Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.07.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-49894
Tsiviilasi
OÜ Stabimer-Marketing hagi AS Saku Maja vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1344.16 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Saku Maja apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja OÜ Stabimer-Marketing (registrikood 10044286, asukoht Vahe t 25-11 Pärnu linnas), lepinguline esindaja Julia Saveljeva Kostja/apellant AS Saku Maja (registrikood 10344321,asukoht Juubelitammede tee 6 Saku alevikus Harjumaal), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.03.2012 otsus muuta sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista AS-lt Saku Maja välja OÜ Stabimer-Marketing kasuks põhivõlgnevus 1259.06 (üks tuhat kakssada viiskümmend üheksa eurot 06 senti) eurot, seisuga 16.03.2012 sissenõutavaks muutunud viivis 271.01 (kakssada seitsekümmend üks eurot 01 senti) eurot ja alates 17.03.2012 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1259.06 eurot täieliku tasumiseni; 3) Menetluskulud maakohtus jätta 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.02.10.2009 esitas OÜ Stabimer-Marketing hagi Harju Maakohtusse AS-i Saku Maja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista pooltevahelisest töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 19 700 krooni, viivise 1331.60 krooni (seisuga 02.10.2009) ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras viivise alates 03.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Pooled sõlmisid 29.07.2008 lepingu, mille kohaselt tegi hageja Sakus Teaduse t 8 asuva elamu fassaaditööd. Lepingu järgi oli tööde maksumuseks 1 532 560.40 krooni. Kostja tasus hageja tehtud tööde eest osaliselt. 01.12.2008 võttis kostja tehtud tööd üleandmisevastuvõtmise aktiga vastu. 02.03.2009 esitas hageja kostjale arve tööde ülejäänud maksumuse 110 000 krooni tasumiseks. Kostja tasus sellest 90 300 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale tehtud tööde eest 19 700 krooni ja viivise. Hageja leidis, et viidatud leping on sõlmitud elamu korteriomanike kasuks, kostja on lepingu pooleks ja kohustub hagejale tasuma lepingujärgse võlgnevuse. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on esitanud nõude vale isiku vastu. Lepingu poolteks on hageja ja korteriomanikud. Kostja tegutses lepingut sõlmides korteriomanike esindajana ning talle ei saanud tuleneda sellest lepingust kohustusi. Samuti ei täitnud hageja oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja tegi töö puudustega, kahjustas seejuures kolmandate isikute vara ning oli tööde tegemisega olulises viivituses. Kostja esitas seetõttu elamu korteriomanike nimel hinna alandamise avalduse ja alandas lepingu hinda 19 700 krooni võrra. Esimese astme kohtu otsus
4.16.03.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt OÜ Stabimer-Marketing kasuks välja 1259.06 eurot ja viivise 02.10.2009 seisuga 34.10 eurot ning alates 03.10.2009 viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda.
5.29.07.2008 sõlmiti töövõtuleping, kus hageja töövõtjana pidi teostama Teaduse t 8 asuva elamu fassaaditööd. Pooled vaidlesid selle üle, kes on tellijana töövõtulepingu pooleks – kas Teaduse t 8 asuva elamu korteriomanikud või kostja. Töövõtulepingu sissejuhatuses on kostjat nimetatud nii korteriomanike esindajaks kui ka tellijaks. Lepingu lõpuosas on kostjat nimetatud tellijaks. Kostjat on nimetatud tellijaks ka töövõtulepingu lisades nr 1 ja nr 2. Kuigi töövõtulepingu sissejuhatuses olev sõnastus on vastuoluline, viitavad lepingu lõpus olevad ja lepingu lisades olevad andmed sellele, et tellijaks oli siiski kostja.
6.Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et korteriomanikud volitasid teda sõlmima töövõtulepingut korteriomanike nimel. Töövõtulepingu sissejuhatuses on märgitud, et kostja esindab korteriomanikke korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Sellist otsust kohtule esitatud ei ole. Kostja esitas korteriomanike 01.07.2008 üldkoosoleku protokolli, kuid sellest ei nähtu, et vastu oleks võetud otsus, millega kostjat volitatakse sõlmima korteriomanike nimel töövõtulepingut. Kinnisvara haldamislepingu p 5.1.2 kohaselt volitab Teaduse t 8 korteriühisus kostjat esindama hoone haldamisega seotud küsimustes. Ka see ei tõenda, et korteriomanikud oleksid volitanud kostjat esindama ennast vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimisel. Hoone haldamise all tuleb mõista hoone tavapärase korrushoiu tagamist. Töövõtulepingu esemeks olnud suuremahulised renoveerimistööd selle hulka ei kuulu. Lisaks nähtub pangakonto väljavõtetest, et tööde eest tasus hagejale kostja. Seega on kostja täitnud lepingu poole kohustusi ka pärast lepingu sõlmimist. Ka see viitab asjaolule, et kostja on töövõtulepingu pooleks. Kohus luges tõendatuks, et töövõtulepingu pooleks (tellijaks) on kostja.
7.Kohus leidis, et puudub vajadus võtta seisukoht kostja väite osas, kas hageja hilines tööde teostamisega. VÕS § 112 lg 1 ei võimalda hinda alandada selle tõttu, et lepingupool on kohustuse täitmisega hilinenud. Kostja ei tõendanud ka oma väidet, et hageja oleks klaasid ehitustööde käigus ära lõhkunud. Selle kohta, et klaasid purunesid hageja tegevuse tagajärjel, ei ole esitatud ühtegi tõendit. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja nimetatud alusel hinda alandada.
8.Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, et rõdude lagede värvimine oli töövõtulepingu objektiks. Töövõtulepingu p 1.1 järgi oli lepingu objektiks hoone fassaadi soojustamine ja krohvimine ning akna- ja parapetiplekkide vahetus. Sellest ei tulene, et hageja oleks pidanud värvima rõdude laed. Tõendeid selle kohta, et rõdude lagede värvimine kuulus lepingujärgsete tööde hulka, ei ole kostja esitanud. Seega ei saa kostja ka sel alusel hinda alandada.
9.Kohus leidis, et 13.05.2009 elektripaigaldise rikkumise aktiga on tõendatud, et kaablit vigastati hageja poolt ehitustööde käigus. Puuduvad andmed, et pärast hageja poolt teostatud ehitustöid oleks keegi teine elamu juures kaevetöid teinud. Seega sai kaablit vigastada üksnes hageja. Samas ei saa kostja selle tõttu hinda alandada, kuna kaabli vigastamist ei saa käsitleda poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisena. 20.05.2009 objekti ülevaatuse aktist nähtuvalt kuulus kaabel OÜ-le Jaotusvõrk, mitte kostjale. Samuti ei ole kostja kandnud selletõttu kahju, OÜ Jaotusvõrk ei ole parandustööde hüvitamist nõudnud.
10.Kohus leidis, et tsiviilasja materjalidesse esitatud fotoga on tõendatud kostja väide, et fassaadil on kahjustused (krohv on maha pudenenud). Samas ei ole kostja tõendanud muid tingimusi hinna alandamiseks. Kostja ei selgitanud, millises summas ta alandas hinda fassaadikahjustuse tõttu. Samuti ei selgitanud ega tõendanud kostja, mis on mittekohase täitmise väärtus. Kuna hinna alandamise ulatus on tõendamata, siis ei ole kostja hinna alandamisele tuginev vastuväide põhjendatud.
11.Vaidlust ei olnud selles, et kostja jättis hagejale tasumata 19 700 krooni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1259.06 eurot.
12.Hageja palus välja mõista viivise 02.10.2009 seisuga 1331.60 krooni, sealhulgas 798 krooni 50 000 krooni tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 11.03. – 26.05.2009 ja 533.60 krooni 19 700 krooni tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 27.05.– 02.10.2009. Kohus leidis, et hageja ei ole toonud esile 50 000 krooni maksmisega viivitamisega seotud asjaolusid. Hageja ei ole hagis väitnud, et selle summa tasumisega on kostja viivitanud. Samuti ei ole hageja märkinud, mis ajaks nimetatud summa tuli kostjal tasuda ning millal see summa tasuti. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue viivise maksmiseks 50 000 krooni tasumisega viivitamise eest põhjendatud. Küll aga tuleb kostjalt välja mõista viivis 19 700 krooni tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 27.05.– 02.10.2009 34.10 eurot ja lisaks viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.10.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Tervikuna mõjutas see oluliselt lahendit ja tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Seega on põhjendatud menetleda kostja apellatsioonkaebust, vaatamata maakohtu seisukoha puudumisele edasikaebamise loa kohta.
14.Õiguslikult on vaidluse kõnealune osa seotud VÕS § 29 rakendamise ning korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 tõlgendamisega. Hageja varasem apellatsioonkaebus samas asjas sisaldas etteheidet KOS § 21 lg-te 1 ja 2 ebaõige kohaldamise kohta.
15.Vaidlusaluse lepingu preambula kohaselt on lepingu poolteks ühelt poolt korteriomanikud ja teiselt poolt hageja. Kostja on preambula järgi selgelt korteriomanike esindaja. Kostja on nii lepingu sõlmimisel kui ka kogu kohtumenetluse vältel olnud seisukohal, et kostja ei ole selle lepingu pool, vaid tellija ehk korteriomanike või nende ühisuse esindaja. Vaidlust ei ole selles, et hageja on lepingu järgi töövõtja. Maakohus leidis asja esimesel lahendamisel, et kostja ei ole lepingu pool; teisel lahendamisel asus aga vastupidisele seisukohale. Eeldatavasti ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja korteriomanike vahel on sõlmitud valitsejaleping KOS § 20 tähenduses. Riigikohus leidis, et kui elamu valitsejaks on määratud valitseja, võib ta KOS § 21 lg 2 p 1 järgi volituse piires esindada korteriomanikke lepingu sõlmimisel, kuid majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, võib sõlmida lepinguid KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu.
16.Kostja möönab, et tervikuna puudub piisavalt selge ja ühene Riigikohtu praktika praeguse vaidlusega sarnaste asjaolude kohta. Sellisel juhul on kostja arvates asjakohane uurida ka seadusandja tahet. KOS seletuskirjas on märgitud, et §-s 21 on loetletud valitseja õigused ja kohustused. Esimeses lõikes on nimetatud meetmed, mida valitseja on kohustatud võtma, ja teises lõikes meetmed, mida ta on õigustatud rakendama. Mõlema loetelu abinõude rakendamata jätmine võib olla valitseja tagandamise alus. Esimesel juhul näiteks kohustuste täitmata jätmise tõttu ja teisel juhul korteriomanike huve eirava tegevuse tõttu. Nimetatud õigusi ja kohustusi ei saa piirata, küll aga kokkuleppel laiendada. Niisiis on valitsejal seadusest tulenevad küllaltki suured volitused kaasomandi valitsemiseks. Valitseja õigus kasutada korteriomanike rahalisi vahendeid võidakse viia sõltuvusse kolmanda isiku või korteriomaniku nõusolekust. Valitseja võib nõuda volituste mahtu tõendava volikirja väljaandmist. Valitseja volituste tõendamiseks piisab korteriomanike üldkoosoleku protokollist, millel olevate allkirjade ehtsus on notariaalselt tõestatud. Seletuskirjas väljendatud seadusandja tahe kinnitab kostja seisukohta, et valitseja on üksnes korteriomanike esindaja, mitte aga kaasomandi esemega seotud lepingu pool. Sellise lepinguga seotud vaidluses võib valitseja esineda küll hagejana, kui korteriomanikud teda selleks volitavad, mitte aga kostjana.
17.VÕS § 80 lg 1 ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Viidatud norm käsitleb lepingut kolmanda isiku kasuks, mille puhul üldjuhul on lepingulisse suhtesse astuval võlgnikul põhjus või huvi teha kulutusi tema enda arvel kolmanda isiku kasuks. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest lepingu täitmine toimus korteriomanike huvides ja nende arvel.
18.Maakohus on põhimõtteliselt ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise, nõudes kostjalt oma vastuväidete tõendamist olukorras, kus hageja põhiväide lepingu kohase täitmise kohta on tõendamata. Sellega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-t 1. Asjas ei ole esitatud tööde üleandmise akti, millega hageja oleks kostjale tööd üle andnud. Hagiavalduse lisa nr 2 kohaselt andis hageja töö üle korteriomanikele. Kui oleks õige maakohtu sedastus, et lepingu pooleks on kostja, siis tulnuks töö üle anda ka kostjale. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja ei ole ühtegi neist kohase täitmise tunnustest tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kõrvaldanud aktides märgitud puudused ja täitnud lepingut elamut kahjustamata.
19.Kostja ei nõustu maakohtuga, et mittekohase täitmise korral on hinna alandamise võimalused piiratud. VÕS § 101 lg 1 loetleb hinna alandamise koos teiste õiguskaitsevahenditega ning VÕS § 101 lg 2 lubab kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingust ega seadusest ei tulene keeldu hinna alandamiseks. Ka Riigikohus on hiljutises praktikas rõhutanud, et VÕS § 101 lg 2 lg 1 lubab kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid (lahend nr 3-2-1-32-12).
20.Olukorras, kus pooled ei ole kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises, puudub võlausaldajal mõistlik võimalus saada hüvitist võlgniku viivituse eest lepingu täitmisel, kui ei rikuta raha maksmise kohustust. Just sellisel juhul saab nõuet (aga sarnaselt ka vastuväidet), mis rajaneb lepingurikkumisel, käsitada hinna alandamise nõudena (nõue VÕS § 112 lg 3 alusel ülemäära makstu tagastamiseks). Riigikohus leidis lisaks, et nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Maakohus ei põhjendanud sisuliselt, miks ei anna töö lepingutingimustele mittevastavus käesoleval juhul alust hinna alandamise nõudele hageja vastu. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1.
21.Kehtiva hinna alandamise tagajärjeks on lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-156-11 ja nr 32-1-131-05). Sama eesmärki järgis ka kostja hinna alandamise avaldust esitades. Vaidlustatavast otsusest ei selgu, miks ei ole see kohane viis lepinguliste kohustuste tasakaalu taastamiseks – ka selles osas jättis maakohus otsuse põhjendamata.
22.Maakohus on ebaõigesti rahuldanud viivise nõude sel viisil, et mõistnud viivise välja protsendina põhinõudest alates 03.10.2009. TsMS § 367 võimaldab hagejal taotleda ja kohtul mõista viivise välja protsendina põhinõudest üksnes alates otsuse tegemisest, mitte aga mõnest muust kuupäevast. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, kuidas jõudis maakohus järelduseni, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 27.05.2009. Lepingu p 4.4 kohaselt tuli hagejal arve koostamisel võtta aluseks iga tööliigi kohta vormistatud ja allkirjastatud ehitusjärelevalve akt ja tööde vastuvõtmise-üleandmise akt. Selliseid akte hageja koos arvega ega koos hagiga ei esitanud. Seega ei ole hageja nõue korteriomanike vastu muutunud sissenõutavaks, sest veel ei ole alanud tasumiseks ette nähtud seitsme tööpäeva pikkune tähtaeg.
23.Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, kuidas jõudis kohus kroonides esitatud viivise nõude summast eurodes välja mõistetava summani.
24.Vaidlustatav otsus ei ole jälgitav menetluskulude jaotamise osas. Maakohus ei põhjendanud, kuidas jõudis ta tulemusele, et kostja peaks kandma 96% menetluskuludest. Kostja leiab, et TsMS § 436 lg 1 nõue hõlmab ka TsMS § 438 lg 2 alusel otsustatavat menetluskulude jaotuse põhimõtet.
Vastustaja seisukoht
25.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb täpsustada TsMS § 367 alusel sissenõutava viivise arvestust. Muus osas ei tuvastanud kolleegium menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
27.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu ei oleks tema näol tegemist töövõtulepingu nr 2008-07-29-2 29.07.2008 poolega (tellijaga). Maakohus on kookõlas esitatud tõenditega ja lähtudes kehtivast seadusandlusest ning arvestades apellatsioonikohtu poolt 21.04.2011 ja Riigikohtu poolt 23.11.2011 antud juhistest tuvastanud, et vaidlusaluses lepingus oli tellijaks kostja, mitte aga lepingujärgses renoveerimise objektiks olnud elamus asuvate korteriomandite omanikud. KOS § 21 lg-d 1 ja 2 sätestavad valitseja õigused ja kohustused, mida vastavalt sama sätte lg-le 3 korteriomanike kokkuleppega piirata ei saa. Loetellu ei kuulu elamu tavapärasest valitsemisest ja korrashoiust (remondist) väljuvate abinõude rakendamine. Selliste tehingute tegemine korteriomanike nimel on võimalik vaid vastava volituse piires (sama sätte lg 2 p 1). Seega pidi kostja tõendama, et tal oli 29.07.2008 fassaaditööde tegemise lepingu sõlmimiseks korteriomanike nimel vastav volitus. Ka lepingu preambulas on viide, et esindus tuleneb korteriomanike üldkoosoleku otsusest. Sellise otsuse olemasolu aga kostja tõendada ei suutnud. Esitatud on 01.07.2008 koosoleku protokoll (t I kd lk 198199), kuid sellelt nähtub volituse saamine vaid laenu- ja tagatislepingute sõlmimiseks. Ka ei tulene volitus töövõtulepingu sõlmimiseks kostja ja korteriomanike ühisuse vahelisest halduslepingust (samas lk 196-197).
28.Asjaolu, et maakohtu otsus ei sisalda otsest viidet VÕS §-le 29, ei muuda olematuks otsuse põhjendavast osast nähtuvat ja nimelt, et maakohus on tegelenud lepingu tõlgendamisega, lähtudes seejuures VÕS § 29 lg-test l ja 4, samuti lg 5 p-dest 1-5. Maakohus analüüsis kogumis nii lepingudokumente (leping + lisad), kostja poolt lisaks esitatud korteriomanike 01.07.2008 koosoleku protokolli kui ühisuse ja kostja vahel sõlmitud halduslepingut. Apellatsioonkaebuses sisalduv kostja midagi uut, millele kohtud eelnevalt samas menetluses juba vastanud ei oleks, ei esitanud.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esindaja ei ole enne apellatsioonkaebust vaidlustanud tööde vastuvõtmist 01.12.2008 akti (samas lk 8) alusel kostja poolt. Kaebuses väidab esindaja aga, et tööd anti üle korteriomanikele ja et üleandmine kostjale on tõendamata. Uute asjaolude esitamine apellatsioonimenetluses saab toimuda vaid kooskõlas TsMS §-s 652 sätestatuga. Kaebus ei sisalda põhistust, miks väidet, et hageja ei ole töid kostjale üle andnud, ei ole varasemalt esitatud. Seega jätab kolleegium selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Kostja ei ole eelneva menetluse käigus vaielnud vastu hageja väitele, et 04.12.2008 aktid kirjutas alla kostja juhatuse liige hr A S. Seega on tõendatud puudustega tööde vastuvõtmine tellija poolt. Eelnevalt leidis tõendamist, et tellijaks oli kostja.
30.Apellant on seisukohal, et hageja ei tõendanud, et oleks kõrvaldanud tööde vastuvõtuaktides märgitud puudused. Kolleegium on seisukohal, et tsiviilasja materjalid selliseks seisukohaks alust ei anna. 04.12.2008 allkirjastatud aktid (samas lk-d 8 ja 52) tõendavad, et sel kuupäeval oli objektil lõpetatud kogu töö, välja arvatud sokli soojustamine ja hüdroisolatsioon. Nimetatud vaegtööde maksumusega 110 000 krooni tegemine lepiti kokku esimesel võimalusel sobivate ilmastikutingimuste saabudes.
20.05.2009 aktiga (samas lk 53-54) fikseerisid kostja ja alltöövõtja esindajad, et tööd on põhiliselt valmis ja fikseerisid kolm puudust ja ühe „lahendamata probleemi“. Puudusteks olid neli vahetamata katkist aknaklaasi, likvideerimata fassaadikahjustus ja tegemata rõdude värvimine. Lahendamata probleemiks oli tööde käigus vigastatud OÜ Jaotusvõrk kõrgepingekaabel. Maakohus põhjendas otsuses asjakohaselt, miks ükski puudustest ega probleem ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Apellant konkreetseid vastuväiteid maakohtu seisukohadele kaebuses ei esitanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ega näe alust tõendite ümberhindamiseks ega teistsugusele seisukohale asumiseks.
31.Maakohtu menetluses esitas kostja hinna alandamise avalduse (samas lk 34), tuues põhjendustena esile, et hageja oli töö teostamisega olulises viivituses, töö teostati puudustega ja töö teostamisel sai kahjustada kolmandate isikute vara. Maakohus põhjendas asjakohaselt, miks ei leidnud tõendamist väidetud puudused ja kolmanda isiku vara kahjustamine. Ka asus maakohus kooskõlas VÕS § 112 lg-ga seisukohale, et lepingu täitmisega hilinemise korral ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks hinna alandamine. Selline seisukoht on põhjendatud tulenevalt hinna alandamise mõistest. VÕS § 112 lg 1 kohaselt võib lepingupool, kes võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, alandada tema poolt tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Sama sätte teise lause kohaselt määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Asjaolu, et pooled ei pidanud vajalikuks lülitada lepingusse leppetrahvi kokkulepet, siinjuures tähendust ei oma.
32.Lisaks peab kolleegium vajalikuks juhtida apellandi tähelepanu VÕS §-le 648, milline täiendab VÕS § 112 ja milles on reguleeritud tasu vähendamise piirangud tellijal töövõtulepingu puhul. Töövõtjale makstava tasu vähendamise näol on tegemist hinna alandamise erijuhuga VÕS-i mõttes. VÕS §-s 648 sätestatud alused kujutavad endast erinormi sama seaduse § 101 lg-s 2 sisalduva üldpõhimõtte suhtes, mille kohaselt saab lepingupool, kelle suhtes lepingut rikuti, valida teise poole suhtes kohaldatava õiguskaitsevahendi. VÕS § 648 kohaselt on aga tellija primaarseks õiguskaitsevahendiks töövõtja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral lepingu täitmise nõue (§ 646). Muud võimalikud õiguskaitsevahendid on teisesed ja nende kohaldamine tuleb reeglina kõne alla vaid siis, kui töövõtja heastamisest keeldub või kui heastamine ei olnud edukas. Käesolevas asjas on tõendatud, et töövõtja likvideeris 04.12.2008 aktis fikseeritud vaegtööd.
33.Sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamise osas nõustub kolleegium apellandi seisukohaga, et maakohus rakendas ebatäpselt TsMS § 367. Selline menetluslik mööndus ei avalda mõju hagi rahuldamise ulatusele ja on ringkonnakohtus kõrvaldatav. Kolleegium arvestab sissenõutavaks muutunud viivise suuruse välja maakohtu otsuse tegemise seisuga 16.03.2012 järgmiselt: 19 700 kr x 0,021% x 1025 päeva = 4240.425 krooni, mis vastab 271.01 eurole.
34.Asjakohatu on apellandi etteheide maakohtule selle kohta, et viimane mõistis kroonides esitatud rahasumma välja eurodes. Üldiselt teadaolevalt kehtib Eestis alates 01.01.2011 käibiva rahaühikuna euro ja otsuse selguse ning täidetavuse tagamise eesmärgil ei ole kohtul asjakohane kohustada isikuid tasuma võlgnevusi kehtivuse kaotanud rahaühikutes. Eesti krooni kurss euro suhtes on fikseeritud (15.6466) ja aritmeetilisi ebatäpsusi maakohtu otsuses ei sisaldu.
35.Asjakohane on apellatsioonkaebuse väide, et ka menetluskulude jaotuse osas peab kohtuotsus olema põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Maakohus jaotas kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Maakohus rahuldas hageja põhinõude 19 700 krooni ja viivisenõude osaliselt, jättes hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kogusummast välja mõistmata 798 krooni. Seega rahuldas maakohus hagi 21 031.60 krooni (1344.16 euro; 100%) asemel
20 233.60 krooni (1293.16 euro; 96%) ulatuses. Seetõttu jaotusidki menetluskulud vastavalt 96% ja 4%.
36.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.