Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

OÜ

D

(kustutatud

täitemenetluses

sissenõudja;

registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

2-11-62627

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja ETGOÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-62627, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuse kohaselt esitas OÜ D (kustutatud äriregistrist 11.04.2012.a; edaspidi sissenõudja) 21.10.2011.a kohtutäiturile Elin Vilippus sundtäitmiseks Harju Maakohtu 01.07.2011.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-24749 avaldajalt 5 656,93 euro sissenõudmiseks. Kohtutäitur alustas sissenõudja avalduse alusel 07.11.2011.a täitemenetlust. 08.11.2011.a esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel. Kohtutäitur jättis 28.11.2011.a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik sai kohtutäituri 28.11.2011.a otsuse kätte 12.12.2011.a, mille peale on esitanud kohtule kaebuse. 2(7)

2-11-62627

Avaldaja leiab, et sissenõudjal puudus täitmisavalduse esitamise ajal Harju Maakohtu 01.07.2011.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-09-24749 tulenev sissenõutav nõue võlgniku vastu, kuivõrd pankrotiseaduse (PankrS) § 184 lg 6 teisest lausest tuleneb, et kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud. Võlgnik ei vaidle selle üle, et kohtumäärus, millega kompromiss on kinnitatud, ei oleks täitedokumendiks pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes või et seda ei saaks võlausaldajad esitada sundtäitmiseks. Võlgnik vaidleb selle üle, et kompromissis näidatud tähtajal ja tingimustel on võlgnikul kohustus võlausaldajate nõuded rahuldada ning kompromissis nimetatud tähtaja jooksul ei saa võlausaldaja maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud. Sissenõudja nõude suhtes on tehtud kompromiss ja selle täitmise tähtaeg on seatud sõltuvusse kompromissi kehtivuse tähtajast. Võlausaldajate 18.03.2011.a üldkoosolekule esitatud võlgniku kompromissettepaneku kohaselt vastavalt PankrS § 182 lg-le 1 olid välistatud pandipidajast võlausaldaja pandiõigusest tulenevate nõuete (AS NG E, rk XXX, esimese järjekoha nõue summas 7 800 000 krooni ehk 498 510,86 eurot ja Harju Maakohtu 03.09.2010.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-4825 tunnustatud OÜ D , rk XXX, esimese järjekoha nõue 88 511,67 krooni ehk 5 656,93 eurot) maksmapanek rohkem kui 90 päevaks alates kompromissi kinnitamisest, kuid kompromissi kehtivuse ajal rahuldatakse täielikult. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudja kui esimese järgu võlausaldaja tunnustatud nõude summas 5 656,93 eurot rahuldamise tähtaeg edasi lükatud enam kui 90 päeva kompromissi kinnitamisest ja seotud kompromissi kehtivuse lõpptähtajaga. Need tingimused olid kompromissi vastuvõtmisel pandipidajast sissenõudjatega, sh sissenõudjaga, läbi räägitud ja nende poolt, sh sissenõudja poolt, aktsepteeritud. Seega on võlgnikul õigus sissenõudja nõue summas 5 656,93 eurot täita pärast 07.12.2011.a kuni 07.03.2012.a ning kuni 07.03.2012.a ei ole sissenõudjal võlgnikult selle täitmist õigus nõuda. Arvestades asjaoluga, et võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate 18.03.2011.a üldkoosolekul kompromissotsuse vastuvõtmisel on kõiki seaduses sätestatud tingimusi järgitud, on kohus 01.07.2011.a määrusega selle kinnitanud. Seda määrust ei ole vaidlustatud ja võlgnik on asunud kompromissi täitma. Oluline on siinjuures asjaolu, et kompromissi kõige olulisemateks tingimusteks on võlgniku poolt täidetavate võlgade suurus ja nende täitmise tähtaeg. Kui need tingimused ei oleks täidetud, ei oleks kohus 01.07.2011.a määrusega kompromissotsust kinnitanud. Lepinguvälise sundtäitmise alustamisega on sissenõudja asunud võlgnikule tekitama kahju, mida tuleb lepingulises suhtes lugeda lubamatuks. Eeltoodu põhjal leiab võlgnik, et kohtutäituri 28.11.2011.a otsus täiteasjas nr 022/2011/7649 tuleb tühistada ja kohtutäituri poolt alustatud täitemenetlus kuulub lõpetamisele. 03.04.2012.a on avaldaja esitanud kohtule täiendavate tõendina sissenõudjaga 07.03.2012.a sõlmitud kokkuleppe ning 07.03.2012.a maksekorralduse 3 500 euro tasumise kohta sissenõudjale. Kokkuleppe kohaselt on avaldaja oma kohustused sissenõudja ees pankrotimenetluses vastu võetud kompromissi kohaselt täitnud ning täitemenetluse osalistel puuduvad teineteise vastu nimetatud kompromissist tulenevad nõuded.

Kohus rahuldas 06.01.2012.a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ning peatas täitemenetluse kohtutäituri Elin Vilippus menetluses olevas täiteasjas nr 022/2011/7649 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Kohtutäitur Elin Vilippus vaidleb 26.01.2012.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldaja kaebusele vastu ning jääb oma 28.11.2011.a otsuses avaldatud seisukohtade juurde ja palub kohtul jätta avaldaja kaebus rahuldamata. 3(7)

2-11-62627

Sissenõudja oma seisukohta avaldaja kaebuse osas kohtule ei ole esitanud.

13.06.2012.a on kohtutäitur Elin Vilippus esitanud kohtule avalduse, milles palub käesolevas tsiviilasjas TsMS § 428 lg 2 p 5 alusel menetluse lõpetada seoses sissenõudja äriregistrist kustutamisega 11.04.2012.a. 19.06.2012.a seisukohas vaidleb võlgnik kohtutäituri avalduses sisalduvale taotlusele vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Vastavalt täitemenetluse seadusitku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohtule esitatud kaebuses väidetu kohaselt sai avaldaja esindaja kohtutäituri 28.11.2011.a otsuse kätte 12.12.2011.a. Kohtule edastatud täiteasja materjalid ei võimalda teha otsuse kättetoimetamise aja kohta teistsugust järeldust. Seega on kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Avaldaja väidete kohaselt sõltus sissenõudja täitedokumendis (s.o Harju Maakohtu 01.07.2011.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-09-24749) sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine tähtaja möödumisest. Kuni 07.03.2012.a ei olnud sissenõudjal õigust selle kohustuse täitmist nõuda. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kuivõrd osundatud säte on imperatiivne, kohustab see samas sisuliselt kohtutäiturit seaduses sätestatud eeldustel täitetoimingute tegemisest keelduma. TMS § 19 lg-s 1 tuleneb, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Juhul kui nõustuda võlgniku väidetega, siis puudus kohtutäituril alus sundtäitmise läbiviimiseks ning avaldaja 08.11.2011.a kaebuse alusel tulnuks täituril täitemenetlus täiteasjas lõpetada. Kohus siiski ei nõustu avaldaja poolt kaebuses esitatud käsitlusega, põhjendades seda alljärgnevalt.

Täiteasjas nr 022/2011/7649 täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 01.07.2011.a kohtumääruse (tsiviilasja nr 2-09-24749) resolutsioonist nähtuvalt on sellega kinnitatud võlausaldajate 18.03.2011.a üldkoosolekul vastu võetud kompromiss avaldaja (st ETGOÜ) pankrotimenetluses (vt toimik, lk 136-139). Kohtulahend on sellel oleva märke kohaselt jõustunud 07.09.2011.a. Kõnealuse 01.07.2011.a kohtumääruse resolutsiooni 2. punkti alapunkti a kohaselt on kompromissi kehtivuse tähtaeg 6 kuud arvates 4(7)

2-11-62627 kohtumääruse jõustumisest, millega kohus on kinnitanud avaldaja võlausaldajate üldkoosoleku poolt tehtud kompromissotsuse. Vastavalt PankrS § 180 lg-le 1 tehakse kompromiss võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse sama lõike kohaselt kompromissi kehtivuse tähtaeg. PankrS § 183 lg-s 1 sätestatu järgi esitab pankrotihaldur kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse. Sarnaselt kohtutäituriga leiab kohus, et eelnimetatud 6-kuuline tähtaeg on kompromissi kehtivuse tähtaeg, mitte täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumise tähtaeg. Kohtumääruse kui täitedokumendi resolutsioon ei võimalda teha igatahes teistsugust järeldust. PankrS § 184 lg 6 esimese lause kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Seega saab võlausaldaja oma kompromissiga hõlmatud nõude osas viia võlgniku vara suhtes läbi täitemenetluse ka kompromissi kehtivuse ajal. Taolist järeldust toetab ka 01.01.2004.a jõustunud pankrotiseaduse eelnõu seletuskirjas (eelnõu (1085 SE I) seletuskiri, kättesaadav internetis:http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetd oc&itemid=021550023 (29.06.2012.a)) PankrS § 184 lg 6 normi kohta märgitu, lisaks veel PankrS § 192 lg 1 sisu, millele samuti on osundatud vaidlustatud kohtutäituri otsuses. Vastavalt PankrS § 192 lg-le 1 võivad võlausaldajad, kelle nõudeid kompromiss puudutab, ka pärast kompromissi tähtaja möödumist oma kompromissi ajal rahuldamata jäänud nõuded kompromissis kokkulepitud ulatuses maksma panna. Kõnealusel sättel puuduks tegelik sisu, kui võlausaldajad neid nõudeid kompromissi kehtivuse tähtaja jooksul maksma panna ei saaks.

Lähtudes eeltoodust, jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri Elin Vilippus 28.11.2011.a otsuse täiteasjas nr 022/2011/7649 muutmata.

Kohus lisab, et kompromissi kinnitamise peamisteks õiguslikeks tagajärgedeks on pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgnikul enda vara valitsemise õiguse tagasisaamine (PankrS § 184 lg-d 1 ja 2), samuti ei saa kompromissi kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille suhtes kompromiss kehtib (PankrS § 191 lg 1). Kompromissi kehtivuse tähtaeg kompromissiga hõlmatud nõuete sissenõutavuse seisukohast iseseisvat tähtsust ei oma. Kompromissi kehtivuse tähtaja jooksul on võimalik kompromissi tühistada (PankrS § 190) ning tähtaja lõpuni haldurit ega pankrotitoimkonda ametist ei vabastata. Iseenesest võib pankrotimenetluses tehtav kompromiss PankrS § 178 lg-s 1 sätestatu järgi seisneda ka võlgade tasumise tähtaja pikendamises. Sellisel juhul ei saa PankrS § 184 lg 6 teisest lausest tuleneva erandi järgi kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud. Praegusel juhul aga ei nähtu täitedokumendiks oleva kohtumääruse resolutsioonist, et kompromissiga oleks sissenõudja nõuet ajatatud. Samas osade teiste pankrotivõlausaldajate nõuete tasumise tähtaegasid on määrusega kinnitatud kompromissiga küll reguleeritud (01.07.2011.a kohtumääruse resolutsiooni 2. punkti alapunktid b ja e). Täitemenetluse formaliseeritust arvestades saab kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel lähtuda kohtumääruse kui täitedokumendi resolutsioonist märgitust, selles kajastamata pankrotivõlausaldajate võimalikke kokkuleppeid ei saa täitur arvestada. Samuti ei saa neid arvestada kohus TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse lahendamisel, sest selle raames kontrollib kohus üksnes täituri tegevuse seaduspärasust täitemenetluse läbiviimisel ja täitetoimingute tegemisel. Ka 01.07.2011.a kohtumäärust ennast ei ole võimalik pärast selle jõustumist enam täiendada ega muuta (v.a teistmismenetluses TsMS § 702 lg-s 2 märgitud alustel). Ka avaldaja ja sissenõudja vahel 07.03.2012.a sõlmitud kokkulepe ja 5(7)

2-11-62627 03.04.2012.a täiendavalt esitatud maksekorraldus (vt toimik, lk 159 ja 160) ei muuda kohtu õiguslikke järeldusi, mille kohaselt võis kohtutäitur sissenõudja avalduse ja täitedokumendiks oleva kohtumääruse alusel täitemenetlust alustada. Samuti tuleb silmas pidada, et mainitud kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist ja avaldaja poolt vaidlustatud otsuse tegemist täituri poolt 28.11.2012.a. Samuti ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal kohtutäituril võimalik arvestada avaldaja poolt 03.04.2012.a kohtule esitatud maksekorraldust (makse on korraldusest nähtuvalt teostatud 07.03.2012.a).

Lähtudes TsMS § 477 lg-s 1 ja TsMS § 442 lg-s 5 sätestatust, tuleb kohtul lahendada käesoleva määrusega menetlusosaliste veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud esialgse õiguskaitsega seotud küsimused.

Kohtutäitur on taotlenud 13.06.2012.a esitatud avalduses tsiviilasjas TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetluse lõpetamist, kuna sissenõudja on äriregistrist kustutatud 11.04.2012.a. Avaldaja on sellele taotlusele 19.06.2012.a esitatud seisukohas vastu vaielnud ning palunud kaebuse kohtul sisuliselt lahendada. Kohus leiab, et kõnealune kohtutäituri taotlus tuleb rahuldada osas, mis puudutab menetluse lõpetamist sissenõudja suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuva info põhjal (02.07.2012.a seisuga) on sissenõudja (OÜ D ) 11.04.2012.a äriregistrist kustutatud. Äriseadustiku § 2 lg 3 kohaselt lõpeb äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on sissenõudja lõppenud õigusjärgluseta. Seega on menetluse lõpetamine sissenõudjaks oleva äriühingu suhtes käesolevas asjas vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 ja § 428 lg 1 p-le 5 nende koostoimes põhjendatud. Menetlus tuleks kohtul lõpetada sõltumata kohtutäituri esitatud taotlusest.

Samas ei tingi sissenõudja äriregistrist kustutamine tsiviilasja menetluse lõpetamist tervikuna. TMS § 48 p 6 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele. Seega tuleb nõustuda kohtutäituri poolt 13.06.2012.a avalduses esitatud seisukohaga, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2011/7649 tuleks lõpetada võlgniku kaebuse kohta tehtavast kohtulahendist sõltumata. Samas on võlgnik praegusel juhul sisuliselt vaidlustanud täitemenetluse alustamise ning tal võib seetõttu olla jätkuvalt huvi (TsMS § 3 lg 1) kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks (vaatamata sissenõudjast äriühingu lõppemisele). Täitemenetluse alustamise seaduspärasus võib omada tähtsust eeskätt täitekulude jaotamise seisukohast, samuti võlgniku poolt võimalike kahjunõuete esitamise üle otsustamisel. Ülaltoodut arvestades kohus menetlust tsiviilasjas tervikuna ei lõpeta.

Lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust, tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel tsiviilasjas 06.01.2012.a määrusega (vt toimik, lk 53-54) kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistada.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 2 ning § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt 6(7)

2-11-62627 näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad täitemenetluse osalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Indrek Parrest kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.