Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-8313 I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu (edaspidi OÜ) E (likvideerimisel) likvideerija on 27.02.2012 esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ E pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on 14.12.2011 osaniku otsusega vastu võetud otsus võlgniku likvideerimiseks. Likvideerijaks nimetati Kaupo M . Võlgnik on lõpetanud töölepingud töötajatega. Üürileping üüripinna kasutamiseks on samuti lõpetatud. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja kõik lepingud on lõpetatud. Võlgnikul on täitmata kohustusi 16 662 eurot. Ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Võlgniku varaks on helitehnika väärtusega 1 384 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 01.03.2012 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutise halduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, millest nähtub, et võlgnikul on vara väärtuses 1 384 eurot, kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 823.14 eurot. Ainsaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus alates 2008. a olnud kahjumlik. Võlgnik lõpetas majandustegevuse 2009. a. Võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks alates 2011. a. 14.12.2011 alustatakse võlgniku likvideerimismenetlust. Ajutise halduri tööperioodil ja haldurile esitatud ning kättesaadava teabe alusel leidis tuvastamist, et pankrotiavaldus ei ole esitatud õigeaegselt. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks. 15.03.2012 määras kohus OÜ E (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

2-12-8313 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ E (likvideerimisel) likvideerija on esitanud 27.02.2012 Harju Maakohtule avalduse OÜ E (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgniku likvideerimismenetluses õnnestunud täita võlgniku kohustusi, mistõttu kohtule on esitatud võlgniku pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varaks on pangakontol olev raha summas 1 384 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 16 823.14 eurot, ainsaks täitmata kohustuseks on maksukohustus. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009. a. 14.12.2011 alustati võlgniku likvideerimismenetlust. Võlgniku 2008. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 146 421 krooni (9 358 eurot),

2-12-8313 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kohus leiab, et võlgniku likvideerija välja toodud maksejõuetuse põhjused viitavad asjaolule, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud hoolsuskohustust nõuetekohaselt. Asjaolu, et majandustegevuse tulemuseks oli kahjum, näitab, et võlgniku juhatuse liige ei ole olnud piisavalt hoolas võlgniku majandustegevuse planeerimisel. Võlgniku kulud on 2008. a ja 2009. a majandusaastatel oluliselt ületanud võlgniku tulu. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku 2009. a kuludeks on olnud mitmesugused tegevuskulud. Nimetatud asjaolu näitab, et võlgniku juhatuse liige ei ole tarvitusele võtnud abinõusid võlgniku tegevuskulude vähenemiseks, et tagada võlgniku tulude ja kulude tasakaal. Samuti on võlgniku likvideerija võlgniku maksejõuetuse põhjusena välja toonud debitoorsete võlgnevuste mittelaekumise. Nimetatud asjaolu viitab otseselt võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele. Võlgniku juhatuse liige on kohustatud ilmutama piisavalt hoolsust, et koguda informatsiooni selle kohta, kas isikud, kes soovivad kasutada äriühingu teenust, on maksevõimelised, et saadud teenuse eest tasuda. Juhul, kui äriühingu juhatuse liige ei ole kogunud informatsiooni teenust osta sooviva isiku maksevõime kohta, siis peab võlgniku juhatuse liige hindama riske, mis kaasnevad äriühingu poolt osutatud teenuse eest tasumata jätmisega. Käibevarade puudus, varude müügi ebaõnnestumine ja kahjum vara ümberhindamisest viitavad asjaolule, et võlgniku juhatuse liige ei ole planeerinud äriühingu majandustegevust. Samuti on võlgniku juhatuse liige rikkunud maksude maksmise korraldamise kohustust. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Võlgniku maksekohustus on tekkinud 2009. a. Võlgniku poolt tasumata maksud ja nendelt arvestatud intressi võlgnevus on kokku 16 832.70 eurot. Võlgniku 2010.a ja 2009.a bilansist (tl 72) nähtub, et võlgniku ainsaks kohustuseks on maksukohustus (tl 78). Vaatamata asjaolule, et võlgniku oli 2009. a vara 455 547 krooni (29 114.76 eurot) ja 2010 257 795 krooni (16 476.10 eurot) ei ole võlgniku juhatuse liige tarvitusele võtnud abinõusid maksukohustuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud maksude maksmise korraldamise kohustust mitme aasta vältel olukorras, kus võlgniku varad ületasid võlgniku kohustusi ja ei ole esitanud ÄS § 180 lg 51 tuleneva tähtaja jooksul pankrotiavaldust, et pankrotiavara arvel oleks võimalik rahuldada maksunõuded, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnikul on majandustegevus lõppes 2009. a. Seisuga 31.12.2011 oli võlgniku omakapital – 15 014 eurot ja seisuga 01.03.2011 oli võlgniku omakapital – 15 278 eurot. Võlgniku 31.12.2010 seisuga bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital 2 449 krooni, millega see ei vastanud ÄS § 136 nõuetele. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2009. a. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 27.02.2012 võlgniku likvideerija poolt. Kuna võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2009. a kestel, siis tekkis võlgniku juhatuse liikmel ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajal pankrotiavalduse esitamise kohustus, mida võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa

2-12-8313 võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. Pankrotivara üheks moodustamise aluseks on vara tagasivõitmine või –nõudmine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kohus on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja toime pannud raske juhtimisvea. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 15.03.2012 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ E pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l E ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ E pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.