Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 308,56 eurot ja viivised summas 292,98 eurot. Viivist on hageja arvutanud perioodi 18.01.2010 kuni 13.10.2011 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 308,56 eurot ja viivised 292,98 eurot. Hageja märgib täiendavalt seda, et kostja ei ole arveid vaidlustanud ning tal puudub õigus arvete sisu vaidlustamiseks. Iga teenus, mille eest hageja raha nõuab on kirjas hinnakirjas. Kostja on avaldanud soovi vahetada hinnapaketti ning kohustus olema teatud tähtaja jooksul aktiivne klient, kuna ostis järelmaksuga mobiiltelefoni. Kuna leping lõpetati enne selle tähtaja möödumist nõuab hageja käsitlustasu. Hageja täpsustas hagi. EAS on oma nõude loovutanud hagejale. E andmete kohaselt on kostja paketis tehtud muudatusi kahel korral: esmalt M internet 199SIM muutmine paketi M internet 649SIM-kaart vastu ning seejärel muutmine paketi M internet 99SIM-kaart vastu. Säilinud ei ole aga andmeid paketi muudatuste tegemise kohta ning liitumislepingu muudatusi ei ole võimalik enam tõendada. Kostja pole arvetele vastuväiteid esitanud. Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Kui arvestada, et paketimuutust ei ole tehtud, on hageja nõue 216,64 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt 216,64 eurot põhivõlana ning samas ulatuses viivist.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejaks peaks olema EAS. Kostjal puudub võlgnevus. Arved on esitatud perioodi september 2009 – detsember 2009 eest. Kõikides arvetes nõutakse kuutasu 660 krooni M internet 649 eest, aga liitumislepingus on kokku lepitud M internet 199. M internet 649 hinnakirjad ei ole liitumislepingus kokku lepitud. Liitumislepingu kohaselt saab raha nõuda ainult kohalike ja väliskõnede eest, mitte aga interneti kasutamise eest, samuti mobiilide ja eritariifsete tekstisõnumite eest. Kõikide arvete kohaselt kohalikke ja väliskõnesid aga ei olnudki. Novembri 2009 arves nõutakse raha ka kõnepaketi vahetamise eest summas 99 krooni, selles hinnas ei ole pooled aga kokku leppinud. Detsembri 2009 arves nõutakse ka käsitlustasu summas 1 000 krooni, milles pooled kokku leppinud ei ole. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis täiendavalt, et tõendamist ei ole leidnud lepingu muutmine. Hagejal ei olnud keeldu säilitada andmeid kauem kui seda nõuab elektroonilise side seaduse § 111’ lg 4, s.o rohkem kui 1 aasta. Suuline lepingu muutmine on aga tühine. Kostja leiab, et tal on õigus arveid vaidlustada ka kohtumenetluses ja vastupidine üldtingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kostja leiab, et tarbijat on ebamõistlikult kahjustav ka tüüptingimus, millega nõutakse käsitlustasu 1 000 krooni lepingu rikkumise eest. Vastuseks hageja alternatiivsele nõudele leiab kostja, et hagejal puudub õigus nõuda ka paketitasu 199 krooni kuus, kuna selles pole pooled kokku leppinud. Kostja leiab, et interneti kasutamine peaks olema tasuta viitega tasuta avalikule internetikasutusvõimalusele. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et EAS ja kostja on 30.08.2008 sõlminud liitumislepingu nr XXX (t lk 29), mille kohaselt poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud EAS Üldtingimustega (t lk 38-49) ja hinnakirjaga (t lk 141-160), mis on liitumislepingu lisadeks. Liitumislepingu lisana on sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, mille järgi kohustus kostja tasuma järelmakseid kuni

veebruarini 2010 (t lk 92-94) EAS on kostjale esitanud arveid perioodil september kuni detsember 2009 (t lk 30-37) summas 308,56 eurot, mille kostja on jätnud tasumata. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna hagejal puudub nõudeõigus. EAS-i 28.12.2011 kinnituskirja kohaselt on 30.09.2010 nõue kostja vastu loovutatud hagejale (t lk 90-91), millest hageja on teavitanud kostjat (t lk 51). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 võib võlausaldaja oma nõude loovutada võlgniku nõusolekust sõltumata. EAS on kinnitanud, et on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Sellest on kohtule piisav, et tuvastada nõude loovutamise fakt. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele ning hageja on õigustatud kostjalt nõudma viidatud liitumislepingust tulenevat võlgnevust. Liitumislepingus on pooled kokku leppinud hinnapaketis M internet 199 SIM. Hageja väitel on kostja hinnapaketti vahetanud, kostja vaidleb sellele vastu. Kohus nõustub kostjaga, et tõendamist ei ole leidnud hinnapaketi vahetus. EAS-i peajuristi kinnitus ei ole piisav tõendamaks kostja kõnepaketi muutust (t lk 112-116), sest lepingumuudatus eeldaks kahepoolset tahteavaldust – hinnapakett on lepingus eraldi kokku lepitud. Kostja on eitanud, et soovis paketti muuta. Seetõttu leiab kohus, et liitumislepingut ei ole paketi osas muudetud ning kostjale kohaldub lepingus kokku lepitud hinnapakett M internet 199 SIM. Poolte vahel on vaidlus osutatud teenuste sisus. Kostja arvates on hagejal õigus nõuda tasu üksnes kohalike ja väliskõnede eest. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda tasu osutatud üldkasutatavate elektroonilise side teenuste, sh mobiiltelefonisideteenuste ning Elisa poolt kliendile vahendatavate lisateenuste eest. Nimetatu tuleneb üldtingimuste p 1.3.15, üldtingimused on liitumislepingus kokkulepitu kohaselt lepingu lahutamatuks osaks. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda kõigi Elisa osutatud elektroonilise side teenuste eest. Kostja ei vaidlusta, et on arvetel märgitud teenuseid saanud. Eeltoodu alusel tuleb kostjal saadud teenuste eest hagejale tasuda. Kostja väide, et internet peaks olema osutatud tasuta on põhjendamatu, sest kostja ei saa nõuda teenuse osutaja käest tasuta teenust seda enam, et pooled on liitumislepingus selgesõnaliselt kokku leppinud internetiteenuse tasulisuses („M-internet1:35EEK/MB). Eraldi vaidlustab kostja paketitasu. Kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Liitumislepingus on kokku lepitud, et lepingu lahutamatuks lisaks on E hinnakiri, mille järgi on paketi M-internet 199 kuutasu hind 199 krooni kuus. Kohus leiab, et hagejal on õigus sellist kuutasu kostjalt nõuda. Kostja vaidlustab ka käsitlustasu. Kohus ei leiab, et leping ei anna alust käsitlustasu nõudmiseks. Käsitlustasus on pooled kokku leppinud järelmaksuga müügilepingus ning hagejal on seda õigus nõuda mh juhul, kui hageja lõpetab liitumislepingu järelmaksu tasumise perioodi vältel. Järelmaksu tasumise periood oli 18.08.2008-18.02.2010. Hageja ei ole tõendanud, et on liitumislepingu lõpetanud enne 18.02.2010, mistõttu puudub hagejal käsitlustasu nõude õigus. Käsitlustasu on nõutud detsembri 2009 arves, kus on nõutud ka paketitasu. Seega detsembris 2009 liitumisleping veel kehtis ning käsitlustasu nõudmine ei ole selle arve järgi õigustatud. Kohus ei nõustu aga hagejaga, et kostjal puudub üldtingimuste p 7.10-7.14 järgi õigus arveid vaidlustada, sest kostja pole seda õigeaegselt teinud. Üldtingimused ei sea kostjale arvete vaidlustamise tähtaegu ega välista arvete vaidlustamist näiteks kohtumenetluses. Näiteks on p-s 7.13 kirjas: „kui klient vaidlustab kirjalikult E poolt esitatud arve summa suuruse pärast arve tasumise tähtaja saabumist /.../“, kuid lõplikku tähtaega arve vaidlustamiseks kirjas ei ole. Seega pole põhjust arutleda ka sellise keelu tühisuse üle. Seetõttu arvestab kohus kostja vastuväiteid ning on neid käesolevas otsuses analüüsinud.

Kõnebrožüür ei ole liitumislepingu lahutamatuks lisaks (t lk 106-111) ning seda tuleb vaadelda kui informatiivset materjali kliendile. Tõendi väärtust sellel brožüüril käesolevas menetluses ei ole ja kohus jätab selle tõendite hulgast välja kui asjasse puutumatu. Seega on kohus tuvastanud, et kostjal tuleb hagejale tasuda temale osutatud teenuste eest ja hinnapaketi M-internet 199SIM kuutasu. Kostja ei pea hagejale tasuma paketi muutmise tasu, käsitlustasu ja teiste hinnapakettide tasusid. September 2009 arvest on põhjendatud tasunõue tekstisõnumite eest summas 61,92 krooni, eritariifsete numbrite tasu 1 827,37 krooni ja hinnapaketi kuutasu 199 krooni, kokku 2 088,29 krooni. Sellest summast tuleb maha arvestada ettemaks 934,85 krooni ning hageja põhjendatud nõudeks jääb 1 153,44 krooni (73,72 eurot). Oktoober 2009 arvest on põhjendatud tasunõue tekstisõnumite eest summas 26,32 krooni, eritariifsete numbrite tasu 606,55 krooni ja hinnapaketi kuutasu 199 krooni, kokku 831,87 krooni (53,17 eurot). November 2009 arvest on põhjendatud tasunõue tekstisõnumite eest summas 1,55 krooni, eritariifsete numbrite tasu 70,01 krooni ja hinnapaketi kuutasu 199 krooni, kokku 270,56 krooni (17,29 eurot). Põhjendatud ei ole kõnepaketi vahetamise tasu, kuna kõnepaketi vahetamine ei ole tõendamist leidnud. Detsember 2009 arvest on põhjendatud hinnapaketi kuutasu 199 krooni (12,72 eurot). Käsitlustasu 1 000 krooni nõudmine ei ole kohtu varasema käsitluse alusel põhjendatud. Kokku tuleb kostjal hagejale tasuda põhivõlga 156,90 eurot. Liitumislepingus on pooled kokku leppinud viivises 0,15% päevas tasumata summalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigust viivist nõuda. Hageja nõuab viivist perioodi 18.01.2010-13.10.2011 eest, s.o viimase arve tähtajast. Seoses põhinõude osalise rahuldamisega arvutab kohus ümber viivise ning viivise suurus on selle perioodi eest 148,98 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja põhinõude summas 156,90 eurot ja viivise 148,98 eurot, kokku 305,88 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte kanda.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.