2-12-3987/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Sxxxx Kxxxxxxxx Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 05.09.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 7500 krooni saamiseks. Kohus tegi 18.09.2009.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 20.05.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Hageja on saanud nimetatud määruse kätte 29.12.2011.a. Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 27.01.2012.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxxx Kxxxxxx vastu põhivõlgnevuse 239,67 euro nõudes, võla sissenõudmisega seotud kulude 23,97 euro nõudes, viivised 87,91 euro nõudes ja alates 28.01.2012.a protsendina 0,02% päevas põhinõudelt viiviste nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale hagimaterjale edastada hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus saatis kirja kostja registreeritud elukohta Soome Vabariiki, kuid sealt tagastati kiri märkega „ei noudettu“. 27.04.2012.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. 27.04.2012.a määrusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise avalikult teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrusega loeti hagi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-12-3987 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.12.2006.a Ferratum Estonia OÜ-ga kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi teel, mille alusel andis Ferratum Estonia OÜ kostjale laenu. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Võlausaldaja on oma nõude loovutanud hagejale. 02.02.2007.a saatis Ferratum Estonia OÜ kostjale programmist automaatse meeldetuletuskirja, millele kostja ei reageerinud. Intrum Justitia AS edastas kostjale 15.03.2007.a võlateatise ja 04.04.2007.a viimase hoiatuse ning palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 7 päeva jooksul. Üldtingimuste p-le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegsel tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Esimese meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 75 krooni (4,79 eurot) ja iga järgnev 150 krooni (9,59 eurot). Käesolevalt nõuab hageja kokku 375 krooni (23,97 eurot). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivise määras 0,02 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga kokku summas 87,91 eurot. Alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 28.01.2012-09.07.2012 viiviste suuruseks 7,87 eurot (põhivõlg 239,67 eurot x 0,02 % x 164 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagilt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõivu) saab TsMS § 144 p 7 kohaselt lugeda hagimenetluse kuludeks. Hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab välja kostjalt hageja menetluskulud summas 111,84 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise