Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-6527/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 02.07.2012
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 4253

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-12-6527

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-12-6527

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2012.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok

Kohtuasi

E D M kaebus kohtutäitur Mati Roodese 03.02.2012 otsuse peale täiteasjas nr 026/2010/447 ja E V-D M kaebus kohtutäitur Mati Roodese 02.03.2012 otsuse peale täiteasjas nr 026/2010/447

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2012.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ene Di M määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: E D M (endine perenimi V-D M) (isikukood: xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas; Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (asukoht: Tallinn); Puudutatud isik II: S N A (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin

Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 30.04.2012.a määrus jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud

Sarnased lahendid

Täitmine

Tsiviilasi nr: 2-12-6527 14.02.2012 avalduse kohaselt on avaldaja osas sissenõudja S N A poolt esitatud Harju Maakohtu 21.09.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2010 määruse tsiviilasjas nr 2-08-16627 alusel algatatud täitemenetlus, täiteasja nr 026/2010/447. Täitedokumentide alusel on kohtu poolt määratud lapsele ja isale suhtlemise kord. 01.11.2011 täitmisteates teavitas kohtutäitur, et Harju Maakohtu 21.09.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-50766 resolutsiooni p 2 täitmise kontroll toimub 04.11.2011 kell 16.30 Rukkilille lasteaias. Tegemist ei olnud täitmisel oleva kohtulahendijärgse kuupäevaga. Laps viibis SA Tallinna Lastehaiglas ravil ja uuringutel, kus osales ka lapse isa. 09.11.2011 täitmisteates teavitas kohtutäitur, et Harju Maakohtu 21.09.2011 määruse nr 2-10-50766 resolutsiooni p 2 täitmise kontroll toimub 11.11.2011 kell 16.30 Rukkilille lasteaias. Nimetatud kuupäeval viis ema lapse lasteaeda, kuid laps keeldus kategooriliselt lasteaeda jäämast ja lapsel ilmnesid diagnoositud käitumis- ja psüühikahäirete sümptomid. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt täitmisele esitatud kohtulahendiga kohustatud isikule pandud kohustust lahkuda lasteaia territooriumilt hiljemalt kell 9.00 ja täituri poolt esitatud nõudmistest, lahkus ema koos lapsega lasteaia territooriumilt kell 9.00. Laps ei olnud nõus lasteaeda naasma. Lapse haiguse või haiglas viibimise korral teavitas avaldaja alati sissenõudjat ja esitas tõendid lapse haiguse kohta. Kohtutäitur keeldus dokumente vastu võtmast. Avaldaja selgitas korduvalt kohtutäiturile, et on kõigil täitedokumentides nimetatud kuupäevadel ja ajaks lapse lasteaeda viinud, va juhul kui laps on haigestunud või viibinud haiglas uuringutel, mille kohta on esitatud arstitõendid. Vaatamata eeltoodule tegi kohtutäitur 01.12.2011 täiteasjas sunniraha määramise hoiatuse, milles teavitas, et kui avaldaja Harju Maakohtu 21.09.2011 määrust tsiviilasjas nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-08-16627 13.01.2012 täitma ei ole asunud, määrab kohtutäitur avaldajale sunniraha. 13.01.2012 esitas avaldaja kohtutäiturile sunniraha määramise hoiatusele kaebuse ja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. 03.02.2012 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Samal kuupäeval tegi kohtutäitur avaldajale sunniraha määramise otsuse, mille resolutsiooni p-s 1 otsustas nõuda avaldajalt Harju Maakohtu määrusest nr 2-10-50766 ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nr 2-08-16627 tuleneva kohustuse täitmata jätmise tulemusena sisse sunniraha 192 eurot. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kohtutäiturile kaebuse ja palus sunniraha määramise ja sissenõudmise otsuse tühistamist. Avaldaja täitis nõuetekohaselt täitedokumentidest tulenevad kohustused ja puudub alus sunniraha määramise hoiatuse tegemiseks. Kohtutäitur keeldus põhjendamatult sunniraha määramise hoiatuse tühistamisest. Kohtutäitur ei saa TMS §-st 8 tuleneva täitemenetluse eesmärgi sisustamisel lähtuda üksnes sissenõudja huvidest ja täitedokumentidest, vaid peab arvestama ka lapse õiguste ja huvidega, kellest antud juhul otseselt oleneb täitedokumendi täitmine. Kohtumääruste täitmine on raskendatud lapse tervislikust seisundist ja lapse isast tulenevatest põhjustest (puudulikud vanemlikud oskused, vägivaldsus (kriminaalmenetlus on käimas), verbaalse kommunikatsiooni puudumine lapse ja isa vahel /lapse isa ei mõista eesti keelt)). Kohtutäitur jättis täitemenetluse raames lapse huvid arvestamata ja lähtus eeskätt sissenõudja huvidest, rikkudes sellega TMS-is sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ning jättis järgimata ka TMS §-s 8 sätestatud täitemenetluse eesmärgipärasuse.

3.Puudutatud isik S N A palus jätta avaldaja kaebused rahuldamata. Erinevad kohtuastmed (Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus) on teinud poolte ühist last puudutavates tsiviilasjades arvukalt määrusi, millised on avaldaja poolt rikutud sisuliselt terves ulatuses. Käesolevaks ajaks enam kui neli aastat kestnud kohtumenetlus on veenvalt tõendanud, et avaldaja näol pole tegemist õiguskuuleka isikuga, keda pole võimalik panna kohtulahendeid nõuetekohaselt täitma. Avaldaja interpretatsioon kohtumääruse täitmise kohta on asjakohatu ja annab tunnistust tema püüdest õigusemõistmist jätkuvalt naeruvääristada. Kohtud on kõnesolevat määrust tehes mitmel korral detailselt kuulanud ära mõlema kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja lapsele määratud advokaadist esindaja ning jõudnud veendumusele, et määratud suhtlemiskord on lapse huvides. Tsiviilasja nr 2-10-50766 materjalides nähtub lapse esindaja ja lastekaitsetöötajate korduvalt väljendatud mure, et avaldaja töötleb intensiivselt 4-aastast last, kultiveerib temas hirmu teise vanema vastu ja kasutab seda põhjendusena kohtumääruse ignoreerimisel. 3-4 aastane lapse ei tee iseseisvalt otsustusi vaid käitub vaistlikult nii, nagu käitub temaga kooselav vanem. Avaldaja arusaam, et ta täidab suhtlemiskorra määrust korrektselt jalutades määratud päevadel lasteaiani ja tagasi, last lasteaeda mitte jättes ja seega kohtumised võimatuks muutes, ei kannata kriitikat. Põhjendus, et laps ei soovivat lasteaeda jääda, pole kohtumääruse ignoreerimise õigustus. Kohtutäituri võimalused sundida suhtlemiskorra määrust ignoreerivat vanemat seda täitma on suhteliselt piiratud. Kohtutäitur on korduvalt avaldajale selgitanud, et kohtumäärust tuleb täita vabatahtlikult ning heas usus. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohtulahendi mõnekordse ja vabandatavatel asjaoludel rikkumise, vaid pikaajalise ja süstemaatilise tegevusega, mille eesmärgiks on last kõlbeliselt rikkuda ja välistada lapse kontaktid isaga. Seega on seadusega võimaldatud sunnimeetmete (ja nendega hoiatamine) rakendamine ainuke võimalus mõjutada avaldajat seadusjõus olevaid kohtulahendeid täitma. Harju Maakohtu 09.02.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-16627 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2011 määrusega samas tsiviilasjas määrati, et alaealisel S H J Vl on lubatud lahkuda Eesti Vabariigist vaid tema vanemate ühisel nõusolekul. Avaldaja seda ei teinud (isegi ei teavitanud enne lapse Itaaliasse toimetamist), misjärel Eesti Vabariigi Justiitsministeerium algatas menetluse lapse

6.E D M palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus millega kaebused rahuldada või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kohtutäitur Mati Roodese kanda. Vastavalt TMS § 179 lg-le 2 võib kohtutäitur kohaldada kohustatud isiku suhtes käesoleva seadustiku § 183 sätteid, kui viimane takistab sundtäitmist. Nimetatud sättega on seadusandja jätnud kohtutäiturile kaalutlusõiguse, mis eeldab kohtutäituri poolt otsustamist, kas tegemist on sundtäitmise takistamisega. Kohus on jätnud arvesse võtmata seisukoha, mille kohaselt on seadusandja kohtutäiturile andnud õiguse otsustada, kas elulisi asjaolusid arvestades on tegemist sundtäitmise takistamisega või mitte. Kohus on määruses korranud üldreeglit, mille kohaselt formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole kohtutäituril õigus lahendada kohtulahendi sisulisi küsimusi. Kohtu seisukoht on segadust tekitav, sest lahendis on märgitud, et kohtutäitur peab eelkõige lähtuma kohtuotsusest. Nimetatu viitaks justkui täitemenetluse piiratud dispositiivsusele, samas pole määruses kõne alla võetud, miks kohtutäitur ei ole arvestanud oma kaalutlusotsuste tegemisel elulisi asjaolusid, ega teinud kindlaks kohtulahendite täitmist takistanud asjaolusid ja analüüsinud, kas sunniraha määramise hoiatuse ja sunniraha otsuse tegemise kaudu on võimalik saavutada tulevikus kohtulahendite täitmine. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei või kohtutäitur tegeleda täitedokumendi sisuliste vaidlusküsimustega, kuid sunnivahendi määramine on kohtutäituri kaalutlusotsus, mida kohtutäitur võib, aga ei ole kohustatud rakendama. Avaldaja arvates on kohtutäitur kohustatud otsustama, kas sunniraha määramise abil on võimalik tagada kohtulahendite täitmine. Selleks peab kohtutäitur andma hinnangu põhjustele, mis on takistuseks kohtulahendite täitmisele, sh arvestama lapse huvide ja õigustega. Kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et suhtlemiskorrast kinnipidamist ei ole TMS § 183 kohaselt võimalik tagada üksnes avaldajal. TMS § 183 kohaselt kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Käesoleval juhul ei olene kohtulahendi täitmine üksnes avaldajast, vaid oleneb ka lapsest. Tähelepanuta on jäetud erilised asjaolud, milleks on lapse tervislik seisund ja sellest tulenevad erivajadused. Lapsel esinevad psüühikaja käitumishäired ning on oluline aktsepteerida lapse raskusi teatud olukordades toime tulla ja tema soovi pingeolukorda vältida. Laps vajab kasvukeskkonda, kus on turvalised lähisuhted, hoidvad ja toetavad täiskasvanud. Lapse sundimine isaga kohtumiseks kahjustab oluliselt lapse suhet isikuga, kellega teda kohtuma sunnitakse, samuti inimesega, kes last sunnib. Sündmused lapse elus peaksid olema prognoositavad, ebakindlus tuleviku suhtes võib viia pingelisse, vaenulikku olukorda. PKS § 124 lg 1 kohaselt tuleb emal kui isikuhoolduse teostajal hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine keelatud. Sissenõudja õiguste tagamisel tuleb arvestada lapse kui isiksusega ning ema poolt lapse maha jätmine viimase ärevusseisundis on vastuolus lapse tervise ja heaoluga.

Tsiviilasi nr: 2-12-6527 Seega enne sunniraha määramist (kaalutlusotsuse tegemisel) on kohtutäitur seadusest tulenevalt kohustatud hindama, kas sunniraha määramise abil on võimalik tagada kohtulahendite täitmine või mitte. Selleks peab kohtutäitur välja selgitama põhjused, miks ei ole kohtulahendit täidetud ja seejärel andma hinnangu põhjustele, mis on olnud takistuseks kohtulahendite täitmisele, sh arvestama lapse huvide ja õigustega ning vajadusel koguma tõendeid. Kui kohtutäituril tekib kohtulahendi täitmisel küsimusi, sh kaalutlusotsuse tegemisel, kas on otstarbekas teha sunniraha määramise hoiatus, määrata sunniraha, siis TMS §-st 8 ja §-st 26 tulenevast eesmärgist ja uurimisprintsiibist, on kohtutäitur kohustatud koguma vajaliku teabe ja arvestama täitemenetluse läbiviimisel lapse huvidega. Kohus jättis kõik eelnimetatud väited ja avaldaja poolt kohtule esitatud tõendid analüüsimata ja arvestamata ning ei põhjendanud, miks tõendeid ei arvestatud. Kohtutäitur ega kohus ei arvestanud avaldaja väidet ega tõendeid, et sissenõudja ei ole käitunud täitemenetluses hea usu põhimõttega kooskõlas ja eksitas kohtutäiturit ja sellest tulenevalt oli põhjendamatu avaldajale sunniraha määramine. Sissenõudja nõudis kohtutäiturilt kohtulahendi täitmist ajal, millal talle oli teada, et avaldaja ei saanud tulenevalt oma tervislikust seisundist Itaalia Vabariigist Eestisse naasta. Sissenõudja tegi ettepaneku kohtuda Tallinnas loomaaia värava juures ning kaasas kohtutäituri ja lastekaitsetöötajad, et kõik saaksid veenduda, et avaldaja ei ilmunud kohtumisele. Samuti jättis kohus tähelepanuta avaldaja fakti, mille kohaselt laps keeldub isaga suhtlemast sissenõudja hirmutava käitumise tõttu. Lapse psühhiaater on leidnud, et käesolevalt domineerib sissenõudjal võitlev, enesekeskne hoiak, mis on saanud takistuseks isa ja lapse suhte arengule. Sissenõudja vägivaldne käitumine, empaatiavõime puudumine, puudulikud vanemlikud oskused, keelebarjäär lapsega (lapse isa ei valda eesti keelt, laps ei oska inglise ega rootsi keelt) on peamised põhjused, miks laps ei usalda isa ja väldib temaga suhtlemist. Laste näol ei ole tegemist täitemenetluse objektidega, mille osas subjektid ja kohtutäitur saavad omal äranägemisel õigusi rakendada. Seega ei saa kohtutäitur lähtuda täitemenetluse eesmärgi sisustamisel üksnes sissenõudja, kohustatud isiku huvidest ja täitedokumentidest vaid peab arvestama ka lapse huvidega. Sunniraha määramine on põhjendatud üksnes juhul, kui täitedokumendi täitmata jäämine on tingitud üksnes kohustatud isiku tahtest või raskest hooletusest ning sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et sunniraha motiveerib kohtulahendit täitma. Täitemenetluses lapse huvidega arvestamata jätmise ja üksnes sissenõudjaks oleva lapsevanema huvide järgmisega rikub kohtutäitur jämedalt TMS sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ja ei arvesta TMS §-s 8 sätestatud täitemenetluse eesmärgipärasust. Sõltumata täitemenetluse poolt täiteasjas püstitatud eesmärkidest on lapsel õigus ja vabadus otsustada, kas ta soovib või ei soovi teise vanemaga suhelda, lapse õigust tuleb käsitleda antud täitemenetluses ülimuslikuna ja riik on kohustatud tagama lapse õiguste kaitse ka täitemenetluses. Maakohtu poolt menetlusõigusenormide rikkumine (kaebuse esitaja väidete ja tõendite analüüsimata jätmine) ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamine (TMS § 179 lg 2 tõlgendamine) tõi kaasa ebaõige ja ebaõiglase kohtulahendi tegemise, mille jõusse jäämise korral juurduks praktika, mis kohustab vanemaid sunniraha määramise ähvardusel vahendeid valimata ja vägivalda kasutades laste suhtes sundima lapsi suhtlema vägivaldse vanemaga, sh

Tsiviilasi nr: 2-12-6527 suhtlema ka siis kui laps on haige. Kohtutäitur ja maakohus ei ole adunud, et mõtlematult ja vastutustundetult sunniraha määramisega (sh sunniraha määramise hoiatusega) õhutatakse lapsevanemaid kasutama laste suhtes vägivalda, millega rikutakse jämedalt laste põhiõigusi ning õhutatakse ühiskonnas vägivalda laste suhtes, mis on täiesti lubamatu ja otseselt vastuolus seadusega. Maakohtu viide, et avaldajal on võimalik pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra muutmiseks, kui määratud suhtlemiskord on lapse huvidega vastuolus, on ainetu ja kohatu. Avaldaja on viimase 2 aasta jooksul taotlenud kohtult lapse ja isa vahelise suhtlemise korra muutmist lapse isa kahjuliku mõju tõttu lapsele. Juba enne Harju Maakohtu 21.09.2011 kohtulahendi tegemist esitas avaldaja vastuväiteid korra osas, mis kokkuvõttes määrati kohtu poolt lapse esindaja ettepanekul ja lastekaitsetöötakjate heakskiidul. Harju Maakohtu 21.09.2011 lahendi näol oli tegemist esialgse õiguskaitse korras kohtu poolt määratud lapse ja isa vahelise suhtumise korraga. Avaldaja taotles pärast 21.09.2011 kohtulahendi tegemist suhtluskorra muutmist, kuid Harju Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti avaldaja taotlus rahuldamata. 20.02.2012 tegi Harju Maakohus lahendi avaldaja avalduse osas suhtlemise korra muutmiseks, mis määrati tsiviilasjas nr 2-08-16627 ning muutis esialgse õiguskaitse korras 21.09.2011 määrusega kehtestatud suhtluskorda. Kuna ka 20.02.2012 määrusega määratud lapse ja isa suhtlemise kord on otseselt vastuolud lapse huvide ja õigustega (mh otseselt vastuolus lapse raviarsti poolt antud ravijuhistega, lapse tervislik seisund halvenes pärast uue suhtluskorra rakendamist, käitumis- ja psüühikahäired süvenesid, tekkisid ninaverejooksud jms), siis esitas avaldaja kaebuse Harju Maakohtu 20.02.2012 määruse osas Tallinna Ringkonnakohtule ja taotles ka esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa vahelise suhtlemise korra muutmist. Käesoleval ajal on nii avaldaja kui sissenõudja määruskaebused tsiviilasjas nr 2-10-50766 Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Juhul kui kohus oleks rakendanud uurimisprintsiipi, oleks kohus saanud ise välja selgitada, et avaldaja on järjepidevalt taotlenud lapse ja isa vahelise suhtluskorra muutmist koheselt pärast seda kui ilmnes, et suhtluskord avaldab lapse tervislikule seisundile kahjulikku mõju.

12.Kohtutäitur peab tagama seaduses sätestatud võimaluste piires, et täitemenetlus oleks kiire ja efektiivne ning et isikud, kes on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse ja seejärel jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmiseks kohtutäituri poole, saaksid õiguskorra poolt ka reaalset ja efektiivset abi. Üheks selliseks vahendiks on sunniraha instituut. Olukorras, kus täitemenetluse võlgnik täitmisele pööratud seadusjõus kohtulahendit ei täida, tuleb kohtutäituril kaaluda kõikide võimalike meetmete rakendamist ning tagada seeläbi isikute õiguste tõhus kaitse. Seetõttu ei ole sunniraha rakendamise võimalus mitte ainult kohtutäituri õigus vaid see on viidatud olukordades ka kohtutäituri kohustus. Sunniraha rakendamisel tuleb kohtutäituril kontrollida üksnes seaduses sätestatud sunniraha rakendamise eeldusi. Vastavad eeldused on sätestatud TMS §-des 179 lg-s 2, §-s 183 ja §-s 261. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et sunniraha rakendamise eeldusena tuleks kohtutäituril tuvastada ja kontrollida veel teisigi, seaduses sätestamata eeldusi. Piirduda tuleb üksnes seaduses sätestatud eeldustega. Vastavaid eeldusi on kohtutäitur ja maakohus kontrollinud ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega. Kohtutäitur ja maakohus tuvastasid õigesti, et võlgnik ei ole täitnud täitedokumendist tulenevaid kohustusi ja võlgniku poolt esitatud väited ja tõendid ei anna sunniraha kohaldamata jätmiseks alust. Kohtutäitur ja maakohus tuvastasid õigesti, et määruskaebuse esitaja on rikkunud neid kohustusi, mida sai määruskaebuse esitaja täita ja mis tema suhtes täitedokumendist tulenevalt kehtivad. Ajal, mil laps on võlgniku vanemliku võimu all, vastutab vanem lapse eest ja vanemal tuleb oma seadusest tuleneva vanemliku võimu realiseerimise teel tagada, et ta täidaks neid kohustusi, milleks ta on seadusjõus kohtulahendist tulenevalt kohustatud. Oluline on ka see, et lapsega suhtluskorra kindlaksmääramise määruse täitmisele peavad mõlemad vanemad kaasa aitama sellega, et nad austavad vastastikku teist vanemat ning üritavad teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra määruse täitmine õnnestuks tõrgeteta ja et ka laps oleks suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt meelestatud. Neljaaastasel lapsel võib olla raske mõista kõike seda, miks vanemad omavahel kokku ei lepi ja miks peab suhtlemine toimuma kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorra alusel. Selleks, et sedavõrd väike laps seda kõike mõistaks ja oleks emotsionaalselt valmis suhtluskorda täitma, peab lapsevanem sellesse oluliselt positiivselt panustama. Ilma sellise toetuseta ja vanemapoolse panuseta võib suhtluskorra täitmine tekitada probleeme. Kuid sellised probleemid ei ole aluseks täitemenetluse peatamisele ega täitemenetluse läbiviimisel mõnede täitemenetluse tagamise vahendite rakendamata jätmisele.