Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-12-22483 allkirjastanud hageja kostja poolt 07.06.2011 esitatud tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingut . Hageja esitas 25.06.2012 kohtule avalduse, milles palub käesolevas tsiviilasjas menetlus peatada, sest kui kostja ei täida poolte vahel sõlmitud lepingut, siis on võimalus käesolevas asjas menetlus taastada. Avalduse kohaselt allkirjastasid pooled 25.06.2012 lepingu . Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on kohtule 25.06.2012 esitanud avalduse, milles palub käesolevas tsiviilasjas menetlus peatada. Hageja on leiab, et juhul, kui kostja ei täida poolte vahel 25.06.2012 sõlmitud lepingut , siis on võimalus menetlus uuendada. Menetluse peatamise alused on sätestatud TsMS § 353 jj sätetes. Käesoleval juhul ei soovi hageja enam hagi menetlemist, kuna poolte vahel on sõlmitud leping, millega on hageja nõue rahuldatud ulatuses, millega hageja loeb hagis esitatud nõude rahuldatuks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul menetluse peatamist mõjuval ega muul põhjusel, mistõttu tuleb menetluse peatamise taotlus jätta rahuldamata. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest jätab kohus hagi läbi vaatamata. Poolte vahel on pärast hagi esitamist sõlmitud leping, millega on sisuliselt hageja nõue hüvitise saamiseks rahuldatud. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult. Poolte vahel sõlmitud leping on TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmise aluseks, sest hagis esitatud nõude puhul puudub vajadus õiguskaitse järele. Hageja 25.06.2012 avaldusest nähtuvalt ei soovi ta asja menetlemist, kuid menetluse peatamine juhuks, kui kostja lepingut ei täida, tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et kostja on hageja nõude pärast hagi menetlusse võtmist rahuldanud, siis kohaldab kohus analoogia alusel TsMS § 168 lg 5 ja jätab menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 tulenevalt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamisel. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa

2-12-22483 kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.