SS`i hagi SA vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
2 792,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SS (isikukood XXX; elukoht: XXX);
Menetluse liik
Hageja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (AB Lillo & Partnerid; asukoht: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148; telefon: 644 4900; e-post: [email protected]); Kostja: SA(isikukood XXX; elukoht: XXX). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt SA`ilt hageja SS`i kasuks välja 3 273 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend kolm) eurot ja 83 senti, millest 2100 eurot on tagastamisele kuuluv rahasumma, 242,84 eurot on üle antud klaaside väärtus, 449,88 eurot on üle antud ukselinkide väärtus, 15,91 eurot on intress, 122 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ning 343,20 eurot on hagejale tekkinud kahju.
3.Mõista kostjalt SA`ilt hageja SS`i kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 2 792,72 eurot (millest 2100 eurot on tagastatav rahasumma ja 692,72 eurot tagastamisele kuuluv tarvikute väärtus) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja SA`i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas kostja vastu 22.02.2012.a hagiavalduse 2 907,72 euro, intressi, viivise ja kahjuhüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga, kes väitis end olevat CCOÜ esindaja, töövõtulepingu mööbli valmistamiseks. Hageja maksis kostjale mööbli eest 02.02.2011.a ettemaksu summas 2100 eurot. Lisaks tegi hageja 16.02.2011.a kostja nõudmisel täiendava makse summas 115 eurot ja andis üle mööbli valmistamisel kasutatavad aknaklaasid väärtuses 242,84 eurot ning lingid väärtuses 449,88 eurot. Raha ja materjalid võttis vastu kostja. Seega sai kostja hagejalt raha 2 215 eurot ja materjale 692,72 euro väärtuses, kokku 2907,72 euro väärtuses.
2.Hageja teadmist mööda pidi töövõtja nimel valmistama mööbli kostja, kes palus korduvalt töö tegemise tähtaegu pikendada ja lubas lõpuks mööbli valmistada, üle anda ning paigaldada
23.või 24. augustil 2011.a Septembri alguses mööblit üle ei antud ja kostja hakkas kontaktidest hagejaga kõrvale hoidma. Hageja esitas töövõtjale ja kostjale e-kirja teel pretensiooni ning andis täiendava tähtaja. Töövõtja ega kostjaga hagejaga ühendust ei võtnud. Seetõttu esitas hageja kostjale ning töövõtjale 20.09.2011.a taganemisavalduse, milles nõudis raha ja asjade tagastamist, viivist ja kahju hüvitamist. Töövõtja ega kostja elektrooniliselt avalduse saamist ei kiinnitanud. Eesti Post AS tagastas tähitud kirja teatega, et adressaat ei asu aadressil. 10.10.2011.a saatis hageja kostjale ja töövõtjale korduva taganemisavalduse ainult elektrooniliselt. Kostja sai selle kätte 10.10.2011.a, töövõtja järgmisel päeval. Hagejale raha ning asju ei tagastatud.
3.20.10.2011.a esitas hageja kaebuse Tarbijakaitseameti juures asuvale tarbijakaebuste komisjonile. Töövõtja vastas hageja kaebusele ja teatas, et tal puudub hagejaga lepinguline suhe ja ta ei ole andnud kostjale volitusi tegutseda töövõtja nimel. Seega sai kostja hagejalt vara alusetult. Hageja esitas kostja vastu nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna kostja väidete alusel on talle üle antud detailid mööblisse paigutatud, tuleb need hagejale VÕS § 1032 lg 1 ja lg 2 alusel hüvitada rahas. VÕS § 1035 lg 2 alusel nõuab hageja kostjalt saadud rahalt intressi alates raha saamisest 02.02.2011.a ja 16.02.2011.a kuni tagastamise nõude kostjale saatmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määra alusel alates 11.10.2011.a üle antud vara väärtuselt. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 86,94 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt õigusabikulude hüvitamist summas
Lk (12)
343,20 eurot VÕS § 128 lg 3 alusel. Kogumis nõudis hageja kostjalt 3 337,86 euro väljamõistmist.
4.Vastuseks kostja seisukohtadele märkis hageja oma 02.05.2012.a menetlusdokumendis, et poolte vahel allkirjastatud aktis on kostjat nimetatud CCOÜ esindajaks ja on tehtud viide lepingule nr 21. Kostja vastusest ei nähtu, miks ta oleks pidanud olema iseenda esindaja ja miks on suulised lepingud nummerdatud. Akti koostas kostja või CCOÜ. Hageja esitatud ekirjadest nähtub, et kostja kasutas domeeni avaldipuit.ee e-posti aadressi, mida haldab ja kasutab CCOÜ. See veebileht on CCOÜ ametlik veebiaadress. CCOÜ on avaldanud kostja eposti aadressi kui enda oma. CCOÜ on kostjat nimetanud oma tootmisjuhiks.
5.Eeltoodud asjaolude alusel võis hageja TsÜS § 121 lg 2 alusel lugeda, et kostja tegutseb CCOÜ nimel. Kuna hageja on tõendanud raha üleandmise kostjale, peaks viimane tõendama, et kostjal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja ei ole tõendeid esitanud ja kostja fotod seda õigust ei tõenda. Kostja pole esitanud tõendeid tellitud kapi ja vannipikenduse suhtes, millest võib järeldada, et need detailid pole valmis. Kostja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana ning kui pooled sõlmisid suulise lepingu, peaks kostja esitama tõendina 2011.a tuludeklaratsiooni.
6.Kostja on alusetult heitnud hagejale ette viivitust tellitud töö vastuvõtmisel. Hageja saatis muuhulgas 08.09.2011.a pretensiooni ka kostjale ja kostja sai selle kätte. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale täitmist pakkunud. Hagejal on raha tagastamise ja asjade väärtuse hüvitamise nõue kostja vastu ka siis, kui kohus tuvastab töövõtulepingu poolte vahel. Hageja esitas 20.09.2011.a ja 10.10.2011.a taganemisavaldused kostjale. Taganemisavaldusele tuleb anda selline sisu, mis vastab poolte tahtele. Seega on hageja lepingust taganenud sõltumata sellest, kes on lepingu teiseks pooleks. 115 euro üleandmise juures kostjale viibis ka tunnistaja.
7.Kohtule 25.05.2012.a esitatud nõude täpsustuses vähendas hageja oma nõuet 115 euro võrra, kuna hagejal ei olnud kohtule esitada tõendeid antud summa kostjale üleandmise kohta. Hageja märkis, et sõlmis enda teada lepingu CCOÜ 03.04.2011.a nelja eri mõõdus täispuidust ukse valmistamiseks koos paigaldusega, millest kolmele tuli keskele paigaldada klaas ning neljandale klaasi asemel ühele poole puitosa ja teisele poole peegel. Lepingu järgi tuli ustele kinnitada lingid. Lisaks sõlmiti leping ühe erimõõdus riiulite ja ustega kapi valmistamiseks vannituppa koos paigaldusega. Vanni pind pidi olema hall (värvitud), poleeritud ja tehtud valamukapi järgi. Samuti lepiti kokku vannipikenduse valmistamiseks koos paigaldusega. Uste tegemiseks vajalikud klaasid ja lingid andis hageja kostjale üle. Kostja ei ole lepingut täitnud, kuna tellitud asjad on hagejale üle andmata ja paigaldamata. Kostja ei tulnud tellitud asju ära tooma ja paigaldama 23.08.2011.a ja 24.08.2011.a. Juba enne seda oli kostja täitmist mitmel korral edasi lükanud. Kostja 14.03.2011.a e-kirjast nähtub lepingu täitmise aeg. Juuni alguses ei olnud leping veel täidetud ja hageja tuletas seda kostjale meelde. Kostja 29.06.2011.a kirjas tunnistas kostja, et on lepingu täitmisega viivituses. Kostja 30.06.2011.a e-kirjas lubati täitmist juuli lõpuks, 28.07.2011.a e-kirjas augusti keskpaigaks.
8.Kuna hageja arvas, et sõlmis lepingu CCOÜ , adresseeriti taganemisavaldus ja pretensioon sellele ettevõttele. Samas saatis hageja avaldused viisil, kus need sai kätte ka kostja. Alles CCOÜ vastusest Tarbijakaitseametile selgus, et CCOÜ ei pea end lepingu pooleks. Kostja ei vastanud pretensiooni ja taganemisavaldust saades, et leping on sõlmitud temaga. Lepingu sõlmimiseks kostjaga puudus hagejal tahe. Lepingust taganemiseks esinesid sisulised
Lk (12)
põhjused, kuna kostja ei olnud lepingut tähtaegselt täitnud. VÕS § 655 lõiget 1 ei saa kohaldada, sest hageja ütles lepingu üles töövõtjapoolse rikkumise korral.
9.Kostjal tuleb hüvitada hagejale õigusabikulu summas 343,20 eurot. Kostja oleks saanud kulusid ära hoida, kui ta oleks vastanud esimesele pretensioonile ja täitnud oma lepingulised kohustused. Kuna hageja ei suuda tõendada 115 euro üleandmist kosjale, vähendab hageja selles osas intresside ja viiviste nõuet.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
10.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Hageja ja kostja vahel oli suuliselt sõlmitud töövõtuleping ja kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud. Seega ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet alusetu rikastumise alusel. Kostja on valmistanud hageja tellitud uksed, on teatanud hagejale uste valmimisest ja võimalusest need kätte saada ja on kogu aeg olnud valmis uksi koos lisadega hagejale üle andma.
11.Hageja väited lepingu sõlmimise kohta OÜ CC on paljasõnalised ning tõendamata. Ebaõiged on ka hageja väited, et lepingu sõlmimisel võis hagejal tekkida mulje, et kostja tegutseb OÜ CCesindajana. Poolte vahel sõlmiti suuline leping hageja soovil ja initsiatiivil.
12.Hageja ja kostja külastavad sama treeningsaali. Vestlusest kostjaga sai hageja teada, et kostja tegeleb puidust mööbli valmistamisega vastavalt tellijate soovile. Hageja teatas, et teeb talle kuuluvas korteris remonti ja soovis kostjalt tellida puidust tooteid. Hageja uuris kostjalt puidust uste valmistamise hindu ja sai teada uste valmistamise hinnakirja CCOÜ . Kuna hageja soovis uksed tellida eraisikuna ja ta oli huvitatud võimalikult soodsast hinnast, ei soovinud ta, et hind sisaldaks käibemaksu ehk oleks talle 20% võrra soodsam. Kostja teatas, et sellisel juhul ei ole uste valmistamine CCOÜ võimalik. Hageja soovis uksi tellida ja avaldas, et soovib ka tulevikus täiendavalt mööblit tellida. Kostja nõustus hagejale eraisikuna valmistama 4 ust ja pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale valmistama viimase soovide ja juhiste kohaselt puidust uksed. Hageja kohustus ostma vajaliku materjali, tasuma ettemaksu ja varustama kostjat uste tegemiseks vajalik aksessuaaridega (klaasid, ukselingid ja ukselukud). Lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada hageja korteris teostatava remondi valmimise aeg ega Itaaliast tellitavate aksessuaaride saabumise tegelik aeg. Seepärast leppisid pooled kokku, et uste valmimise tähtaeg ja paigaldamise tingimused lepitakse kokku täiendavalt. Kostja väiteid lahtiste tingimustega lepingu sõlmimise kohta tõendab hageja e-kiri 20.08.2011.a, milles kostja pakkus, et võtab kapi mõõdud, kuid hageja ei soovinud kapi jooniseid teha ja avaldas soovi arutada hoopis muid töid. E-kirjast nähtub, et pooled ei olnud kokku leppinud kindlaid tööde valmimise tähtaegu ega tööde teostamise järjekorda või mahtu. Mingeid erimeelsusi ei olnud 20.08.2011.a veel tekkinud.
13.Hageja tasus kokkuleppe järgi 02.02.2011.a kostjale nelja ukse tegemiseks 2100 eurot sularahas, mille kohta vormistas kostja akti. Kostja ei tunnista hageja nõuet ja väiteid selle kohta, et on hagejalt saanud täiendavalt 115 eurot. See hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. 2100 euro üleandmise aktist ei nähtu, et kostja oleks OÜ CCesindaja ja vastupidised hageja väited on paljasõnalised. Hageja on jätnud tõendamata oma väited, mille kohaselt sõlmis ta lepingu OÜ Clearwork Capital. Hageja on lepingulistes küsimustes kogu aeg suhelnud kostjaga. Kostja ei ole OÜ CCesindaja.
Lk (12)
14.Kostja leidis, et hageja on ilma õigusliku aluseta ja kostjale teadmata põhjusel otsustanud loobuda tellimusest ja soovib raha tagasi saada. Kostja on hagejale teatanud, et viimase tellitud uksed on valmis, hageja võib need kätte saada ja kostja võib uksed paigaldada. Hageja ei vaidle vastu, et on uste valmimisest teadlik.
15.Uste paigaldus ei olnud esialgse kokkuleppe osaks, sest remonttööde tõttu ei saanud kokku leppida uste paigaldamise aega. Hageja pretensioonid kostja vastu tulenevalt uste paigaldamisest on alusetud. Kostja poolt pakutud aegadel 23.08.2011 ja 24.08.2011.a hagejale uste paigaldamine ei sobinud, misjärel hageja teatas, et ei soovi enam uksi saada. Konflikti võis põhjustada hageja soovimatus uste paigaldamise eest tasuda. Hageja hilisem avaldus on saadetud OÜ-le Clearwork Capital. Kostja ei olnud nõus uksi tasuta paigaldama ja teatas hagejale, et hageja võib uksed ära viia. Kostja pole uste äraviimiseks takistusi teinud ja on uksi säilitanud. Kostja väiteid tõendab foto ustest. Tellija peab töö vastu võtma.
16.Hageja väited selle kohta, et kostja on venitanud uste valmistamisega, on alusetud ja paljasõnalised. Hageja väited kostjale korduvate täiendavate tähtaegade andmisest on paljasõnalised ja tõendamata. Uste valmistamine venis hagejast tulenevatel põhjustel. Uksi polnud otstarbekas korterisse paigaldada remondi ajal, kuna nad oleksid kahjustada saanud. Uste aksessuaaride paigaldamine on mõistlik alles pärast uste paigaldamist, kuna need võivad transpordi või paigaldamise ajal kahjustada saada.
17.Hageja on ebaõigesti väitnud, et andis kostjale 11.04.2011.a üle uste klaasid ja 28.04.2011.a lingid väärtuses 449,88 eurot. Hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Esitatud arved ei tõenda tarvikute üleandmist kostjale. Müügiarve nr M649825 on ettemaksu arve ja hageja sai tooted selle alusel Itaaliast kätte 2011.a juunis-juulis. Aksessuaarid olid kostjale vajalikud uste valmistamisel täpsete mõõtude saamiseks. Kostja sai hageja tellimuse alusel uksi valmistama hakata alates 2011.a juulist, pärast aksessuaaride esitamist hageja poolt.
18.Hageja esitatud arved ei tõenda, et hageja on teinud arvetel näidatud esemete ostuks kulutusi, mistõttu ei ole hageja kahjunõue tõendatud. Arvetel ei ole märgitud kauba saajat ega arve maksjat. Hageja ei ole tõendanud arvete maksmist. Isegi juhul, kui hageja tõendaks maksmist, ei ole tõendatud kahju saamine seoses tarvikute üleandmisega kostjale. Hageja on esitanud taganemisavaldusi ja pretensioone OÜ-le Clearwork Capital, kellega tal puudus suhe. Kostjaga lepingu sõlmimise tunnistamisel peaks hageja tunnistama tellija vastuvõtuviivitust ja alusetut keeldumist kaup vastu võtta.
19.Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millest tulenevalt tal tekkis 2011.a augustis arusaamine, et hageja poolt kostjale üle antud detailid on mööblisse paigaldatud. Kostja vajad detaile tellitud uste avade täpseks kindlakstegemiseks. Kõik hageja poolt kostjale esitatud detailid on ustesse paigaldamata ja on jätkuvalt uued ning pakendites nii, nagu hageja nad kostjale esitas. Kostja esitas oma väidete tõenduseks foto. Hageja võib talle sobival ajal oma vara kostjalt kätte saada. Kostja vaidles seetõttu vastu ka intresside ja viiviste nõudele.
20.Kohtule 15.06.2012.a esitatud seisukohtades ei tunnistanud kostja jätkuvalt hageja nõuet. Kostja kinnitas suulise lepingu sõlmimist hagejaga 2011.a aprillis. Hageja tasus kostjale kokku lepitud summa, mis kattis uste materjali ja valmistamise. Muid kokkuleppeid poolte vahel ei olnud. Hageja mainis, et soovib tulevikus muid töid tellida, kuid täpset tellimust ta ei esitanud ega soovinud ka kapi mõõtmeid anda, kuigi kostja seda palus.
Lk (12)
21.Kõik hageja väited selle kohta, et kostja andis hagejale alust arvata, et leping sõlmitakse CCOÜ , on valed. Kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused täitnud. Uste paigaldus ei olnud algselt kokku lepitud. Kuigi hageja avaldused on saadetud CCOÜ-le, ei ole need kostjale kohustusi tekitanud, kuna olid suunatud kolmandale isikule. Kostja teatas hagejale telefoni teel, et ei ole nõus ilma tasuta uksi paigaldama ja hageja võib uksed ära viia.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut; 2) hageja ja kostja sõlmisid omavahel 2011.a aprillis suulise töövõtulepingu 4 ukse valmistamiseks; 3) hageja andis kostjale töövõtutasuna üle 02.02.2011.a 2100 eurot; 4) hageja andis kostjale üle uste valmistamiseks vajalikud tarvikud ehk ukselingid ja klaasid; 5) kostja ei ole valmistatavatele ustele paigaldanud ukselinke; 6) kostja ei ole hagejale üle andnud valmis uksi ega saadud uksetarvikuid.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda ning nõuda seetõttu kostjalt tasutud summa tagastamist ja üle antud tarvikute väärtuse hüvitamist, samuti kahju hüvitamist, viivist ja intressi.
25.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude ning on väitnud, et kostja on jätnud töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata, millest tulenevalt hageja taganes lepingust. Samas on hageja väitnud, et ta ei sõlminudki lepingut kostjaga, vaid CCOÜ , mistõttu ta esitab kostja vastu alusetult saadu tagastamise nõude. Hagejal puudus enda sõnul tahe sõlmida töövõtulepingut kostjaga. Kostja on sellistele hageja väidetele vastu vaielnud ja on leidnud, et nimelt hageja ja kostja sõlmisid omavahel suulise töövõtulepingu. Kõigis lepingut puudutavates küsimustes suhtles hageja ainult kostjaga.
26.Kohus leiab, et hageja väited lepingu sõlmimise kohta CCOÜ on asjakohatud ning tõendamata. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi kirjalikku lepingut nimetatud ettevõttega; samuti ei tõenda lepingu sõlmimist antud ettevõttega mitte ükski kohtule esitatud tõend. Hageja ja kostja vahel 02.02.2011.a alla kirjutatud akti (toimiku lk 7) kohaselt on hageja andnud kostjale üle 2100 eurot, kui „teostatavate tööde eest summa“. Kostja on end aktis nimetanud küll töövõtja esindajaks ja aktis on tehtud viide töövõtulepingule nr 21, kuid aktis puuduvad igasugused viited CCOÜ-le. Kuigi kostja on kodulehel avaldatu kohaselt CCOÜ töötaja ja kasutas antud ettevõtte e-posti aadressi, ei saa hageja ainuüksi nendest asjaoludest tulenevalt lugeda tõendatuks lepingu sõlmimist CCOÜ . Kogu lepingut puudutav suhtlus toimus ainult hageja ja kostja vahel ning hageja ise on sisuliselt möönnud, et sõlmis lepingu nimelt kostjaga. CCOÜ eitas lepingu sõlmimist hagejaga (vastus Tarbijakaitseametile, toimiku lk 27). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja väited lepingu sõlmimise kohta CCOÜ on asjasse puutumatud. Kuna hagejal oli sõlmitud lepinguline suhe kostjaga, ei saa hageja esitada kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet VÕS § 1028 alusel. Hageja sellekohased õiguslikud käsitlused hagiavalduses on ebakohased. Hageja ise on nõude esitamisel kostja vastu tuginenud sellele, et kostja rikkus lepingut, mille tõttu hageja taganes sellest. Lk (12)
27.Järgnevalt asub kohus analüüsima, millise lepingu pooled sõlmisid, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ning kas sellest tulenevalt on hagejal õigus esitada kostja vastu nõuet. Hageja on väitnud, et ta taganes sõlmitud töövõtulepingust, kuna kostja ei suutnud tööd õigeaegselt üle anda. Tööd pidid valmis olema 13. nädala lõpuks. Lisaks neljale uksele pidi kostja valmistama ühe erimõõdus kapi vannituppa ja vannipikenduse. Kostja hagejale täitmist ei pakkunud ega ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Kostja pakkus hagejale korduvalt uusi tähtaegu tööde valmimiseks, kuid ei andnud ikka töid üle. Hageja taganemisavaldusele ega pretensioonile kostja ei vastanud.
28.Kostja võttis omaks, et ta sõlmis hagejaga suulise lepingu nelja ukse valmistamiseks, kuid eitas lepinguliste tööde valmimise osas kokkuleppe sõlmimist. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada hageja korteris tehtavate remonttööde valmimise aeg ega uste lisatarvikute saabumise aeg, mistõttu ei saanud pooled töö valmimise tähtajas kokku leppida. Samuti eitas kostja seda, et tööde hulka kuulus kapi valmistamine ja vannipikenduse tegemine. Kostja pole uste äraviimiseks hagejale takistusi teinud. Kostja kinnitas, et sai hagejalt uste tarvikud kätte 2011.a juunis. Uste olemasolu ja pakendis säilinud ukselukkude ning linkide olemasolu tõendab kostja esitatud foto. Hageja ise ei ole tõendanud, et ta on ostnud uste tarvikud hagiavalduses märgitud summa eest.
29.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Hageja on käesolevas asjas väitnud, et sõlmitud töövõtulepingu objektiks oli lisaks neljale uksele erimõõdulise kapi valmistamine ja vannipikenduse tegemine. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et poolte sõlmitud kokkulepe hõlmas ka vannipikenduse tegemist. Kostja on omaks võtnud lepingu sõlmimise nelja ukse valmistamiseks ning kohus leiab, et muus osas tõendavad poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu kohtule esitatud tõendid.
30.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 635 lõikele 4 on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
31.Hageja ja kostja vahel 02.02.2011.a alla kirjutatud akti (toimiku lk 7) kohaselt on hageja andnud kostjale üle 2100 eurot, kui „teostatavate tööde eest summa“. Seega tõendab antud tõend kohtu hinnangul töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ning seda, et teostatud tööde hinnaks leppisid pooled kokku 2100 eurot, millise summa sai kostja hagejalt kätte enne tööde valmimist.
32.Kostja on oma e-kirjas hagejale 14.03.2012.a teatanud (toimiku lk 72), et hageja tellimus on valmis märtsi 13. nädala lõpuks. 23. märtsiks on kostja lubanud saata hagejale klaaside mõõdud. Kostja 23.03.2011.a e-kirjast (toimiku lk 73) nähtub, et nimetatud ajaks saatiski kostja hagejale klaaside mõõdud. Nimetatud mõõdud vastavad kohtule esitatud Andrese Klaasi AS arves (toimiku lk 9) toodud klaaside mõõtudele. Kohus leiab, et antud e-kirjaga on tõendatud pooltevahelise kokkuleppe olemasolu tööde valmimise tähtaja suhtes – kostja on lubanud tellimuse täita 13. nädala lõpuks. Antud e-kirjast ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud töövõtulepingu nö lahtise tingimusega ehk oleksid jätnud sõlmimata omavahelise kokkuleppe tööde valmimise tähtaja suhtes, kuna see oli võimatu hagejast tulenevatel põhjustel. Kostja teatas hagejale tööde valmimise aja ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja poleks sellise ettepanekuga nõustunud.
Lk (12)
33.29.06.2011.a on kostja e-kirja teel hagejale teatanud (toimiku lk 74), et tal esinevad mitmed probleemid, milliste tõttu ei saa ta tulla uksi paigaldama. Kostja möönab viivituse tekkimist tema süül ja pakub hagejale kompensatsiooniks soodsa hinnaga trepi valmistamist. Kostja on viidatud e-kirja saatnud vastuseks hageja järelpärimistele selle kohta, millal kostja tuleb uksi paigaldama. Seega on kostja ise juba 29.06.2011.a möönnud, et ta on poolte vahel sõlmitud kokkulepet tööde valmimise tähtaja osas rikkunud.
34.30.06.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles lubas, et tellimus on valmis juuli lõpuks (toimiku lk 76). 28.07.2011.a saatis kostja hagejale e-kirja, milles lubas, et teeb tellimuse valmis enne augusti keskpaika (toimiku lk 77). Nimetatud e-kirja saatis kostja vastuseks hageja palvele tagastada raha, kui kostja ei ole võimeline tellimust täitma. Hageja ja kostja ekirjavahetusest 20.08.2011.a (toimiku lk 10) nähtub, et kostja lubas järjekordselt tulla uksi paigaldama 23.08. või 24.08.2011.a. Samas on kostja pakkunud, et tuleb hageja juurest läbi ja võtab kapi mõõdud. Eeltoodud kirjadega loeb kohus tõendatuks hageja väited, milliste kohaselt ei täitnud kostja lepingulisi kohustusi tähtaegselt ja andis hagejale pidevalt uusi lubadusi selle kohta, millal tööd valmivad. Esitatud e-kirjad ei tõenda kostja väiteid, milliste kohaselt ta ei nõustunud tulema uksi paigaldama, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet paigaldamise tasu kohta. Seesuguseid nõudeid või väiteid ei ole kostja e-kirjades hagejale esitanud. Kostja e-kirjadest nähtub, et uste paigaldamine oli lepinguliste tööde osaks ning kostja pakkus hagejale pidevalt uusi aegu, millal ta uksi paigaldama tuleb. Samuti ei tulene ühestki kostja e-kirjast, et ta oleks hagejale pakkunud võimalust tulla ise töödele järgi, kuna uste paigaldamine ei sisaldu lepinguliste tööde hinnas. Vastavasisulised kostja väited on jäänud tõendamata, kuigi kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust kohtu 14.05.2012.a pöördumises (toimiku lk 63-64). E-kirjadest nähtub, et kuna kostja oli valmis tulema kapi mõõte võtma, sisaldas pooltevaheline kokkulepe järelikult kapi valmistamist. Vannipikenduse valmistamist puudutava kokkuleppe olemasolu aga kohtule esitatud e-kirjadest ega muudest tõenditest ei nähtu.
35.Kostja on kohtule esitanud fotod ukselukkudest ja käepidemetest, samuti pakitud ustest (toimiku lk 48-50). Fotodelt nähtub kohtu hinnangul, et uksed ei ole valmis ning neile ei ole paigaldatud ukselinke. Esitatud fotost ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on samade ukselukkude ja -linkidega, mida andis kostjale üle hageja. Kohus leiab esitatud fotode pinnalt, et need tõendavad kostja poolt lepingulise töö tegemata jätmist, kuna fotodel kujutatud uksed ei ole ilmselgelt valmis. Uksed on paigaldamata, kuigi kohtule esitatud tõendite kohaselt hõlmas lepinguliste tööde hind uste paigaldamist. Kostja väited selle kohta, et ustele ei saanudki enne paigaldamist asetada käepidemeid, lukke ega klaase, ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt ei kuulunud uste paigaldamine lepingulise hinna sisse. Kostja ei ole üheski e-kirjas hagejale tõstatanud küsimust täiendava tasu maksmise kohta. Vastupidi, kostja on möönnud viivitust töö tegemisel ja on pakkunud hagejale selle eest erinevaid võimalusi viivituse hüvitamiseks. CCOÜ kodulehe andmete kohaselt on kostja ettevõtte tootmisjuht (toimiku lk 60).
36.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tarbijatöövõtuleping, kuna hageja tellijana oli tarbija ja kostja majandus- ning kutsetegevuses tegutsev töövõtja. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe nelja ukse ja kapi valmistamiseks, kuid kostja esialgselt kokku lepitud tähtajaks tööd üle ei andnud ega teinud seda ka mitmeteks hilisemalt pakutud tähtaegadeks. Kappi kostja ei teinudki ning uksed on siiani valmimata. Kuigi kostja eitas uksetarvikute üleandmist 2011.a aprillis, on kostja siiski kinnitanud nende saamist hagejalt.
37.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 636 lg 4 näeb ette, et kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle
Lk (12)
andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 2 järgi loetakse tarbijatöövõtulepingute puhul töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Selliste rikkumiste korral ei pea tellija VÕS § 647 lg 3 järgi andma töövõtjale täiendavat tähtaega ja võib muuhulgas lepingust taganeda.
38.Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et kui töövõtja ei tee tööd valmis kokku lepitud tähtajaks, on tarbijal õigus lepingust koheselt taganeda, ilma andmata töövõtjale töö tegemiseks täiendavat tähtaega. Käesolevas asjas on hageja siiski andnud kostjale töö tegemiseks täiendava tähtaja, kuid töö ei valminud ega antud kostja poolt üle ka täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, sest kostja rikkus oluliselt lepingut.
39.VÕS § 116 lg 1 näeb ette, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi muuhulgas tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
40.Lepingust taganemine on ühe poole kujundusõigus, mis realiseerib vastava tahteavalduse tegemisega teisele poolele kooskõlas VÕS § 188 lõikega 1. Kui lepingust taganemise avaldus on teisele lepingupoolele kätte toimetatud, rakenduvad lepingust taganemise tagajärjed. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning lepingu alusel saadu tuleb tagastada.
41.Kostja vastuväidetest ei selgu, millisel sisulisel alusel ta vaidleb vastu hageja lepingust taganemisele tulenevale nõudele. Kostja ei ole eitanud täiendava tähtaja andmiseks saadetud avalduse ja taganemisavalduse kättesaamist, vaid on pelgalt leidnud, et kuna avaldused olid adresseeritud CCOÜ-le, ei olnud neil kostja jaoks tagajärgi. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.
42.08.09.2012.a on hageja esindaja saatnud e-kirja nii kostjale kui CCOÜ-le (toimiku lk 1112). Kuigi kiri on selle peakirja järgi adresseeritud CCOÜ-le, sisaldub selles selge lepingu täitmise nõue. Pretensioonile on lisatud sularaha üleandmise akt ja kostja varasem e-kiri 20.08.2011.a. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai nimetatud e-kirja kätte, kuid ei vastanud sellele. E-kirja kättesaamist tõendavad vastavad kinnitused (toimiku lk 13-14). Kohus märgib seejuures täiendavalt, et CCOÜ juhatuse liige Evelin Lööndre-Avald on kostja abikaasa ja tema perekonna liige. 20.09.2011.a ja 10.10.2011.a on hageja esindaja saatnud kostjale lepingust taganemise avaldused (toimiku lk 15-20). Kuigi need on adresseeritud CCOÜ-le, on need saadetud kostjale. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai hageja taganemisavaldused kätte, kuid ei vastanud nendele. 10.10.2011.a korduva taganemisavalduse kättesaamist tõendavad vastavad kinnitused (toimiku lk 21-22). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja pidas ennast hagejaga sõlmitud lepingu pooleks ja teadis, et ta ei ole lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei saa kostja hea usu ning mõistlikkuse põhimõtte kohaselt väita talle saadetud avalduste mittesiduvust. Oluline on see, et hageja tahteavaldustega sai kostjale teatavaks hageja selge tahe – hageja andis kostjale töö tegemiseks täiendava tähtaja ning taganes selle möödumisel lepingust, paludes kostjal tagastada lepingu järgi saadu. Hageja tahe
Lk (12)
oli kostjale selge ning kätte toimetatud. Kuivõrd hageja lepingust taganemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud, puudub kostjal sisuline alus vaielda vastu hageja lepingu alusel üleantu tagastamise nõudele.
43.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS § 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 järgi peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises, kui lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud või kui üleantu on hävinud. Hüvitamise välistatuse alused sätestab VÕS § 190, mis näeb ette, et lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles asja ümbertöötamisel, halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures või kui seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades. Kohus leiab, et kostjal tuleb VÕS § 189 alusel tagastada hagejale saadud raha ja hüvitada üle antud uksetarvikute väärtus, sest käesolevas asjas puuduvad VÕS § 190 loetletud alused, mis välistaksid hüvitamise. Kuna kostja sai lepingu alusel tehtavate tööde eest raha ette, kuid ei teinud tööd valmis ega andnud seda hagejale üle, tuleb kostjal tagastada hagejale tasutud summa 2100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2100 eurot.
44.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et hageja ei ole tõendanud üle antud uksetarvikute eest tasumist kohtule esitatud arvete alusel. Müügiarve nr M649825 (toimiku lk 8) on esitatud ettemaksu tasumiseks lukkude ja linkide eest summas 449,88 eurot. Arve vastuvõtjaks on märgitud „Sander“. Andrese Klaasid AS arve/saatelehe nr 0001772 (toimiku lk 9) kohaselt on see väljastatud karastatud klaasi ja selle matistamise eest summas 242,84 eurot. Arvel pole märgitud selle saajat, kuid klaasid on ostetud samade mõõtudega, millised on hagejale andnud kostja (toimiku lk 73). Kostja ise on kinnitanud uksetarvikute saamist hagejalt ja on väitnud, et need on seni paigaldamata. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et sai hagejalt mingid muud uksetarvikud või klaasi ehk mitte need, mis on märgitud kohtule esitatud arvetes. Kostja esitatud fotost (toimiku lk 48) ei ole võimalik tuvastada, kas need on hageja poolt üle antud tarvikud või mitte. Kostja esitatud fotole (toimiku lk 49) on märgitud, et klaasid on uste sees. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja esitatud arved tõendavad nende tarvikute maksumust, millised on kostjale üle antud. Kuna tarvikud on osaliselt ära tarvitatud (klaasid on paigaldatud lõpetamata ustesse) ning osaliselt on nende saatus teadmata, tuleb kostjal hüvitada hagejale üle antud tarvikute väärtus. Kohus märgib siinkohal, et hageja tegi kostjale korduvalt menetluse käigus ettepanekuid lõpetada vaidlus kompromissiga ja anda uksed koos tarvikutega üle (hageja ettepanek 21.04.2012.a, toimiku lk 61, hageja ettepanek 21.06.2012.a, toimiku lk 90-91), kuid kostja ei ole hageja kompromissettepanekutele sisuliselt vastanud ega andnud kuni kohtuotsuse tegemise päevani hagejale midagi üle. Kostja leidis, et hageja võiks ise tulla ustele järgi, kuid millisel põhjusel ei ole kostja kuni kohtuotsuse tegemise päevani uksi koos väidetavalt säilinud tarvikutega hagejale üle andnud, on kohtule teadmata. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üle antud tarvikute väärtus ehk 242,84 eurot üle antud aknaklaaside eest ja 449,88 eurot üle antud ukselinkide eest, kokku 692,72 eurot.
Lk (12) 10
45.Hageja on kostja vastu esitanud ka intressi ja viivise nõude. Hageja nõudis kostjalt intressi alates raha saamisest 02.02.2011.a kuni selle tagastamise nõude edastamiseni 10.10.2011.a seaduses sätestatud määras ja viivist alates 11. oktoobrist 2011.a seaduses sätestatud määras. Hageja palus kostjalt intressina välja mõista 15,91 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 122 eurot. Samuti nõudis hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamaksmist. Kostja vaidles hageja viivise ja intressi nõudele vastu, kuid ei põhjendanud oma vastuväiteid. Hageja viivise ja intressi arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud.
46.VÕS § 189 lg 1 järgi tuleb lepingust taganemise korral tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 reguleerib intressi võlasuhetes ning VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
47.Eeltoodu alusel kuulub hageja intressi ja viivisenõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 15,91 eurot, samuti hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 122 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 2 792,72 eurot (millest 2100 eurot on tagastatav rahasumma ja 692,72 eurot tagastamisele kuuluv tarvikute väärtus) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
48.Hageja esitas kostja vastu ühtlasi kahju hüvitamise nõude summas 343,20 eurot. Hagejale tekkinud kahju seisneb hageja õigusabikuludes, mida hageja oli sunnitud kandma kostjale pretensiooni ning lepingust taganemise avalduse koostamiseks. Hageja õigusabikulude kandmist tõendab advokaadibüroo arve nr 487-2011 (toimiku lk 30). Hageja kahju nõudele ei ole kostja ühtegi vastuväidet esitanud. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut, mille tõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaliseks kahjuks on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 alusel eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete
Lk (12) 11
esitamiseks. Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuna 343,20 eurot.
49.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (12) 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.