Tsiviilasja number+
2-11-14386
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Swedbank Liising AS hagi Natalja Tšistjakova ja Viktor Popovi vastu võla saamiseks 29.06.2012, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.01.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
775,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Külli Reinfeld Kostja I Natalja Tšistjakova (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja Igor Sablonin Kostja II Viktor Popov (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja I poolel Sergei Litovkin (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx)
Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 20.01.2012 otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulude jagamise osas. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Resolutsiooni terviktekst: Välja mõista kostjatelt Viktor Popovilt ja Natalja Tšistjakovilt solidaarselt hageja Swedbank AS-i kasuks kokku 6840,35 eurot (kuus tuhat kaheksasada nelikümmend eurot ja 35 senti) põhivõlga ja viivist alates 30.03.2011 kuni põhinõude 6840,35 eurot täitmiseni viivisemääraga 7% aastas. Nii esimese astme kui ka apellatsiooniastme menentluskulud jätta kõik solidaarselt kostjate kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud hagiavalduse kohaselt 06.07.2007 sõlmisid hageja ja Natalja Tšistjakova liisingulepingu nr 0169398L, mille esemeks oli sõiduk xxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxxx, ehitusaasta 2005. 06.07.2007 sõlmisid hageja ja Viktor Popov käenduslepingu nr 0169398L, mille alusel Viktor Popov võttis kohustuse tagada solidaarselt Natalja Tšistjakovaga liisingulepingust tulenevate Natalja Tšistjakova kohustuste kohane ja täielik täitmine 8166,22 euro ulatuses. Lepingu perioodiks 06.07.200730.07.2012 kohustus hageja andma vara Natalja Tšistjakova valdusesse ja kasutusse ning Natalja Tšistjakova kohustus tasuma hagejale selle eest makseid vastavalt maksegraafikule, sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma vastavaid makseid. 06.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja kindlustusleppe – standardkasko ja kohustusliku liikluskindlustusleppe. Kindlustusandjaks oli AS Hansa Varakindlustus. Kostja rikkus liisingulepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi ja jättis maksed nõuetekohaselt tasumata. 05.06.2009 saatis hageja kostjatele teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja palus see tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, hageja palus võtta viivitamatult ühendust võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Kirja sai Natalja Tšistjakova kätte isiklikult 20.06.2009 ja Viktor Popov isiklikult 11.06.2009. 26.05.2010 saatis hageja kostjatele kirja, milles informeeris lepingu lõpetamisest ja edastas eelneva kirjaga analoogse informatsiooni. Kostjad võlgnevust ei tasunud ning ühendust ei võtnud. Natalja Tšistjakovale saadetud kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel, Viktor Popov sai kirja kätte isiklikult 31.05.2010. 17.09.2009 lõpetas hageja lepingu ühepoolselt. Vara hagejale ei tagastatud, mistõttu oli ta sunnitud pöörduma OÜ Reeborn poole, kelle teatel vara ei ole võimalik leida. Hageja nõue kostjate vastu on 6840,35 eurot (lepinguline jääkmaksumus 3877,86 eurot, käibemaks 775,57 eurot, debitoorne võlgnevus 1820,37 eurot, viivis 19,18 eurot, liikluskindlustuse võlgnevus 334,59 eurot, OÜ Reeborn inkassoteenuse arve 12,78 eurot). Swedbank Liising AS palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 6840,35 eurot ning viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 7% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista viivise menetluskuludelt. Natalja Tšistjakova vastuväited Natalja Tšistjakova vaidles hagile vastu. 19.02.2009 sõlmis Natalja Tšistjakova Sergei Litovkiniga notariaalselt kinnitatud kasutuslepingu sõiduki kasutamiseks. Lepingu järgi kohustus Natalja Tšistjakova üle andma sõiduki Sergei Litovkini kasutusse, kes kohustus tasuma kõik liisingulepinguga seotud maksed, kõrvalkulud ja kindlustusega seotud kulud vastavalt hageja esitatud arvetele. Kindlustusega seotud kulud pidi samuti kandma Sergei Litovkin. Kohe pärast lepingu sõlmimist jättis Sergei Litovkin oma kohustused täitmata ja seoses sellega on jäänud Natalja Tšistjakoval liisingulepinguga ettenähtud kohustused hageja ees täitmata. 01.02.2010 saatis Natalja Tšistjakova Sergei Litovkinile teatise lepingu lõpetamise kohta ja palus sõiduk tagastada 2(4)
ning tasuda tasumata maksed, kuid tulemusteta. Tänase päevani asub sõiduk Sergei Litovkini kasutuses. Natalja Tšistjakova leiab, et olukorras on süüdi Sergei Litovkin, kes jättis tasumata maksed. Viktor Popovi seisukoht Viktor Popov saaks kompromissi sõlmimise korral tasuda arveid ajatamisega. Tema sissetulek on väga väike ning ta hooldab oma haiget ema. Sergei Litovkini seisukoht Sergei Litovkin kohtule ei ole vastanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja Natalja Tšistjakovalt ja Viktor Popovilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks 6064,78 eurot ja viivise alates 30.03.2011 kuni põhinõude 5828,62 euro tasumiseni viivise määraga 7% aastas. Menetluskuulud jättis kohus 11% ulatuses hageja ja 89% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jättis kohus 11% ulatuses hageja kanda. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega; 4. lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingueset hagejale tagastatud ei ole. Hageja nõue moodustub debitoorsest võlgnevusest summas 1820,37 eurot (sisaldab ka intressinõuet 216,98 eurot), liikluskindlustuse võlgnevusest 334,59 eurot, viivise võlgnevusest 19,18 eurot, inkassoteenusest 12,78 eurot, jääkmaksumusest 3877,86 eurot ning käibemaksust 775,57 eurot. Kohtu hinnangul on hageja käibemaksu nõue alusetu. VÕS § 113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 7% aastas. TsMS § 367 kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivise alates 30.03.2011 kuni põhinõude 5828,62 eurot täitmiseni viivisemääraga 7% aastas. Asjaolu et kostja on sõlminud rendilepingu Sergei Litovkiniga, ei välista kostja lepingulist vastutust hageja ees. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Swedbank Liising AS palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjatelt välja mõistmata käibemaksu summas 775,57 eurot. Teha uus otsus, millega mõista välja kostjatelt hageja kasuks solidaarselt 775,57 eurot. Menetluskulud, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja kolmanda isiku kulud jätta võrdeliselt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega solidaarselt kostjate kanda. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja käibemaksu nõue on alusetu. Kohus ei ole oma seisukohta millegagi põhjendanud ega viidanud ühelegi kohaldatud seadusele. Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist käibemaksu finantseerimisega kapitalirendilepinguga, st kui liisinguleping jõustub, siis liisinguandja esmalt soetab liisinguvõtja huvides liisinguvõtja poolt välja valitud liisingueseme, st toimub liisingueseme ost (liisingueseme käibemaksuta maksumus + käibemaks, mille liisinguandja saab maksukohustuslasena riigilt tagasi küsida). Seejärel toimub liisingueseme võõrandamine vastavalt KMS § 2 lg-le 5 liisinguvõtjale ja liisinguvõtjale väljastatakse vara müügiarve (vara käibemaksuta maksumus + käibemaks, mille liisinguandja maksukohustuslasena riigile ära maksab) ja mida liisinguvõtja omakorda ei tasu käibemaksu finantseerimisega kapitalirendilepingu puhul liisinguandjale koheselt, vaid
3(4)
liisingulepingu maksegraafiku alusel. Sellest tulenevalt ongi liisinguandja poolt finantseeritav summa liisingueseme hind koos käibemaksuga, mida liisinguvõtja, so Natalja Tšistjakova, kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule, mis on lepingu osa. Hageja hinnangul tuleb menetluskulud, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv võrdeliselt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega jätta solidaarselt kostjate kanda. Eeltoodu alusel on põhjendamatu jätta kolmanda isiku menetluskulud 11% ulatuses hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Apellatsioonkaebus on kostjatele ning kolmandale isikule kätte toimetatud, kuid kohtule nad vastust esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.01.2012 otsus tuleb tühistada osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi kostjate vastu rahuldada täies ulatuses. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud hageja väited, mille kohaselt maakohus ei ole põhjendanud otsuses, miks hagi ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. Maakohus on vaid märkinud, et hageja käibemaksu nõue on alusetu. Kolleegium nõustub täielikult hageja väidetega, mille kohaselt vaidlusaluse lepingu näol on tegemist käibemaksu finantseerimisega kapitalirendilepinguga. Liisingulepingu jõustumisel soetab liisinguandja esmalt liisinguvõtja huvides liisinguvõtja poolt välja valitud liisingueseme, st toimub liisingueseme ost (liisingueseme käibemaksuta maksumus + käibemaks, mille liisinguandja saab maksukohustuslasena riigilt tagasi küsida). Seejärel toimub liisingueseme võõrandamine vastavalt KMS § 2 lg-le 5 liisinguvõtjale ja liisinguvõtjale väljastatakse vara müügiarve (vara käibemaksuta maksumus + käibemaks, mille liisinguandja maksukohustuslasena riigile ära maksab) ja mida liisinguvõtja omakorda ei tasu käibemaksu finantseerimisega kapitalirendilepingu puhul liisinguandjale koheselt, vaid liisingulepingu maksegraafiku alusel. Sellest tulenevalt ongi liisinguandja poolt finantseeritav summa liisingueseme hind koos käibemaksuga, mida liisinguvõtja, so Natalja Tšistjakova, kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule, mis on lepingu osa. Kostjad ei ole vastuväiteid apellatsioonkaebusele esitanud. Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Muuta tuleb vastavalt ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivnurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.