Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2012. a kell 15.00 Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-3792
Tsiviilasja hind
26 035,05 eurot
Tsiviilasi
Osaühingu PA hagi SEAS vastu müügilepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing PA(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja: vandeadvokaat Mart Sikut ja vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus (Sikuti Advokaadibüroo, Tartu 8, 68206, Viljandi; e-post [email protected]; [email protected]) Kostja: SEAS (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Volens (Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, epost: [email protected])
Asja läbivaatamine
14.06.2012 kohtuistungil
Kohtuistungil osalenud OÜ PA lepingulised esindajad vandeadvokaat Mart Sikut ja menetlusosalised ja nende vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus ning SEAS-i esindajad lepinguline esindaja vandeadvokat Urmas Volens
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud OÜ PA esitas 28.01.2011 kohtule hagi SEAS-i vastu. Hagiavalduse kohaselt tarnis OÜ ME vastavalt suulisele müügilepingule 15.-22. jaanuar 2008 kostjale erinevas sortimendis metsamaterjali, mille kohta vormistati 21.01.2008 ka vastavad metsamaterjali üleandmisevastuvõtu aktid nr 54 ja 55. Ka esitas OÜ ME kostjale vastavad arved kokku summas 232 741,48 krooni (14 874,89 eurot) ning summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot). Lisaks tarnis OÜ ME kostjale ülalviidatud perioodil puitu ka selliselt, et puit anti AS-ile SE üle, kuid metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud. Hageja hinnangul ei jõutud seda teha, kuivõrd 2008 jaanuari lõpul algas kriminaalmenetlus ning selle käigus võeti asjaomastelt äriühingutelt ära asjasse puutuvad dokumendid. Vastavalt poolte kokkuleppele oli makse tähtaegadeks 14 kalendripäeva alates materjali üleandmis-vastuvõtu akti ja esitatud arve allkirjastamisest. Kokku tarnis OÜ ME kostjale metsamaterjali kokku summas 407 360,08 krooni (26 035,05 eurot). Nõudeõiguse loovutamise lepinguga 15.05.2009 on OÜ ME loovutanud eelnimetatud müügilepingutest tulenevad nõudeõigused hagejale. 30.09.2009 esitas ka hageja kostjale arve nr 3009 summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot). Vaatamata korduvatele suulistele ettepanekutele ei ole kostja kuni siiani eelviidatud müügilepingutest tulenevaid maksekohustusi OÜ ME või hageja ees täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 26 035,05 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt nõude loovutamise leping on võltsitud. Nimelt kannab osaühingu ME ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega osaühing ME andis hagejale üle väidetavatest perioodil 15.-22. jaanuar 2008 toimunud metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise tehingutest tuleneva nõude, 15. mai 2009 kuupäeva ning hageja juhatuse liikme PJK allkirja. Hageja 01.01.-31.12.2009 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli hagejal seisuga 31. detsember 2009 varasid summas 161 510 krooni, sh nõudeid ja ettemakseid summas 228 krooni. PJK kinnitas hageja juhatuse liikmena majandusaasta aruande koostamise õigsust ja täielikkust. Kuivõrd majandusaasta aruandes nõuet kajastatud ei ole, nähtub viidatud tõendist, et 31. detsembri 2009 seisuga ei kuulunud hageja varade hulka väidetavalt 15. mail 2009 hagejale loovutatud nõuet kostja vastu summas 407 741,43 krooni. 18.05.2009 otsustas Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1-08-12289 osaühingu ME sundlõpetamise karistusseadustiku (KarS) § 3892 lg 3 alusel, mille kohaselt maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult suurele kahjule vastav summa või enam või sama teo eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 5 000 000 krooni või enam ning kui selle teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega. Sundlõpetamine jõustus kohtulahendi jõustumisega 26.05.2009. Kuna osaühingu ME juhatuse liige (ja nõude loovutamisel osaühingut ME esindanud) KK tunnistati samas kriminaalasjas süüdi samade maksualaste süütegude eest, määras Viru Maakohus 9.07.2009 tsiviilasjas nr 2-09-27960 osaühingu ME likvideerijaks TV. Äriregistris tehti vastav kanne 15.09.2009. Seega ei saanud hageja omandada nõuet ka pärast 2009. aastat, sest KK osaühing ME esindamise õigus lõppes Viru Maakohtu 9.07.2009 määruse jõustumisega ning mistahes hilisemad osaühing ME nimel KK poolt juhatuse liikmena tehtud tehingud on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-le 1 tühised. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud seisuga 31.12.2009
väidetavat nõuet kostja vastu omandanud ning KK puudusid hilisemal perioodil osaühing ME esindusõigus, on nõude loovutamise leping võltsitud ning hagejal puudub kostja vastu mistahes nõue. Asjaolu, et nõude loovutamise dokumendid on võltsitud tõendab ka see, et ajavahemikul 15.05.2009 kuni hagi esitamiseni ei ole ME hageja kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Juhul, kui hageja oleks reaalselt omandanud 15.05.2009 nõude kostja vastu, puuduks igasugune loogiline seletus, miks a) nõude loovutamisest kostjat ei teavitatud, b) kostjalt ei nõutud nõude täitmist ja c) vastavat nõuet hageja majandusaasta aruandes ei kajastatud. Isegi kui nõude loovutamise leping oleks olemas, ei ole hageja tõendanud kostja vastu esitatud nõude olemasolu. Hagi tugineb Maksu- ja Tolliameti Põhja IV talituse valduses olevatele osaühing ME väidetavatele üleandmis-vastuvõtmisaktidele nr 54 ja 55 ning osaühing ME kostjale tarnitud metsamaterjali veoselehtedele. Samuti tugineb hagi arvele kuupäevaga 30.09.2009, mida kostjale kunagi reaalselt esitatud ei ole. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit nimetatud arvetel väljendatud nõuete aluseks oleva lepingulise suhte olemasolu või selle tingimuste kohta. Samuti ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks osaühing ME ja kostja kokkulepe üleandmiskohustuse täitmise aja, koha ja viisi kokkuleppe kohta ning vastavalt kokkulepitud tingimustele mistahes koguses metsamaterjali üleandmine kostjale osaühing ME poolt perioodil 15.-22 jaanuar 2008. Ka ei ole hageja tõendanud, et osaühing ME võimaldas mistahes koguses metsamaterjali omandi ülemineku kostjale ja et osaühing ME oli väidetava metsamaterjali käsutajana metsamaterjali omanik. Hageja on esitanud kohtule koopia 30.09.2009 kuupäeva kandvast arvest nr 3009. Kostjale nimetatud arvet esitatud ei ole. Hageja arve kättetoimetamist tõendanud ei ole. Hageja väide, et osaühing ME ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma metsamaterjali eest 14 kalendripäeva jooksul alates selle üleandmisest, on vastuoluline 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktiga 1.1, mille kohaselt oli arvete nr. 54 ja 55 maksetähtaeg seitse päeva. Hageja 30.09.2009 esitatud arves nr 3009 esitatud kostjale tarnitud metsamaterjali kogused on vastuolulised 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktiga 1.1. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on osaühing ME tarninud kostjale osaühing ME poolt vormistamata metsamaterjali kogustes 28,62 tm, 35,39 tm, 37,1 tm, 37,8 tm, 40,25 tm ja 32,96 tm, kokku 212,12 tm. Hageja 30. septembri 2009 arve nr. 3009 kohaselt osaühing ME tarninud kostjale metsamaterjali kogustes 88,51 tm, 22,45 tm, 71,85 tm, 29,26 tm, kokku 212,07 tm. Hageja väide, et kostja võlgneb üleandmise-vastuvõtu aktide nr 54 ja 55 kohaselt 232 741,48 krooni on vastuoluline 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktidega 1.1 ja 1.2, mille kohaselt on nõude suurus 232 741,43 krooni. Kriminaalasjas nr. 07930000159 esitatud tsiviilhagi raames maksis kostja 29. aprillil 2009 riigile tagasi 144 416 eurot (2 259 624 krooni) sisendkäibemaksu, mille kostja oli maha arvanud osaühingult ME saadud müügiarvete alusel. Kriminaalasja kohaselt olid ME dokumendid võltsitud, kuivõrd tegelikult ME kaupa ei müünud ja varastas hoopis arvetelt ME tasutud käibemaksu. Niisiis põhjustas osaühing ME oma õigusvastase tegevusega kostjale kahju 114 416 eurot. Kui ME tegevus oleks olnud õiguspärane, ei oleks kostjal riigi ees vastavat rahalist kohustust tekkinud. Alternatiivselt, enda õiguste igakülgseks menetlusõiguslikuks kaitseks esitab kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite ja avalduse. Kostja tasaarvestab kahju 114 416 eurot igasuguste nõuete vastu, mida osaühing ME nõudeid omandanud isikud kostja vastu on esitanud või esitavad. Kuna osaühingu ME põhjustatud kahju summa ületab käesolevas asjas hageja poolt nõutud summat, palub kostja kohtul hagi täieliku või osalise rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue sama summa ulatuses osaga kostjale tekitatud kahju nõudest osaühing ME vastu.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OÜ PA hagi SEAS-i vastu müügilepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et: • 2008 jaanuari lõpus alustati hageja ja kostja suhtes kriminaalmenetlust. Kostja vaidleb vastu asjaolule, et: • väidetav osaühingu ME nõue on hagejale üle läinud; • nõue kostja vastu oleks olemas. Nõude loovutamise lepingust Hageja märgib hagis, et nõudeõiguse loovutamise lepinguga 15.05.2009 on OÜ ME loovutanud 15.-22. jaanuar 2008 müügilepingutest tulenevad nõudeõigused hagejale. Hageja selgitas, et müügilepingud olid suulised ning nende olemasolu tõendavad osaliselt arved ja puidu üleandmis/vastuvõtmisaktid. Kostja vaidleb nõude loovutamisele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates, ei ole tõendatud OÜ ME poolt nõude kostja vastu hagejale loovutamine 15.05.2009. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust kostja poolt väidetu, et hageja ei saanud omandada nõuet ka pärast 2009 aastat, kuna nimetatut ei ole hageja ka väitnud. Hageja väidab, et nõue loovutati 15.05.2009. Seetõttu ei hinda kohus OÜ ME juhatuse liikme KK väidetavate võimalike hilisemate tehingute tühisust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõike 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Käesolevas tsiviilasjas on ainukeseks kostja vastu osaühingult ME hagejale nõude loovutamist tõendavaks dokumendiks nõude loovutamise leping (t.lk 7-9). Hageja selgitas kohtule, et osaühingu ME raamatupidamises nimetatud nõude kajastamata jätmine ei tähenda seda, et osaühing ME ei oleks hagejale nõuet loovutanud, vaid pigem on tegemist eksimusega raamatupidamises. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd majandusaasta aruandes (t.lk 2743) nõuet kajastatud ei ole ning OÜ ME juhatuse liige KK kinnitas majandusaasta aruande koostamise õigsust ja täielikkust, siis saab järeldada, et 31.12.2009 seisuga ei kuulunud hageja varade hulka väidetavalt 15.05.2009 hagejale loovutatud nõuet kostja vastu. Samuti teeb nimetatud nõude loovutamise lepingu ebausaldusväärseks asjaolu, et 18.05.2009 Viru Maakohtu kriminaalasja nr 1-08-12289 otsusest nähtuvalt süüdistati KK mh varifirmade raamatupidamise korraldamises (t.lk 53). Samuti nähtub otsusest, et OÜ ME juhatuse liikmed
allkirjastasid mh KK korraldusel lepinguid, arveid jm dokumente osaühingute nimelt, kuid tegelikult nad osaühingute nimelt reaalseid tehinguid ei teostanud (t.lk 55). Otsusest nähtub, et peale selle, KK eelneval kokkuleppel SEAS Kunda ostuterminali juhataja JS korraldas fiktiivsete müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks koostamise ja esitamise OÜ ME nimelt SEAS-ile selleks, et SEAS-il tekiks võimalus eelnimetatud arveil märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu ning seeläbi suurendada enammakstud käibemaksu tagastusnõuet (t.lk 55). Sama otsusega tunnistati KK süüdi Kars § 22 lg 3 - § 3892 lg 1, 3, KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2, 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi s.o kuritegelikus ühenduses suures ulatuses maksukelmuses ja maksude maksmisest kõrvale hoidmises. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust hageja poolt märgitu, et tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega, mida oleks arutatud üldmenetluses, vaid kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Kohus nõustub kostjaga selles, et kokkuleppemenetluses on isik ise nõustunud süüdistusaktis märgituga. Kohus on seisukohal, et KrMS § 239 lg 2 punktist 2 tulenevalt ei ole võimalik kriminaalasja lahendada kokkuleppemenetluses, kui süüdistatav sellega ei nõustu. Kohus loeb Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega (t.lk 45-48) ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 kohtuotsusega (t.lk 258) tuvastatuks asjaolu, et süüdistusakti kohaselt on OÜ ME (hagejale nõude loovutaja), teiste seas oma juhatuse liikmete kaudu, perioodil mai 2007 kuni jaanuar 2008 toime pannud maksupettuse. Nimetatud perioodil koostati ja esitati äriühingute nimel fiktiivseid müügiarveid, millistele oli märgitud käibemaks, samuti võltsiti metsateatisi, metsamaterjali võõrandamise lepinguid ning koostati või lasti koostada fiktiivseid metsamaterjali veoselehti (t.lk 44-93; 258). Kohus nõustub kostjaga, et tõendatud on asjaolu, et S Eei soetanud ega saanud kaupa või teenuseid OÜ-lt ME ning on pannud toime KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg 3 ja KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (t.lk 89-93). Samuti on käesolevas asjas esitatud tõendid, millest nähtuvalt OÜ ME esitatud arved on fiktiivsed (t.lk 257-258). Kohus nõustub kostjaga selles, et kriminaal- ja haldusmenetluse raames on tuvastatud, et OÜ OÜ ME on esitanud fiktiivseid arveid ja veoselehti ning tegelikult nimetatud äriühingu ja kostja vahel tehinguid ei toimunud. Seega on hageja väidetava nõude loovutamise lepingu alusel omandanud nõuded, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kohus leiab, et asjakohane ei ole ka hageja väide selle kohta, et kostja esitatud tõendid ei kajasta perioodi 15-22. jaanuar 2008. 09.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-2795 (t.lk 258 esimene rida) nähtub, et fiktiivseid arveid väljastades pani m.h KK maksupettuseid toime 2007 jaanuar-2008 jaanuar. Kohus on seisukohal, et nimetatuga on hõlmatud ka jaanuar 2008. Asjaolu, et jaanuar 2008 on hõlmatud, tuleneb ka teistest käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest (nt t.lk 223-225; 268-270 jne). Tulenevalt VÕS § 170 lõikest 1 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega tõendab asjaolu, et ajavahemikul 15.05.2009 kuni hagi esitamiseni ei ole ME ega hageja kostjat nõude loovutamisest teavitanud ega nõudnud selle täitmist, et nõude loovutamise dokumendid võivad olla võltsitud.
Samuti ei osanud hageja selgitada kohtuistungil vastuolu, miks on üleandmise-vastuvõtu aktide nr 54 ja 55 kohaselt kostja võlgnevus 232 741,48 krooni, kuid 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktidega 1.1 ja 1.2, mille kohaselt on nõude suurus 232 741,43 krooni. Nõude loovutamise lepingu ebausaldusväärust kinnitab ka asjaolu, et puuduvad 30.09.2009 arvel näidatud väidetava puidukoguse summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot) üleandmist või vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Vastuoluline on ka hageja väide, et osaühing ME ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 30.09.2012 arve nr 3009 kohaselt metsamaterjali eest 14 kalendripäeva jooksul alates selle üleandmisest. 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punkti 1.1 kohaselt oli arvete nr 54 ja 55 maksetähtaeg seitse päeva. Seega ei saa nõude loovutamise lepingut lugeda usaldusväärseks tõendiks, sest käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendid ei kinnita sellises ulatuses nõude olemasolu kostja vastu. Osaliselt puuduvad ka puidu üleandmist-vastuvõtmist kinnitavad aktid. Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist OÜ ME poolt kostja vastu 15.05.2009. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja oleks tõendanud nõudeõiguse olemasolu ei ole ta tõendanud, et kostja vastu oleks nõue olemas. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus ka nõude olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudest VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja leiab 30.05.2012 seisukohas, et metsamaterjali on kostja OÜ-lt ME vastu võtnud ning seda asjaolu kinnitavad metsamaterjali veoselehtedel olevad vastuvõtja allkirjad ja templid veoselehtedel HV 019 (t.lk 149), JT 31 (t.lk 152), HV 22 (t.lk 209) ja LP 18/01 (t.lk 208). Hageja leiab, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta viidatud veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Metsamaterjali üleandmise kohta veoselehtede HV 019 ja JT 31 alusel vormistati 21.01.2008 ka vastavad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktid nr 54 (t.lk 150) ja 55 (t.lk 153). Ka esitas OÜ ME kostjale vastavad arved nr 54 (t.lk 151) ja 55 (t.lk 154), vastavalt summades 175 716,75 krooni ja 57 024,68 krooni. Seda, et nimetatud arveid on kostja aktsepteerinud ning kohustuse OÜ ME ees endale siduvaks lugenud ja oma raamatupidamises ka kajastanud saab täiendavalt tõendada väljavõttega kostja raamatupidamisest. Lisaks tarnis OÜ ME kostjale ülalviidatud perioodil puitu ka selliselt, et puit anti AS-ile SE üle, kuid metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud. Hageja hinnangul ei jõutud seda teha, kuivõrd 2008. a jaanuari lõpul algas kriminaalmenetlus ning selle käigus võeti asjaomastelt äriühingutelt ära asjasse puutuvad dokumendid. Seesugusteks veoselehtedeks on menetluses kogutud veoselehed HV 22 ja LP 18/01, aga ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16, missuguseid ei ole aga menetluses õnnestunud senini koguda. Kuivõrd nimetatud tõendeid ei õnnestunud menetluses koguda, esitab hageja oma nõude täiendavaks tõenduseks käesolevaga väljavõtte SEAS raamatupidamisest või laoarvestusest, millest nähtuvad kõik kostja poolt OÜ-lt ME 2008. a jaanuaris vastu võetud kaubakogused, nende veoselehe numbrid, arve numbrid (kui arve on esitatud) ja muud
asjakohased andmed. Viidatud veoselehtedel kajastatud puidu hind kokku nähtub OÜ PA arvel nr 3009. Kokku tarnis OÜ ME kostjale viidatud perioodil metsamaterjali järelikult summas 407 360,08 krooni (26 035,05 eurot). Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole nimetatud asjaolusid selgelt välja toonud hagiavalduses või selle täpsustuses/täienduses ning hageja kirjalikku seisukohta ei saa pidada hagiavalduse täpsustuseks/täienduseks. Kohus selgitas hagejale täpsustatud hagiavalduse esitamise vajadust. Hageja leidis, et hagiavalduses ja seisukohtades on kõik asjaolud selgelt välja toodud ning ei pidanud vajalikuks täpsustatud/täiendatud hagiavalduse esitamist (t.lk 304 pöördel). Kostja pidas põhjendatuks kõigile kostja 30.05.2012 seisukohtades esitatud asjaoludele vastu vaielda. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel peab kohus põhjendatuks hinnata kõiki asjas esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid. Kohus leiab, et asjakohatud on hageja viited sellele, et asjas on tõenditeks ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16, missuguseid ei ole aga menetluses õnnestunud senini koguda. Kohus on lahendanud hageja tõendite kogumise taotlusi kolmel korral ning Maksu- ja Tolliamet on kohtule edastanud tõendeid kahel korral. 22.05.2012 märgib Maksu- ja Tolliamet saatekirjas, et välja nõutud metsaveoselehti HVS 1-15.01.2008; HVP 16 – 16.01.2008; HRV 1616.01.2008 Maksu- ja Tolliametil ei ole. Samuti küsis kohus 06.06.2012 kohtuistungil pooltelt, kas neil on täiendavaid taotlusi ning selgitas, et eelmenetluse lõpetamisel ei saa pooled enam asja juurde täiendavaid tõendeid ja taotlusi esitada. Hageja kinnitas, et ei soovi esitada tõendeid ja taotlusi. Kohus leiab, et viis käesolevas tsiviilasjas eelmenetluse läbi piisava põhjalikkusega ning põhjendatud ei ole hageja etteheited tõendite kogumise ebaõnnestumise kohta. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta viidatud veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Kostja hagi ei tunnista (t.lk 20) ning on palunud selle rahuldamata jätta täies ulatuses. Samuti on kostja märkinud 14.06.2012 kohtuistungil, et 09.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega on tuvastatud, et tehinguid toimunud ei ole. Kohus leiab, et hageja poolt välja nõutud tõenditega s.o veoselehega nr JT 31 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arvega 54, veoselehega HV 019 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arvega nr 55, metsamaterjali veoselehega HV 22 ja metsamaterjali veoselehega LP 18/01 ei saa tõendada OÜ ME ja kostja vahel müügilepingu sõlmimist ning metsamaterjali kostjale üleandmist. Veoselehel nr JT 31 (t.lk 152) on metsamaterjali võõrandajaks märgitud LT. 06.03.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud (t.lk 223-225), et LT ei ole sõlminud metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Samuti on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendiga, et LT ei ole metsamaterjali müünud (t.lk 228, 230). Nimetatud tõenditest tulenevalt saab kohus järeldada, et veoseleht nr JT 31 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arve nr 54 (t.lk 150) on fiktiivsed ning 06.03.2008 seisuga ei ole OÜ ME metsamaterjali kostjale üle andnud. Veoselehel nr HV 019 (t.lk 149) on metsamaterjali võõrandajaks märgitud AA. 03.04.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud (t.lk 268-270), et AA
ei ole sõlminud metsa raieõiguse võõrandamise lepingut. Ka AA poolt Maksu- ja Tolliametile 28.03.2008 saadetud teatisest nähtub, et AA e kuuluvalt katastriüksuselt ei ole keegi jaanuarikuus metsamaterjali soetanud (t.lk 271). Samuti on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendiga, et AA ei ole metsamaterjali müünud (t.lk 230). Nimetatud tõenditest tulenevalt saab kohus järeldada, et veoseleht nr HV 019 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arve nr 54 (t.lk 150) on fiktiivsed ning 03.04.2008 seisuga ei ole OÜ ME metsamaterjali kostjale üle andnud. Veoselehel nr HV 22 (t.lk 209) on metsamaterjali võõrandajaks märgitud KE. 06.03.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud (t.lk 277-279), et KE kuuval maaüksusel ei ole täiskasvanud metsa, mida müügi eesmärgil raiuda. Samuti on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendiga, et KE ei ole metsamaterjali müünud (t.lk 229). Nimetatud veoselehelt nähtub, et metsamaterjali vedu on teostanud OÜ R . RTOÜ 25.12.2008 vastusest Maksu- ja Tolliameti 08.12.2008 korraldusele nr 12-2.2/40091 (t.lk 272) nähtub, et OÜ RT on kinnitanud, et ei ole osutanud ühelegi Maksu- ja Tolliameti korralduses nimetatud ettevõttele, st OÜ-le ME ja OÜ-le P , mingisuguseid teenuseid. Nimetatud tõenditest tulenevalt saab kohus järeldada, et veoseleht nr HV 22 on fiktiivne ning OÜ ME ei ole metsamaterjali kostjale üle andnud. Samuti soovib hageja tõendada nõude olemasolu veoselehega LP 18/01 (t.lk 208). Maksu- ja Tolliamet kriminaalasja nr 07930000159 raames toimunud 25.06.2008 vaatlusprotokollist (t.lk 280-283) nähtub, et kõnealusel veoselehel ei ole märgitud selle kuupäeva, metsamaterjali omaniku lahtris puudub allkiri. Samuti on täitmata mitmed lahtrid: metsamaterjali vadamise alus (andmed katastriüksuse, metsateatise, võõrandamislepingu, võõrandaja nime ja aadressi kohta), metsamaterjali veo lähtekoht ja metsamaterjali veo sihtkoht. Metsamaterjali vedu on teostanud OÜ Langipuu. Tallinna Ringkonnakohtu 9.01.2012 tehtud otsusest (t.lk 229) nähtub, et ka OÜ Langipuu nime on korduvalt veoselehtedel märgitud, kuid OÜ Langipuu eitab vedusid. Seega nähtub nimetatud tõenditest, et veoseleht nr LP 18/01 on fiktiivne. Tegemist on osaliselt ette täidetud veoselehega, mille alusel ei ole kohtu hinnangul saanud toimuda reaalseid tehinguid. Seega ei ole OÜ ME kostjale väidetavat metsamaterjali tegelikult üle andnud. Kohus leiab, et asjakohatu on hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 kohtuotsuse leheküljele 12 (t.lk 237), kus on märgitud, et SEAS on nimetatud puidukogused reaalselt saanud. Tegemist on SEAS-i kaebuse väitega. Tallinna Ringkonnakohus on 09.01.2012 otsuses jõudnud vastupidisele järeldusele, et nimetatud metsamaterjali ei ole SEAS-ile üle antud. Hageja selgitas kohtule 14.06.2012 toimunud kohtuistungil, et vaatamata asjaolule, et osaliselt on kogutud tõenditel (t.lk 149-154; 208-209) olevad andmed valed (s.o metsamaterjali vedaja ja võõrandaja) või puudulikud, saab nimetatud tõenditega tõendada metsamaterjali kostjale üleandmist, kuna seal on vastuvõtja s.t kostja allkirjad ja templid. Kohus leiab, et ainuüksi vastuvõtja allkirjade ja templite alusel ei saa kohus nimetatud tõendeid lugeda usaldusväärseks kostja vastu nõude olemasolu tõendamisel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kriminaal- ja haldusmenetluse raames on tuvastatud, et OÜ ME on esitanud fiktiivseid arveid ja veoselehti ning tegelikult nimetatud äriühingute ja kostja vahel tehinguid ei toimunud. Kohus leiab, et kogutud tõendeid (t.lk 149-154; 208-209) ei saa, vastupidiselt hageja poolt väidetule, lugeda usaldusväärseks osaliselt s.t kostja poolt kauba vastuvõtmise osas. Kostja on menetluses vaielnud ka vastu, et ta oleks kunagi saanud hageja poolt 30.09.2009 arvet nr 3009 (t.lk 11), millele hageja tugineb 174 618,60 krooni (11 160,16 euro) saamisel.
Nimetatud arvel kajastatud müüdud puidu koguse kohta puuduvad ka üleandmisevastuvõtmise aktid. Kohus leiab, et hageja esitatud väljavõtet kostja pearaamatust (t.lk 293-294) ja laoarvestusest (t.lk 295-300) ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks, kuna nimetatud dokumendid on allkirjastamata. Kohus nõustub kostjaga selles, et väidetav kostja laoarvestus (exceli tabel – t.lk 295-300) on koostatud isiku (Jaanus Saame) poolt, kes on Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega suures ulatuses maksukelmuses ja maksude maksmisest kõrvale hoidmises süüdi mõistetud ning süüdistuse kohaselt (t.lk 92) on Jaanus-Saame koostanud fiktiivseid metsamaterjali võõrandamise leping-arveid. Nimetatud tabel ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et see on allkirjastamata ja exceli tabelina igal hetkel muudetav. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et asjas ei oma tähtsust Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 kohtuotsus. Nimetatud tõendid on asjakohased. Asjakohatu on hageja väide, et kuivõrd käesolevas hagis käsitletud metsamaterjali eest ei ole kostja OÜ-le ME tasunud, siis ei saanud Tallinna Ringkonnakohus oma 09.01.2012 kohtuotsuses haldusasjas 3-09-2795 kuidagi võtta seisukohti, mis mõjutaks haginõude kehtivust. Kohus leiab, et nii Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 lahendis, kui ka Viru Maakohtu 18.05.2012 lahendis on uuritud dokumente, mis hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas nõude tõendamiseks. Samuti käsitlevad mõlemad otsused äriühingutes ME (nõude loovutaja) ja SE tegutsenud isikute tegevust. Kohus leiab, et asjakohatud on hageja väited vindikatsioonihagi mitte esitamise kohta ning ei analüüsi nimetatud väiteid. Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu kostja vastu s.o müügilepingute olemasolu ja metsamaterjali üleandmist. Tasaarvestatav nõue Hageja esitas 09.03.2012 vastuses hagile ka tasaarvestuse vastuväite ja –avalduse ning palus juhul, kui kohus rahuldab hagi täielikult või osaliselt, tasaarvestada hageja nõue sama summa ulatuses osaga kostjale tekitatud kahju nõudest osaühing ME vastu. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse nõudele vastu. Kohus leiab, et kuivõrd hagi kostja vastu jäi rahuldamata, siis ei ole menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhjendatud kostja nõude analüüsimine.
Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.