasta ja 3 kuu jooksul alates hageja viivitusse sattumist; 4) viivise küsimine ei täida viivise eesmärki; 5) kostja peamiseks majandustegevuseks hageja võlalt viivise arvestamine. Kostja poolt hagile29.09.10 esitatud vastuväidete kohta arvab hageja järgmist. Hageja on arvamusel, et kostja esitatud vastuväited ei ole õigusliku küsimuse lahendamisel asjakohased. Hageja vaidleb kostja vastuses esitatud seisukohtadele täies ulatuses vastu ning põhjendab oma seisukohti allpool.
2 (9)
2-10-39651 Hageja tervitab kostja ettepanekut seoses kompromissi sõlmimisega ning palub kostjal teatada, mis ulatuses oleks ta nõus vähendama Kinnistu Müügilepingu punktis 11.4. sätestatud viivise määra.
Kostja vastuväidete asjakohatus
Kostja vastuses ei ole esitatud ühtegi vastuväidet, mis omaks tähendust hageja VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 tuleneva nõude lahendamisel.
Kostja on väitnud, et „hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja on enda tegevuse/tegevusetusega tekitanud olukorra, mis tingisid/sundisid hagejal 16. märtsil 2007.a. kinnistu müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise. Hageja ei ole ka käesolevas hagiavalduses suutnud selgitada, milles seisneb kostja väidetav süü, et notariaalse tehingu sõlmimisel leppisid osapooled kokku sellise viivise määra“. Samuti viitab kostja müügilepingu tingimustele ja ütleb, et „hageja oli teadlik mida ta ostab“.
Eeltoodud väited ei puutu käesoleva kohtuasja sisusse. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 rakendamise eelduseks on viivise tasumise kohustuse tekkimine – isikul, kes on mistahes võlasuhte alusel kohustatud viivist tasuma on õigus nõuda tasumisele kuuluva viivise määra vähendamist. Ka käesolevas asjas rakenduva VÕS § 162 kommentaaris leitakse, et „leppetrahvi vähendamise nõudeõiguse tekkimise esmane eeldus on leppetrahvikokkuleppe kehtivus“1. Seega ei vaidlustata käesolevas asjas viivise tasumise kohustust ega lepingus esialgselt kokkulepitud viivise määra, vaid nõutakse lepingus sätestatud viivise määra vähendamist. Sellel põhjusel ei oma kostja poolt viidatud lepingu regulatsioon ja lepingu sõlmimise asjaolud käesoleva nõude lahendamisel tähtsust. Pooltevahelise lepingu sõlmimine notariaalses vormis ei mõjuta võlaõiguslike suhete olemust ja viidatud sätete rakendamise ulatust.
Kostja on asunud seisukohale, et „kostja ei ole enda poolse tegevusega mitte kuidagi takistanud hagejal omapoolsete kohustuste õigeaegset täitmist“.
Hagiavalduses sisalduvate põhjenduste kohaselt on kostjale maksmise takistuseks viivise määr ning lepingus sätestatud viivise, intressi ja põhinõude tasumise järjekord. Hagis ei ole kostja vastuvõtuviivitust käsitletud, kuna see ei ole õigusliku küsimuse lahendamisel oluline.
Kostja avaldas oma vastuses järgmist: „arusaamatu on hageja väide, et kuna viivise täies ulatuses maksmine teeb võimatuks põhikohustuse täitmise, siis kostja süü seisneb selles, et ta ei esitanud vaatamata hageja viivitusele mistahes nõudeid kinnistu müügilepingust tuleneva müügihinna, intressi ja viivise tasumiseks kuni 03. augustini 2010.a. /.../ hageja selline süüdistus kostja aadressil on alusetu ja pehmelt öeldes arusaamatu, sest kostja ei ole teinud mitte ühtegi takistust selleks, et hageja täidaks vabatahtlikult endapoolseid lepingulisi kohustusi /.../“.
Eeltooduga seoses peame rõhutama, et hagis ei puuduta kostja „süüd“. Tuleb eristada süüd2 ja pahauskset käitumist3 ning tulenevalt nende mõistete erinevustest on antud asjas oluline kostja pahausksus nõuete esitamisel. Kostja nõuete esitamise pahausksust on põhjendatud hagiavalduse punktis 4. Riigikohus on leidnud, et „viivisenõude ja
P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar nr 4.1. lg 3 § 162 juurde, lk 547 eeldus vastutuseks kohustuste rikkumise eest – vt VÕS § 104 TsÜS § 138, VÕS §-st 6 ja § 7 lg-st 1 tuletatud põhimõte, mis võimaldab anda hinnangu isiku käitumisele, k.a. olemasolevate õiguste teostamisele
3 (9)
2-10-39651 arvete õigeaegne esitamata jätmine võivad olla käsitatavad nii võlausaldaja kohustuste kui hea usu põhimõtte rikkumisena, mis võib TsK § 229 lg 24 järgi olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisele“5. Seega ei välista kostja käitumise pahausksust ainuüksi asjaolu, et kostja sõnade kohaselt ei viibinud ta vastuvõtuviivituses. Kostja käitus pahauskselt, sest ei teostanud oma nõudeid aktiivselt. Tulenevalt Riigikohtu otsustes nr 3-2-1-15-01, 3-2-1-66-05 ja 3-2-1-78-05 avaldatud seisukohtadest leiame, et kostja pahauskne käitumine on aluseks viivise vähendamiseks.
Kui kohus ei kvalifitseeri kostja käitumist nõude esitamisega viivitamisel pahausksena, siis kinnitab selline kostjapoolne viivitamine seda, et kostjal ei olnud huvi kohustuse õigeaegse täitmise vastu ning see on samuti eelduseks viivise vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel.
Hagiavalduste seisukohtade moonutamine
Kostja eksitab kohut väites, et „seda, et hageja väidetavalt on võimeline koheselt tasuma põhivõlgnevuse summas 14 600 000 krooni, kinnitab hageja ka ise korduvalt esitatud hagiavalduses“. Hagiavalduse punktis 2.8. ja 2.9. öeldakse selgelt, et „hageja majanduslik seis ei võimalda kogu viivise ühekordset tasumist, kuid see ei tähenda, et hageja on maksevõimetu või ei suudaks täita põhinõuet /.../ kuid ühekordse makse tegemine eeltoodud summade suuruses on tema jaoks äärmiselt koormav. Isegi suuremad osalised maksed (nt 1 000 000 krooni) ei võimalda põhinõude täitmist“.
Ebaõige on kostja vastuse neljandal lehel sisalduv väide, mille kohaselt olevat „esitatud haginõude eesmärgiks välistada pankrotihagi esitamine kohtusse hageja vastu“. Kostjapoolseid ähvardusi seoses pankrotimenetlusega on kommenteeritud hagiavalduse punktis 2.4. ning seletatud, et kõigi eelduste kohaselt ei saa siinkohal rääkida hageja pankrotimenetlusest. Hageja arvates viitab kostja poolt pankrotimenetluse korduv mainimine viimase ebakompetentsusele ja ettekujutuse puudumisele hageja majandusseisundist.
Seda nn „eesmärki“ kinnitavat kostja sõnul „ka hageja soov igati asja arutada kohtuistungil, mis teadaolevalt kestab pikemat aega ning kohtulahendi jõustumise kuupäeva ei saa ette määrata“. Niisuguste „teooriate“ konstrueerimine ei põhine mistahes faktidel ning on hageja esindaja jaoks solvav, kuivõrd asja arutamine kohtuistungil on tulenevalt vahetu kohtumenetluse printsiibist hageja põhiseaduslik õigus6.
Kostja vastuses sisaldub väide, et „hageja esitab hagiavalduse punktis 2.6. seisukoha, et kostja nõuded tulenevalt 16.07.2007.a. notariaalsest lepingust ei olegi põhjendatud. Selline seisukoht kinnitab veel kord hageja teadliku tegutsemist viisil, millise eesmärgiks on enda lepinguliste kohustuste pahatahtlik mittetäitmine kostja suhtes“.
Antud järeldus on vale, sest hageja on tasunud kostjale viivise katteks kokku 1 570 000 krooni ning see asjaolu kinnitab vaieldamatult hageja käitumise heausksust ja soovi oma kohustusi täita. Samas ei ole see kostja etteheide ka asjakohane, kuivõrd
TsK § 220 lg 2: “Kohtul, arbitraazhil või vahekohtul on õigus samuti vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor tahtlikult või etevaatamatult soodustas mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjude suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid nende vähendamiseks“ Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005.a. otsuse nr 3-2-1-66-05 p 23 Vt PS § 24 lg 2 ja TsMS § 341 lg 1; TsMS lähtub eeldusest, et hagiasja arutamine toimub kohtuistungil ning kirjalikke menetlusi on peetud menetlusosalise põhiõiguste riiveks (vt E-J. Truuväli jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine täiendatud väljaanne. Kommentaar 14 § 24 juurde, lk 261).
4 (9)
2-10-39651 käesolevas asjas vaieldakse viivise, mitte põhinõude üle. Kui kostja leiab, et hageja peab tasuma talle suuremas ulatuses põhinõuet, siis tal on võimalik esitada oma nõudeid vastuhagis või eraldi menetluses.
Maksuvõlaga seonduv
Kostja vastuses asutakse seisukohale, et „kõik hagiavalduses hagejat kui väitetavalt igati heauskset äriühingut iseloomustavad andmed ei vasta kostja arvates faktilistele asjaoludele“.
Vastupidiselt sellele väitele järeldub hagiavalduses toodud asjaoludest, et hageja on käitunud heas usus ja üritanud oma kohustusi täita. Maksuvõlgade tõend ei oma seejuures mistahes tähendust, sest tegemist on kohustusega kolmanda isiku ees ning see ei peegelda kostja ja hageja käitumist nendevahelistes suhetes.
Siiski seletab hageja, et antud võlgnevus on tehnilist laadi ning ei ole hageja majandustegevuse mahust tulenevalt sugugi märkimisväärne. Ka käesolevas asjas analüüsitav tehing kostja ja hageja vahel peegeldab selgelt hageja majandustegevuse tegeliku ulatuse (Kinnistu Müügilepingu järgi oli kinnistu hind 24 600 000 krooni).
Eeltoodud põhjusel on naiivne ka kostja etteheide, et „maksuvõlgnevus Maksuameti ees järjest suureneb“. Kui kostja poolt esitatud tõendite järgi oli hageja võlg 09. septembri 2010.a. seisuga 600 319,15 krooni, siis 20 päevaga suurenes see peamiselt intressi tõttu veidi üle 6 000 krooni võrra. Samas tuleks kostjal pöörata tähelepanu asjaolule, et see „suurenemine“ on käesoleva asja valguses naeruväärne.
Kompromissi võimalikkusest
Kostja avaldas oma vastuses, et ta on nõus „sõlmima kohtuliku kompromissi nii arvestamisele ja maksmisele kuuluva intressi ning ka viivise suuruse osas“. Hageja on seisukohal, et intressi osas kompromissi sõlmimine jääks käesoleva vaidluse esemest välja ning kompromissi sõlmimine tuleks kõne alla üksnes viivise suuruse osas.
Kompromissi sõlmimine on hageja arvates võimalik kui kostja oleks nõus vähendama viivise määra ning arvestatud viivist märkimisväärses ulatuses. Hageja on uurinud viivise määra vähendamist puudutavat kohtupraktikat, kuid käesolevaga asjaga täpselt analoogseid juhtumeid, kus oleks ka selgelt väljendatud kohtu poolt rakendatud viivise määr, ei õnnestunud leida. Seega ei saa hageja hetkel teha konkreetseid ettepanekuid viivise määra vähendamise osas.
Hagejale oleks kindlasti vastuvõetav viivise määra vähendamine nullini, kuid kostja
Kuna hageja on veendunud, et mõlema poole huvides oleks asja lahendamine kompromissiga ning mõlemad pooled on nõus, et kompromissis võiks vähendada viivise määra, siis palub hageja kostjat teatada mis ulatuses oleks ta nõus vähendama Kinnistu Müügilepingu punktis 11.4. sätestatud viivise määra.
Menetluslikud küsimused
Hageja jääb kõikide hagiavalduses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada
5 (9)
2-10-39651 Kostja vastuväited hageja nõudele. Sisulised vastuväited esitatud haginõudele on järgnevad: Kostjale on arusaamatu, kuidas on hageja suuteline 2010.a. sügisel väitma, et Kinnistu Müügilepingus kokkulepitud määra alusel viivise tasumine on lepingus sätestatud asjaoludel ebamõistlik ning vastuolus poolte õigustatud huvidega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja on enda tegevuse/tegevusetusega tekitanud olukorra, mis tingisid/sundisid hagejal 16. märtsil 2007.a. Kinnistu müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise. Hageja ei ole ka käesolevas hagiavalduses suutnud selgitada, milles seisneb kostja väidetav süü, et notariaalse tehingu sõlmimisel leppisid osapooled kokku sellise viivise määra ning ainuüksi seeläbi ei ole hageja rohkem kui kolme aasta vältel suutnud tasuda kinnistu ostumüügi maksumust. Hageja väited, et kostja tegevus on olnud pahauskne ja suunatud viivise suurenemisele on meelevaldne, sest kostja ei ole enda poolse tegevusega mitte kuidagi takistanud hagejal omapoolsete kohustuste õigeaegset täitmist. Vaidlus puudub antud tsiviilasjas hoopiski faktis, et hageja ei ole pahauskselt soovinudki enda kohustusi kostja ees täita.
6 (9)
2-10-39651 täielikult ja üheselt mõistetavalt kajastatud ning notari selgitused notariaalakti sisu ja selle õiguslike tagajärgede kohta olid hagejale arusaadavad / Lepingu punkt 25.3/. Arusaamatu on hageja väide, et kuna viivise täies ulatuses maksmine teeb võimatuks põhikohustuse täitmise, siis kostja süü seisneb selles, et ta ei esitanud vaatamata hageja viivitusele mistahes nõudeid Kinnistu müügilepingust tuleneva müügihinna, intressi ja viivise tasumiseks kuni 03. augustini 2010.a. Kostja on seisukohal, et hageja selline süüdistus kostja aadressil on alusetu ja pehmelt öeldes arusaamatu, sest kostja ei ole teinud mitte ühtegi takistust selleks, et hageja täidaks vabatahtlikult endapoolseid lepingulisi kohustusi tulenevalt 16.03.2007.a. lepingust. Seda, et hageja väidetavalt on võimeline koheselt tasuma põhivõlgnevuse summas 14 600 000 krooni, kinnitab hageja ka ise korduvalt esitatud hagiavalduses, kuid vaatamata endapoolsetele korduvatele kinnitustele, ei ole kokkulepitud rahasumma kostja pangakontole tänaseni laekunud. Hageja esitab hagiavalduse punktis 2.6. seisukoha, et kostja nõuded tulenevalt 16.07.2007.a. notariaalsest lepingust ei olegi põhjendatud. Selline seisukoht kinnitab veel kord hageja teadlikku tegutsemist viisil, millise eesmärgiks on enda lepinguliste kohustuste pahatahtlik mittetäitmine kostja suhtes. Seega ei saa kostja mitte mingilgi määral kinnitada hageja seisukohta, et hageja käitumisest on selge, et hageja on huvitatud oma kohustuste täitmisest Kostja kinnitab, et ta on nõus sõlmima kohtuliku kompromissi eelkõige selleks, et hageja tasuks ära esmalt põhivõlgnevuse ning siis ka kokkulepitud viivise, intressi. Põhjendamatud on hageja viited kostja poolsele jäikusele tekkinud õigusliku probleemi lahendamisel. Ning kuna hageja kinnitab hagiavalduse punktis 2.9 korduvalt, et tal on olemas rahalised vahendid enda kohustuste täitmiseks, siis väide, et viivise tasumine välistab põhinõude ja intressi tasumise, on esitatud pelgalt ennastõigustavatena, sooviga ka kohut eksitada. Kostja ei käsitle enda vastuses hagiavalduse punktis 3 hüpoteegi teemat, sest see ei haaku esitatud haginõudega. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja nõue on pahatahtlik, kuid hageja poolt enda kohustuste mittetäitmine on siis ju sellist hageja äraspidi loogikat kasutades „heauskne“. Kuna kostja on nõus hagejaga sõlmima kohtulikku kompromissi nii arvestamisele ja maksmisele kuuluva intressi ning ka viivise suuruse osas, siis ei hakka kostja diskuteerima hagejaga VÕS 5 peatüki 2 jaos esitatud õiguskaitsevahendite teemal. Kostja on kindlal veendumusel, et ka Pärnu Maakohus on nimetatud seaduste ja Riigikohtu lahenditega igati kursis. Seda ka sel põhjusel, et hageja taotleb kohtult viivise vähendamist mõistliku ulatuseni kohtu äranägemisel. Arvestades tõsiasja, et kõik hagiavalduses hagejat kui väidetavalt igati heauskset äriühingut iseloomustavad andmed ei vasta kostja arvates faktilistele asjaoludele, siis nimetatu kinnitamiseks esitab kostja hageja maksuvõlgade tõendi, millest nähtub ilma igasuguste kahtlustusteta, et hagejal on ainuüksi Maksuameti ees võlgnevus riigimaksete osas seisuga 29.09.2010.a. 607 055,15 krooni ning maksusummadelt on arvestatud ka intressi summas 118 264,88 krooni. Võrdluseks, et hageja maksuvõlgnevus Maksuameti ees järjest suureneb, esitab kostja hageja maksuvõlgade tõendi seisuga 09.09.2010.a.
7 (9)
2-10-39651 Kostja arvates on esitatud haginõude eesmärgiks välistada pankrotihagi esitamine kohtusse hageja vastu, sest sellisel juhul selguksid hageja pankrotimenetluse käigus nii tegelikud hageja võlgnevused Maksuametile kui ka lepingupartneritele aga ka hageja muude investeeringute/kohustuste faktiline olukord. Nimetatut arvamust kinnitab ka hageja soov igati asja arutada kohtuistungil, mis teadaolevalt kestab pikemat aega ning kohtulahendi jõustumise kuupäeva ei saa ette määrata. Kostja kinnitab kohtule, et on asja lahendamiseks kohtuliku kompromissi korras igati nõus, kuid hagi eseme ja hagi alusega tutvunud, kahtleb kostja hageja heauskses käitumises nimetatud tsiviilvaidluses.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Menetluskulude jaotus. Kohus arvestades poolte seisukohti ja juhindudes VÕS § 113 lg. 8 ja § 162 lg. 1 ning headest äritavadest leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Üldteada on, et tavaline viivise määr on 0,1%, erakordne 0,5% päevas, seadusega kehtestatud viivisemäär on 0,02,% päevas. Sellest järelduvalt kokkulepitud viivisemäär pole ülemäära suur ja kohtul puudub seaduslik alus selle väendamiseks kuna kokkulepitud viivisemäär on seaduslik ja tavaline ning vastab headele kommetele. Viivist vähendamise alusena viitab hageja esmalt VÕS § 162 lg. 1 toodule, seeon sellele, et viivis on ebamõistlikult suur, vastuolus hageja õigustatud huvidele, ebamõistlikult hagejale koormav ja hageja pole nõude tasumatta jätmisega tekitanud kostjale kahju. Teiseks asjaoluks, mis peaks tingima viivisemäära vähendamise, on see, et hageja on küll maksvõimeline, kuid viiviste tasumisega muutub tema poolt võimatuks põhinõude tasumine. Kolmandaks asjaoluks on hageja arvates see, et viiviste arvestamine ja nõudmine.on muutunud kostja põhimajandustegevuseks. Neljandaks asjaoluks on see, et kostja pole viivised pika aja jooksusl (kolaastat ja kolm kuud) nõudnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et esimesed kolm eelpool loetletud asjaolu pole hageja poolt kohtus tõendamist leidnud. Kohus on kindlaks teinud, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,029% pole ebamõistlikult suur, sellest tulenevalt ei saa viivis olla hagejale ebamõistlikult koormav. Kuna viivisemäär on tavaline ei saa see olla vastuolus headele kommetel. Ainus asjaolu, mis võiks aluseks olla viivise määra vähendamisel on tuginedes kohtupraktikale ja õigusalases kirjanduses toodud seisukohtadele , on kostja poolt viivisenõude mitte esitamine mõistliku aja jooksul: (RK 66-05 ja Võlaõigus I kommenteeritud väljaanne): viivise alandamise põhjusena on tunnustatud ka seda, kui viivisenõude või arve jäeti esitamata mõistliku aja jooksul. Samas on kohtupraktika seisukohal (RK 66/05), et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Eeltoodust saab kohus järeldada ainult üht – viivisemäär oli liiga väike, et sundida hagejat kohustuse täitmisele. Hageja jättis omapoolse lepingus tuleneva kohustuse täitmata, kostja andis temale asja üle, hageja jättis kostjale selle eest tähtaegselt tasumata. On üldteada, et sellisel juhul rakenduvad koheselt santsioonid. Seega viiviste olemasolu ei saa hagejat üllatada ega asetada teda
8 (9)
2-10-39651 raskesse olukorda. Normaalsete heade äritavade järgimise korral, omades võimatust kohustust mitte täita, oleks hageja asunud ise viivised arvestama ja neid perioodiliselt tasuma. Seega tulenevalt poolte vahel kokkulepitud viivisemäärast ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludes ei kuulu kohaldamisele kohtupraktika viivisemäära vähendamiseks seetõttu, et viivisenõuet pole mõistliku aja jooksul esitatud. Kohtul pole lihtsalt midagi vähendada, viivisemäär on niigi väike. Kohaldatav seadus on toodud käeoleva otsuse otsustavas osas. Rein Pokk Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.