Harju Maakohus
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-15051
Tsiviilasi
AS R hagi OÜ I, DS’i ja DG’i vastu võla nõudes
Hagi hind
293 993,58 eurot
Menetlusosalised ja nende
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja: AS R (endine AS PB, registrikood XXX); Hageja esindaja: Kaire V (XXX) Kostja I: OÜ I (registrikood: XXX, asukoht: XXX); Kostja II: DS (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja III: DG (isikukood: XXX, elukoht: XXX) 28.06.2012.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Kaire V ja kostja DG
esindajad
summas 293 993,58 eurot ning viivis 0,02% päevas tasumata põhiosa summalt alates 01.04.2011 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kostjate vastuväited Kostjad kirjalike vastuväiteid hagile ei esitanud. 28.06.2012 toimunud kohtuistungile kostja ja OÜ I seaduslik esindaja DS ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Kohtuistungil kostja DG hagile vastu ei vaielnud, vastuväiteid tal esitada ei olnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hageja ja kostja OÜ I vahelise õigussuhte aluseks on 07.10.2005 sõlmitud laenuleping XXX, mille kohaselt hageja laenas kostjale OÜ I 870 000 krooni. Kuni laenusumma tagastamiseni kohustus OÜ I vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 13.1 tasuma igakuiseid intressimakseid vastavalt laenulepingu põhitingimuste p 7 sätestatud määrale. 30.08.2006 sõlmiti laenulepingule lisa nr 1, mille järgi sai OÜ I täiendavalt laenu summas 740 000 krooni. 07.12.2006.a sõlmiti laenulepingule lisa nr 2, mille järgi sai OÜ I täiendavalt laenu summas 2 390 000 krooni. 13.06.2007.a sõlmiti laenulepingule lisa nr 3, mille järgi sai OÜ I täiendavalt laenu summas 600 000 krooni. 24.09.2007 sõlmiti laenulepingule lisa nr 4, mille punktis 3 leppisid pooled kokku, et laenusumma kuulub tagastamisele 10.04.2008.a. Kostja OÜ I kokkulepitud tähtpäeval laenusummat ei tagastanud. Kostja I võlgnevus hageja ees on seisuga 21.03.2011.a 590 065,61 eurot, millest põhiosa on 293 993,58 eurot, intressid 2 078,45 eurot ja viivised 293 993,58 eurot. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja I kohustuste tagamiseks sõlmiti 13.06.2007 käendusleping XXX B kostjaga DS ja 13.06.2007 käendusleping XXX A kostjaga DG. Käendajate vastutuse rahaline maksimummäär on käenduslepingutes 293 993,58 eurot. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduslepingute kohaselt vastutavad kostjad DS ja DG hageja ees solidaarselt kostjaga OÜ I.
Käenduslepingute XXX ja XXX p 2.1 kohaselt käenduslepinguga kohustuvad käendajad DS ja DG, mistahes lepingu rikkumise korral OÜ I poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt OÜ-ga I ja tasuma hagejale võlgnevuse summades kokku kuni 4 600 000 krooni (293 993,58 eurot). Seega on põhjendatud DS’lt 293 993,58 eurot.
ja DG’ilt solidaarselt OÜ-ga I mõista välja hageja kasuks
VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ I on jätnud hageja ees täitmata põhikohustuse summas 293 993,58 eurot ning intressid summas 2 078,45 eurot. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue põhinõude 293 993,58 euro ja intresside 2 078,45 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostjate võlgnevuselt viivist summas 293 993,58 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks välja mõista viivised summas 293 993,58 eurot. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Samuti palub hageja kostjalt OÜ I välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,02% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt OÜ I välja põhivõlalt 293 993,58 eurolt viivised määraga 0,02% päevas alates hagi esitamisest 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetlusku3
lude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.