Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10. juuli 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-64569
Tsiviilasi
QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali hagi R.K.e vastu 5686.98 euro nõudes
Tsiviilasja hind
5686.98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal, registrikood 11392150, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn, lepinguline esindaja Rain Puks Kostja R.K.
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali hagi R.K.e vastu. Välja mõista R.K.elt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) väljamakstud kindlustuspension 5175 (viis tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti ning juhtumi käsitluskulud 511 (viissada üksteist) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) senti, kokku 5686 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaali (registrikood 11392150) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud R.K.e kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-10-64569 Sisulised asjaolud QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal esitas 21.12.2010.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 3-4) R.K.e (kostja/võlgnik) vastu 5018.21 eurot nõudes. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas võlgnik vastuväite (tl 11-12) ning kohtunikuabi 04.03.2011.a määrusega (tl 2) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaal esitas hagejana vastavalt kohtu 14.04.2011.a määrusele nõuetekohase hagiavalduse (tl 19-23). Hagiavalduse kohaselt toimus 15.06.2002.a kell 04:40 Pärnus, Riia mnt 265 juures raske liiklusõnnetus, milles kostja, juhtides alkoholijoobes sõidukit xxxx xxxxx registreerimismärk xxx xxx, põhjustas liikluskahju/isikukahju sõidukis viibinud kaasreisijatele M.V.-le (hukkus kohapeal), G.V.i (hukkus kohapeal) ja I.P.-le. Pärnu Maakohtu 22.08.2007.a otsusega (tl 26-28) kriminaalasjas nr 1-02-53 mõistis kohus kostja süüdi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ning liiklusnõuete rikkumise eest. Seega kostja, rikkudes mootorsõiduki ohutu liiklemise nõudeid, põhjustas liiklusõnnetuse, milles tekkis isikukahju liikluskindlustuse seaduse mõistes. Kuna sõiduk, millega põhjustati kahju, oli kindlustatud hageja õiguseelneja juures (QBE Kindlustuse Eesti AS-is, endise ärinimega Nordea Kindlustuse Eesti AS), mille kohta oli väljastatud kostjale liikluskindlustuse poliis nr T700829570T (tl 34-35) oli/on hagejal liikluskindlustuse lepingust tulenevalt kannatanule nõude täitmise kohustus. Seoses 21.07.2008.a sõlmitud kindlustusportfelli üleandmise lepinguga andis QBE Kindlustuse Eesti AS kogu oma kindlustusportfelli QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalile, täielikult, ilma eranditeta. Kindlustusportfelli ja ühtlasi kogu äritegevuse üleandmine toimus 01.11.2008.a ning nimetatud lepingust tulenevad kokkulepped on tõestatud Tallinna notar Margus Veskimäe 23.11.2009.a koostatud notariaalaktis numbriga 3086 (tl 36-39). Hageja registreeris liiklusõnnetuse ja avas 16.03.2003.a juhtumi kohta kahjutoimiku nr T02030168. Kindlustusandja otsusega 20.01.2003.a tunnistati juhtum liikluskahjuks, milles tekitati isikukahju (tl 40-41). Pärnu Pensioniameti 01.11.2002.a otsusega nr 1158 määrati hukkunu G.V. alaealisele lapsele M.V.-le ülalpidamispension/toitjakaotuspension (tl 42). Pärnu Maakohtu 18.09.2002.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-595/2002 määrati M. V.eestkostjaks R.V. (tl 43-44). Kuna M.V.-le määrati toitjakaotuspension, kohustub Sotsiaalkindlustusamet tasuma isikule riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel toitjakaotuspensioni, mis hiljem sama seaduse kohaselt liikluskahju põhjustamise eest vastutavalt kindlustusandjalt sisse nõutakse. Tulenevalt liikluskindlustuse seadusest ning riikliku pensionikindlustuse seadusest on hageja maksnud perioodil 01.01.2007-14.03.2011.a Sotsiaalkindlustusametile tagasinõuete alusel kindlustushüvitisi kogusummas 5175.69 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes, tekib hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus. Seega moodustub hageja nõue kostja vastu kogusummas 5686.98 eurot, millest kindlustusjuhtumi käsitluskulud moodustuvad 511.29 eurot. Kostja R.K.e 9.09.2011.a esitatud vastuse (tl 121-122) kohaselt ta hagi ei tunnista ning palub menetlus lõpetada seoses nõude aegumisega. Kostja väidab, et sai esitatud nõudest teada alles 19.01.2011.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, seega 8 aastat ja 7 kuud peale liiklusõnnetuse toimumist. Kostja, K.V. ja R.V. vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohustub kostja tasuma kannatanuile igakuuselt 127.82 eurot (2000 krooni), kuni M.V. täisealiseks saamiseni (tl 123). Kostja on antud kokkulepet ka täitnud. Kostja märgib, et kuna tegemist on õigusvastasest teost tuleneva nõudega, siis nõue on aegunud. Kostja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-64569 Hageja esitas 20.12.2011.a arvamuse kostja vastuse osas (tl 129-130), milles ei nõustu aegumise kohaldamisega. Hagiavalduses märgitud esimeste nõuete (2007.a väljamakstud kindlustushüvitise iga üksik kohustus) aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 154 ja võlaõigusseaduse § 475 lg 1 kohaselt kulgema alates 1.01.2008.a, millest tulenevalt aeguvad esimesed nõuded 2010.a lõpus. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 21.10.2010.a, seega tähtaegselt. Hageja leiab, et nõue kostja vastu ei ole aegunud ning samuti kostja esitatud kinnitus, dateeritud 24.08.2007.a, mis käsitleb kostja poolt moraalse kahju hüvitamise kokkulepet ei mõjuta hageja nõude õigus kostja suhtes. Kohus palus kostjal 17.02.2012.a kirjaga esitada selge seisukoht, kas ta soovib aegumise küsimuse lahendamist vaheotsusega. Vastuseks kohtu kirjale teatas kostja 5.03.2012.a esitatud menetlusdokumendis (tl 133), et kostja oli teadlik kohustusliku liikluskindlustuslepingu sõlmimise hetkel (2002.a), et avarii korral on võimalikud nõudmised kindlustusfirma poolt, kuid mitte selles, et selliseid nõudmisi hakatakse esitama 2011. aastal. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetlus lõpetada seoses nõude aegumisega. 5.04.2012.a tegi kohus vaheotsuse, millega jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas asjas menetlust. Pärast vaheotsuse tegemist ei ole menetluses midagi esitatud, seda ka mitte kohtu 16.05.2012.a määruse järgselt, milles kohus määras kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtu seisukoht, kohaldatav õigus Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel kaalutlustel. Kostja ei ole hagile esitanud sisuliselt muid vastuväiteid peale hagi aegumise vastuväite, millise küsimuse on kohus vaheotsusega lahendanud. Kostja väide, et maksab kannatanuile igakuiselt kuni M.V. täisealiseks saamiseni 2000 krooni (127.82 eurot), ei ole asjas kohane. Vastavast kokkuleppest (tl 123) nähtuvalt on tegemist kokkuleppelise hüvitisega mittevaralise (moraalse) kahju eest, mis aga ei välista ega kõrvalda alljärgnevalt käsitletavat maksekohustust, milline on tekkinud seaduse alusel. Pooled ei vaidle faktiliste asjaolude üle, sh: - et 15.06.2002.a toimus liiklusõnnetus, mis oli põhjustatud kostja poolt sõiduki juhtimisel alkoholijoobes ning mille tagajärjel hukkusid G.V. ja M.V.; - liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kehtis kostja ja hageja õiguseelneja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping; - et Pärnu Pensioniameti 01.11.2002.a otsusega nr 1158 määrati hukkunu G.V. alaealisele lapsele M.V.-le ülalpidamispension/toitjakaotuspension; - et hageja on maksnud perioodil 01.01.2007-14.03.2011.a Sotsiaalkindlustusametile kindlustushüvitisi kannatanu M.V.-le väljamakstud toitjakaotuspensioni eest kogusummas 5175.69 eurot, millele lisanduvad kindlustusjuhtumi käsitluskulud summas 511.29 eurot. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lg 2 sätestab, et surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral on hüvitise saamise õigus isikutel, kelle elatiseks kujunenud summa vähenes hukkunu osa äralangemisega pere ülalpidamiskuludest ning § 32 lg 4 kohaselt elatise vähenemise hüvitis (kindlustuspension) määratakse pere igale liikmele, kelle elatis vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu. Kuna M.V.-le määrati toitjakaotuspension, kohustub Sotsiaalkindlustusamet tasuma isikule riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 alusel toitjakaotuspensioni. RPKS § 48 lg 3 järgi nõuab pensioniamet liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral väljamakstud toitjakaotuspensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. M.V.-l kui isikul, kelle elatiseks
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-10-64569 kujunenud summa vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu pere ülalpidamiskuludest on surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral nõudeõigus tulenevalt LKindlS § 44 lg 2 ja § 33 lg 1 p 2 sätetest. Hagejal kui isikul, kes on Sotsiaalkindlustusametile hüvitanud kannatanule väljamakstud toitjakaotuspensioni, on tekkinud seaduse (LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3) alusel tagasinõudeõigus kostja suhtes väljamakstud summade osas. LKindlS § 48 lg 2 p 2 annab kindlustusandjale tagasinõudeõiguse kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui nimetatu juhtis sõidukit alkoholi mõju all. LKindlS § 48 lg 3 annab kindlustusandjale õiguse nõuda koos samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohus märgib siinkohal, et kostja ei ole käsitluskulude või hageja määratud hüvitiste (hageja ei ole Sotsiaalkindlustusametile hüvitanud kogu väljamakstud toitjakaotuspensioni, vaid teinud oma otsused lähtuvalt LKindlS § 32 lg 4 ja § 29 lg 5 sätestatud normidest) arvutuste või põhjenduste osas vastuväiteid esitanud. Seega on õiguslikult põhjendatud ja seadusele tuginev hageja esitatud tagasinõue ja hagi tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.