lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-3792/31

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-3792/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4464
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
SCA Metsad Eesti AS10329729(Kostja)osaühing Peetri Agro10388531(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-11-3792

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Osaühingu Peetri Agro hagi Södra Eesti AS vastu müügilepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks 20.11.2012, Tallinn

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.06.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühing Peetri Agro apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik

26 035,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Osaühing Peetri Agro (registrikood 10388531, asukoht Kalevi 1, 50092 Tartu), esindaja vandeadvokaat Mart Sikut ja vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus

Tsiviilasi

Kirjalik menetlus

Kostja Södra Eesti AS (registrikood 10329729, asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Urmas Volens

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 29.06.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Osaühing Peetri Agro kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt tarnis Osaühing Mactum Events vastavalt suulisele müügilepingule 15.01.2008-22.01.2008 kostjale erinevas sortimendis metsamaterjali, mille kohta vormistati 21.01.2008 ka vastavad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktid nr 54 ja 55. Ka esitas Osaühing Mactum Events kostjale vastavad arved kokku summas 232 741,48 krooni (14 874,89 eurot) ning summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot). Lisaks tarnis Osaühing Mactum Events kostjale ülalviidatud perioodil puitu ka selliselt, et puit anti AS-le Södra Eesti üle, kuid metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostatud. Seda ei jõutud teha, kuivõrd 2008 jaanuari lõpul algas kriminaalmenetlus ning selle käigus võeti asjaomastelt äriühingutelt ära asjasse puutuvad dokumendid. Vastavalt poolte kokkuleppele oli makse tähtaegadeks 14 kalendripäeva alates materjali üleandmis-vastuvõtu akti ja esitatud arve allkirjastamisest. Kokku tarnis Osaühing Mactum Events kostjale metsamaterjali kokku summas 407 360,08 krooni (26 035,05 eurot). Nõudeõiguse loovutamise lepinguga 15.05.2009 on Osaühing Mactum Events loovutanud eelnimetatud müügilepingutest tulenevad nõudeõigused hagejale. 30.09.2009 esitas ka hageja kostjale arve nr 3009 summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot). Vaatamata korduvatele suulistele ettepanekutele ei ole kostja kuni siiani eelviidatud müügilepingutest tulenevaid maksekohustusi Osaühing Mactum Events või hageja ees täitnud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 26 035,05 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt nõude loovutamise leping on võltsitud. Nimelt kannab Osaühingu Mactum Events ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega Osaühing Mactum Events andis hagejale üle väidetavatest perioodil 15.01.200822.01.2008 toimunud metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise tehingutest tuleneva nõude, 15.05.2009 kuupäeva ning hageja juhatuse liikme P Ki allkirja. Hageja 2009 majandusaasta aruandest nähtuvalt ei kuulunud hageja varade hulka väidetavalt 15.05.2009 hagejale loovutatud nõuet kostja vastu summas 407 741,43 krooni. P K on kinnitanud hageja juhatuse liikmena majandusaasta aruande koostamise õigsust ja täielikkust. 18.05.2009 otsustas Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1-08-12289 Osaühingu Mactum Events sundlõpetamise KarS § 3892 lg 3 alusel. Sundlõpetamine jõustus kohtulahendi jõustumisega 26.05.2009. Kuna Osaühingu Mactum Events juhatuse liige (ja nõude loovutamisel Osaühingut Mactum Events esindanud) K K tunnistati samas kriminaalasjas süüdi samade maksualaste süütegude eest, määras Viru Maakohus 09.07.2009 tsiviilasjas nr 2-09-27960 Osaühingu Mactum Events likvideerijaks T Vi. Äriregistris tehti vastav kanne 15.09.2009. Seega ei saanud hageja omandada nõuet ka pärast 2009. aastat, sest K Ki Osaühing Mactum Events esindamise õigus lõppes Viru Maakohtu 09.07.2009 määruse jõustumisega ning mistahes hilisemad Osaühing Mactum Events nimel K Ki poolt juhatuse liikmena tehtud tehingud on vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 tühised. Asjaolu, et nõude loovutamise dokumendid on võltsitud, tõendab ka see, et ajavahemikul 15.05.2009 kuni hagi esitamiseni ei ole Osaühing Mactum Events ega hageja kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Juhul, kui hageja oleks reaalselt omandanud 15.05.2009 nõude kostja vastu, puuduks igasugune loogiline seletus, miks nõude loovutamisest kostjat ei teavitatud, kostjalt ei nõutud nõude täitmist ja vastavat nõuet hageja majandusaasta aruandes ei kajastatud. Isegi kui nõude loovutamise leping oleks olemas, ei ole hageja tõendanud kostja vastu esitatud nõude olemasolu. Hagi tugineb Maksu- ja Tolliameti Põhja IV talituse valduses olevatele Osaühing Mactum Events väidetavatele üleandmis-vastuvõtmisaktidele nr 54 ja 55 ning Osaühing Mactum Events kostjale tarnitud metsamaterjali veoselehtedele. Samuti tugineb hagi arvele

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2(9)

kuupäevaga 30.09.2009, mida kostjale kunagi reaalselt esitatud ei ole. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit nimetatud arvetel väljendatud nõuete aluseks oleva lepingulise suhte olemasolu või selle tingimuste kohta. Samuti ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks Osaühing Mactum Events ja kostja kokkulepe üleandmiskohustuse täitmise aja, koha ja viisi kokkuleppe kohta ning vastavalt kokkulepitud tingimustele mistahes koguses metsamaterjali üleandmine kostjale Osaühing Mactum Events poolt perioodil 15.01.2008-22.08.2008. Ka ei ole hageja tõendanud, et Osaühing Mactum Events võimaldas mistahes koguses metsamaterjali omandi ülemineku kostjale ja et Osaühing Mactum Events oli väidetava metsamaterjali käsutajana metsamaterjali omanik. Hageja on esitanud kohtule koopia 30.09.2009 kuupäeva kandvast arvest nr 3009. Kostjale nimetatud arvet esitatud ei ole. Hageja arve kättetoimetamist tõendanud ei ole. Hageja väide, et Osaühing Mactum Events ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma metsamaterjali eest 14 kalendripäeva jooksul alates selle üleandmisest, on vastuoluline 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktiga 1.1, mille kohaselt oli arvete nr. 54 ja 55 maksetähtaeg 7 päeva. Hageja 30.09.2009 esitatud arves nr 3009 esitatud kostjale tarnitud metsamaterjali kogused on vastuolulised 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktiga 1.1. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on Osaühing Mactum Events tarninud kostjale Osaühing Mactum Events poolt vormistamata metsamaterjali kokku 212,12 tm3. Hageja 30.09.2009 arve nr. 3009 kohaselt Osaühing Mactum Events tarninud kostjale metsamaterjali kokku 212,07 tm3. Hageja väide, et kostja võlgneb üleandmise-vastuvõtu aktide nr 54 ja 55 kohaselt 232 741,48 krooni, on vastuoluline 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktidega 1.1 ja 1.2, mille kohaselt on nõude suurus 232 741,43 krooni. Kriminaalasjas nr. 07930000159 esitatud tsiviilhagi raames maksis kostja 29.04.2009 riigile tagasi 144 416 eurot (2 259 624 krooni) sisendkäibemaksu, mille kostja oli maha arvanud Osaühingult Mactum Events saadud müügiarvete alusel. Kriminaalasja kohaselt olid Osaühingu Mactum Events dokumendid võltsitud, kuivõrd tegelikult Osaühing Mactum Events kaupa ei müünud ja varastas hoopis arvetelt Osaühingule Mactum Events tasutud käibemaksu. Niisiis põhjustas Osaühing Mactum Events oma õigusvastase tegevusega kostjale kahju 114 416 eurot. Kui Osaühingu Mactum Events tegevus oleks olnud õiguspärane, ei oleks kostjal riigi ees vastavat rahalist kohustust tekkinud. Alternatiivselt, enda õiguste igakülgseks menetlusõiguslikuks kaitseks esitab kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite ja -avalduse. Kostja tasaarvestab kahju 114 416 eurot igasuguste nõuete vastu, mida Osaühingult Mactum Events nõudeid omandanud isikud kostja vastu on esitanud või esitavad. Kuna Osaühingu Mactum Events põhjustatud kahju summa ületab käesolevas asjas hageja poolt nõutud summat, palus kostja kohtul hagi täieliku või osalise rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõude sama summa ulatuses osaga kostjale tekitatud kahju nõudest Osaühing Mactum Events vastu. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Asjaolust, et Osaühingu Mactum Events majandusaasta aruandes (tlk 27-43) nõuet kajastatud ei ole ning Osaühingu Mactum Events juhatuse liige K K kinnitas majandusaasta aruande koostamise õigsust ja täielikkust, saab järeldada, et 31.12.2009 seisuga ei kuulunud hageja varade hulka väidetavalt 15.05.2009 hagejale loovutatud nõue kostja vastu. Nimetatud nõude loovutamise lepingu teeb ebausaldusväärseks ka asjaolu, et 18.05.2009 Viru Maakohtu kriminaalasja nr 1-0812289 otsusest nähtuvalt süüdistati K Ki mh varifirmade raamatupidamise korraldamises (tlk 53). Samuti nähtub otsusest, et Osaühingu Mactum Events juhatuse liikmed allkirjastasid mh K Ki korraldusel lepinguid, arveid jm dokumente osaühingute nimelt, kuid tegelikult nad osaühingute nimelt reaalseid tehinguid ei teostanud (tlk 55). Otsusest nähtub, et peale selle K K eelneval

3(9)

kokkuleppel Södra Eesti AS Kunda ostuterminali juhataja J Sga korraldas fiktiivsete müügiarvete, millistele oli märgitud käibemaks koostamise ja esitamise Osaühingu Mactum Events nimelt Södra Eesti AS-le selleks, et Södra Eesti AS-l tekiks võimalus eelnimetatud arveil märgitud käibemaksu osas suurendada sisendkäibemaksu ning seeläbi suurendada enammakstud käibemaksu tagastusnõuet (tlk 55). Sama otsusega tunnistati K K süüdi Kars § 22 lg 3 - § 3892 lg 1, 3, KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 2, 3 ja KarS § 255 lg 1 järgi, s.o kuritegelikus ühenduses suures ulatuses maksukelmuses ja maksude maksmisest kõrvale hoidmises. Viru Maakohtu 18.05.2012 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 otsusega on tuvastatud asjaolu, et süüdistusakti kohaselt on Osaühing Mactum Events, teiste seas oma juhatuse liikmete kaudu, perioodil mai 2007 kuni jaanuar 2008 toime pannud maksupettuse. Nimetatud perioodil koostati ja esitati äriühingute nimel fiktiivseid müügiarveid, millistele oli märgitud käibemaks, samuti võltsiti metsateatisi, metsamaterjali võõrandamise lepinguid ning koostati või lasti koostada fiktiivseid metsamaterjali veoselehti (tlk 44-93; 258). Seega on tõendatud asjaolu, et Södra Eesti AS ei soetanud ega saanud kaupa või teenuseid Osaühingult Mactum Events ning on pannud toime KarS § 22 lg 3 - § 3892 lg 3 ja KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (tlk 89-93). Samuti on käesolevas asjas esitatud tõendid, millest nähtuvalt Osaühing Mactum Events esitatud arved on fiktiivsed (tlk 257-258). Kriminaal- ja haldusmenetluse raames on tuvastatud, et Osaühing Mactum Events on esitanud fiktiivseid arveid ja veoselehti ning tegelikult nimetatud äriühingu ja kostja vahel tehinguid ei toimunud. Seega on hageja väidetava nõude loovutamise lepingu alusel omandanud nõuded, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Asjakohane ei ole ka hageja väide selle kohta, et kostja esitatud tõendid ei kajasta perioodi 15.01.2008-22.01.2008. 09.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-09-2795 (tlk 258 esimene rida) nähtub, et fiktiivseid arveid väljastades pani mh K K maksupettuseid toime 2007 jaanuar-2008 jaanuar. Nimetatuga on hõlmatud ka jaanuar 2008. Asjaolu, et jaanuar 2008 on hõlmatud, tuleneb ka teistest käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest (nt tlk 223-225; 268-270 jne). Tulenevalt VÕS § 170 lg-st 1 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kuna ajavahemikul 15.05.2009 kuni hagi esitamiseni ei ole Osaühing Mactum Events ega hageja kostjat nõude loovutamisest teavitanud ega nõudnud selle täitmist, siis järeldub ka nimetatud asjaolust, et nõude loovutamise dokumendid võivad olla võltsitud. Samuti ei osanud hageja selgitada kohtuistungil vastuolu, miks on üleandmise-vastuvõtu aktide nr 54 ja 55 kohaselt kostja võlgnevus 232 741,48 krooni, kuid 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punktide1.1 ja 1.2 kohaselt 232 741,43 krooni. Nõude loovutamise lepingu ebausaldusväärust kinnitab ka asjaolu, et puuduvad 30.09.2009 arvel näidatud väidetava puidukoguse summas 174 618,60 krooni (11 160,16 eurot) üleandmist või vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Vastuoluline on ka hageja väide, et Osaühingu Mactum Events ja kostja kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 30.09.2012 arve nr 3009 kohaselt metsamaterjali eest 14 kalendripäeva jooksul alates selle üleandmisest. 15.05.2009 nõude loovutamise lepingu punkti 1.1 kohaselt oli arvete nr 54 ja 55 maksetähtaeg 7 päeva. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud nõude loovutamist Osaühingu Mactum Events poolt kostja vastu 15.05.2009. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindas kohus ka nõude olemasolu tõendamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid ning leidis, et hageja ei ole tõendanud ka nõude olemasolu kostja vastu, s.o müügilepingute olemasolu ja metsamaterjali üleandmist. Hageja leidis, et metsamaterjali on kostja Osaühingult Mactum Events vastu võtnud ning seda asjaolu kinnitavad metsamaterjali veoselehtedel olevad vastuvõtja allkirjad ja templid

4(9)

veoselehtedel HV 019 (tlk 149), JT 31 (tlk 152), HV 22 (tlk 209) ja LP 18/01 (tlk 208). Hageja leidis, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta viidatud veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Metsamaterjali üleandmise kohta veoselehtede HV 019 ja JT 31 alusel vormistati 21.01.2008 ka vastavad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtu aktid nr 54 (tlk 150) ja 55 (tlk 153). Ka esitas Osaühing Mactum Events kostjale vastavad arved nr 54 (tlk 151) ja 55 (tlk 154), vastavalt summades 175 716,75 krooni ja 57 024,68 krooni. Seda, et nimetatud arveid on kostja aktsepteerinud ning kohustuse Osaühingu Mactum Events ees endale siduvaks lugenud ja oma raamatupidamises ka kajastanud, saab täiendavalt tõendada väljavõttega kostja raamatupidamisest. Lisaks tarnis Osaühing Mactum Events kostjale ülalviidatud perioodil puitu ka selliselt, et puit anti Södra Eesti AS-le üle, kuid metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole koostatud põhjusel, et 2008 jaanuari lõpul algas kriminaalmenetlus ning selle käigus võeti asjaomastelt äriühingutelt ära asjasse puutuvad dokumendid. Seesugusteks veoselehtedeks on menetluses kogutud veoselehed HV 22 ja LP 18/01, aga ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16. Kuivõrd nimetatud tõendeid ei õnnestunud menetluses koguda, esitas hageja oma nõude täiendavaks tõenduseks käesolevaga väljavõtte Södra Eesti AS raamatupidamisest või laoarvestusest, millest nähtuvad kõik kostja poolt Osaühingult Mactum Events 2008 jaanuaris vastu võetud kaubakogused, nende veoselehe numbrid, arve numbrid (kui arve on esitatud) ja muud asjakohased andmed. Viidatud veoselehtedel kajastatud puidu hind kokku nähtub OÜ Peetri Agro arvel nr 3009. Kokku tarnis Osaühing Mactum Events kostjale viidatud perioodil metsamaterjali järelikult summas 407 360,08 krooni (26 035,05 eurot). Kohtu hinnangul olid asjakohatud hageja viited sellele, et asjas on tõenditeks ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16, missuguseid ei ole aga menetluses õnnestunud senini koguda. Õige ei ole ka hageja väide, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta viidatud veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Kostja hagi ei tunnistanud ning on palunud selle rahuldamata jätta täies ulatuses. Samuti on kostja märkinud 14.06.2012 kohtuistungil, et 09.01.2012 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega on tuvastatud, et tehinguid toimunud ei ole. Samuti ei saa tõendada Osaühingu Mactum Events ja kostja vahel müügilepingu sõlmimist ning metsamaterjali kostjale üleandmist hageja poolt välja nõutud tõenditega s.o veoselehega nr JT 31 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arvega 54, veoselehega HV 019 ja metsamaterjali võõrandamise leping-arvega nr 55, metsamaterjali veoselehega HV 22 ja metsamaterjali veoselehega LP 18/01. 06.03.2008, 03.04.2008 Maksu- ja Tolliameti tunnistajate ülekuulaamise protokollidest ja 25.06.2008 vaatlusprotokollist ning Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 tehtud otsusest järeldub, et nimetatud veoselehed on fiktiivsed ning Osaühing Mactum Events ei ole kostjale metsamaterjali üle andnud. Asjakohatu on ka hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 otsuse leheküljele 12 (tlk 237), kus on märgitud, et Södra Eesti AS on nimetatud puidukogused reaalselt saanud. Tegemist on Södra Eesti AS kaebuse väitega. Tallinna Ringkonnakohus on 09.01.2012 otsuses jõudnud vastupidisele järeldusele, et nimetatud metsamaterjali ei ole Södra Eesti AS-le üle antud. Kohus ei saa nimetatud tõendeid pidada usaldusväärseteks kostja vastu nõude olemasolu tõendamisel ainuüksi vastuvõtja allkirjade ja templite alusel. Kohtu hinnangul ei saa pidada usaldusväärseks tõenditeks hageja esitatud väljavõtet kostja pearaamatust (tlk 293-294) ja laoarvestusest (tlk 295-300), kuna nimetatud dokumendid on allkirjastamata. Väidetav kostja laoarvestus (exceli tabel – tlk 295-300) on koostatud isiku (J S) poolt, kes on Viru Maakohtu 18.05.2012 kohtuotsusega suures ulatuses maksukelmuses ja maksude maksmisest kõrvale hoidmises süüdi mõistetud ning süüdistuse kohaselt (tlk 92) on J S koostanud fiktiivseid metsamaterjali võõrandamise leping-arveid. Nimetatud tabel ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et see on allkirjastamata ja exceli tabelina igal hetkel muudetav. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud nõude olemasolu kostja vastu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

5(9)

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista Södra Eesti AS-lt OÜ Peetri Agro kasuks välja müügilepingutest tulenevad võlgnevused summas 26 035,05 eurot. Kõik menetluskulud jätta Södra Eesti AS kanda. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et nõuet ei ole hagejale loovutatud. Kohus on jätnud arvestamata ja kohaldamata raamatupidamise seaduse (RPS) § 16, milles sätestatud arvestusprintsiipe silmas pidades on raamatupidamiskohustuslasel õigus hinnata, missuguses väärtuses ta endale kuuluvad nõuded raamatupidamises üles võtab. Seejuures eriti olukorras, kus nõude maksma panekuks on tõenäoliselt vajalik pöörduda kohtusse, tuleb raamatupidamiskohustuslasel arvestada RPS § 16 p-s 8 sätestatud konservatiivsuse printsiibiga, mille kohaselt raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida mh varade ja tulude ülehindamist. Isegi kui lugeda, et RPS tulenevalt siiski eksisteeris kohustus võtta loovutatud nõue üles kogu nõude summa ulatuses, saaks hageja 2009 raamatupidamise aastaaruandega äärmisel juhul tõendada varade kajastamisel RPS järgimata jätmist, kuid mitte käsitleda tõendina nõude loovutamise mittetoimumise kohta. Kohus on täiendavalt toetunud nõude loovutamise ebausaldusväärsuse hindamisel asjaolule, et K Ki süüdistati varifirmade raamatupidamise korralduses ning ta on süüdi mõistetud kuritegelikus ühenduses suures ulatuses maksukelmuses ja maksude tasumisest kõrvale hoidumises. Missuguses puutumuses on aga K K käesoleva asjaga, jääb kohtuotsusest arusaamatuks. Ainuüksi asjaolust, et nõude loovutamise lepingu on allkirjastanud loovutajana K K, ei saa teha järeldust, et viidatud dokument oleks õigustühine. Pealegi kohtuotsus, mille pinnalt kohus on K Ki kohta järeldusi teinud, on tehtud kokkuleppemenetluses, mis ei ole võrdsustatav üldmenetluses tehtud süüdimõistva otsusega. Samuti ei saa nõude loovutamise fiktiivsuse põhistamisel pidada oluliseks teatud tehnilist laadi vastuolusid (näiteks võlgnevuse suuruse erinevus). Seesuguses infopuuduse olukorras ei saa paraku vältida vigade tekkimist. Seega ei ei ole millegagi põhjendatud kohtu seisukoht, et hageja ei ole hagis esitatud nõudeid loovutusena saanud. Kohus on ebaõigesti rajanud otsuse haldus- ja kriminaalasjade otsustele, hinnanud valesti tõendeid ning leidnud lõppjärgus vääralt, et müügilepingu olemasolu ja kauba üleandmine ei ole tõendatud. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et asjakohased ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2012 otsus haldusasjas 3-09-2795 ning veoselehtedel kajastatud metsamaterjali väidetavate algsete omanike ja vedajate tunnistused ja selgitused. Käesolevas asjas on küsimuse all üksnes müügilepingu olemasolu Osaühingu Mactum Events ja kostja vahel, s.t tõendamisesemesse kuulub üksnes puidu üleandmise fakt. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tähendust ei oma hageja väide, et kuivõrd hagis käsitletud metsamaterjali eest ei ole kostja Osaühingule Mactum Events tasunud, siis ei saanud Tallinna Ringkonnakohus oma 09.01.2012 otsuses haldusasjas 3-09-2795 kuidagi võtta seisukohti, mis mõjutaks haginõude kehtivust. Nimetatud otsus puudutab üksnes tehinguid, kus väljamaksed on juba tehtud ja käibemaks deklareeritud. Kostja poolt täitmata ja deklareerimata tehinguid see ei puuduta. Kuivõrd kriminaalmenetlus algas jaanuaris 2008 ning ka maksuotsus kajastas üksnes perioodi kuni 31.12.2007, siis tuleb eeldada, et kõnealuste tehingute puhul ei olnud käibemaks deklareeritud. Rääkimata sellest, et käesolevas hagis käsitletud nn vormistamata metsamaterjali osas oli Osaühingu Mactum Events poolt kostjale jaanuaris 2008 veel arve esitamata, mis välistab selgelt viidatud tehingutelt käibemaksu mahaarvamise ning seeläbi ka võimaluse, et haldusasjas oleks saanud võtta käesolevas asjas esitatud hagis käsitletud tehingute kohta mingeidki seisukohti. Tallinna Ringkonnakohus sai teha otsustuse üksnes selle kohta, kas lugeda maksunduslikus mõttes tehingud toimunuks. See aga ei tähenda, et tehing tsiviilõiguslikus mõttes ei toimunud ning et kostja peaks temale üle antud puidu saama tasuta. Maakohus on ebaõigesti andnud määrava tähenduse kauba üleandmist tõendavate veoselehtede kõrvalistele andmetele (puidu päritolu ja vedaja andmed), jättes ebaõigesti arvestamata, et neil veoselehtedel on kajastatud konkreetselt allkirjade ja templitega asjaolu, et

6(9)

Osaühingult Mactum Events on Södra Eesti AS võtnud vastu puitmaterjali. Pealegi puidu vastuvõtjaks ei ole veoselehtede alusel olnud isikud, keda süüdistati kostja poolt esitatud kriminaalasjades tehtud otsuste kohaselt maksupettuses osalemises. Järelikult ei saa vähemasti metsamaterjali üleandmist ja vastuvõtmist kuidagi lugeda mittetoimunuks. See asjaolu aga kinnitab täiendavalt, et poolte vahel pidi olema müügileping, mille üks pool ka reaalselt täitis. Müügilepingu olemust ja legaaldefinitsiooni arvestades ei ole müüja omand müüdava asja suhtes müügilepingu sõlmimise ega kehtivuse immanentseks eelduseks. Seega ei oma käesolevas tsiviilasjas mingit tähendust see, millistest allikatest pärineb ja kes on vedanud metsamaterjali, mille Osaühing Mactum Events on kostjale üle andnud ja mille omandi viimane on vallasasjana saanud. Tähendust ei oma ka see, kas Osaühing Mactum Events oli müüdud asja omanikuks või mitte (ja tegutses näiteks hoopis kauba vahendajana). Asjaolust, et puidu päritolu või omandiküsimus ei ole tõendatud, ei saa seega teha veel järeldust, et puidu müüki ei ole toimunud. Otsuse rajamine kostja poolt esitatud kriminaalasjas nr 1-08-12289 tehtud otsusele on ebaõige seetõttu, et see otsus on tehtud kokkuleppemenetluses, mis on võrreldav pigem tehingu kui õigusemõistmisega ning nõusolek kokkuleppega ei tähenda mingil juhul soostumist kuriteokoosseisule vastava teo toime panemise väitega. Asjakohatud on ka kohtu viited KrMS § 239 lg 2 p-le 2 ning maakohus on selles osas ebaõigesti asunud vastupidisele seisukohale, väites sisuliselt, et kokkuleppega nõustumisega on asjaomased isikud võtnud omaks, et kuriteokooseis on tõepoolest realiseerunud ning metsamaterjali omandamise tehinguid ei ole toimunud. Maakohus on asunud kohtuotsuses ebaõigele seisukohale, et veoselehtedega JT 31, HV019, HV 22 ja LP 18/01 ning metsamaterjali võõrandamises leping-arvetega nr 54 ja 55 ei saa tõendada Osaühingu Mactum Events ja kostja vahel müügilepingu sõlmimist ja metsamaterjali kostjale üleandmist. Maakohus on lugenud need tõendid ebausaldusväärseks tulenevalt asjaolust, et kostja esitatud tõendite kohaselt on neil kajastatud puidu päritolu ja vedaja andmed, mis ei pruugi vastata tegelikkusele. Need andmed veoselehel ei oma aga lepingu sõlmimise ja Osaühingu Mactum Events poolt täitmise (s.o puidu üleandmise) tuvastamisele mingit tähendust. Kui ka puit pärines muust algallikast ning seda vedas veoselehel märgitust erinev isik, ei väära need asjaolud kuidagi fakti, et veoselehtedelt nähtub selgelt konkreetsete metsamaterjali koguste vastuvõtmine Osaühingult Mactum Events. Pealegi puidu vastuvõtjaks ei olnud isikud, keda oleks süüdistatud maksupettuses ning nende isikute allkirja tõeväärtuses puudub järelikult igasugune alus kahelda. Kohus on ebaõigesti hinnangud ka teisi tõendeid, leides, et asjakohatud on hageja viited sellele, et asjas on tõenditeks ka veoselehed HVS 1, HVP 16 ja HVR 16, missuguseid ei ole menetluses õnnestunud koguda. Viidatud veoselehtede osas toetus hageja aga täiendavalt väljavõttele Södra Eesti AS raamatupidamisest või laoarvestusest, millest nähtusid kõik kostja poolt Osaühingult Mactum Events 2008 jaanuaris vastu võetud kaubakogused, nende veoselehe numbrid, arve numbrid ja muud asjakohased andmed. Kohus nõustus tabeli osas kostja seisukohaga, et tegemist on allkirjastamata dokumendi - exceli tabeliga, mis on lihtsalt muudetav ning tabeli koostajaks on J S, kes on süüdi mõistetud maksukuriteos. Samas jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et J S oli kostja töötaja, kelle tegevuse eest vastutab lõppjärgus kostja (TSÜS § 132) ja nii saab lugeda tabeli koostatuks kostja poolt. Kohus on vääralt leidnud, et õige ei ole hageja väide, et kostja ei ole menetluses väitnud, et ta veoselehtedel kajastatud metsamaterjali saanud ei ole. Seesuguse väära järelduse on kohus teinud ainuüksi asjaolust, et kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Samas kostja esimese astme kohtuistungil vastusena hageja küsimustele oli sunnitud möönma metsamaterjali saamist, selle eest mitte tasumist jne. Kostja väide, et ta ei tea, kellelt ta tegelikult vaidlusaluse metsamaterjali sai, ei ole kostja enda varasemates menetlustes esitatud avaldusi ja väiteid ning asjas kogutud tõendeid arvestades usutav. Alusetud olid kostja viited VÕS §-le 211 ja sellest tulenevale täiendavale tõendamiskoormisele. VÕS § 211 lg-st 1 tulenev dokumentide üleandmise nõue ei ole müügilepingu olemuslikuks osaks, vaid tegemist on müüja kõrvalkohustusega, mille täitmine või

7(9)

mittetäitmine ei oma müügihinna nõude maksmapanekul mingit tähendust. VÕS §-st 11 tulenevat vormivabaduse printsiipi arvestades ei saa hageja nõue eksisteerida üksnes juhul, kui ta esitab lisaks veoselehtedele, millelt nähtub selgelt kauba üleandmine müüja poolt ning vastuvõtmine kostja poolt ka muid dokumente. Lisaks ei ole maakohus andnud hinnangut hageja seisukohale, et kostja vastuväited viitega VÕS §-le 211 omavad kohustuse täitmisest keeldumise iseloomu, kuid VÕS § 111 kostjale aga seesugust keeldumise õigust ei anna. VÕS § 111 lg 1 annab võlgnikule aluse oma kohustuse täitmisest keeldumiseks üksnes eeldusel, et täitmata on vastastikused kohustused, s.t et täitmata kohustused peavad olema sooritus-tasu suhtes. Kõrval- ja garantiikohustuste puhul (nagu nt kostja poolt viidatud VÕS § 211 tulenev dokumentide üleandmise nõue) ei ole kõnealune paragrahv kohaldatav, kuivõrd seesuguste kohustuste vahel puudub vastastikusus. Kohtupraktikas on nt leitud, et ehitise dokumenteerimise nõuete eiramine ei õigusta tellija keeldumist tasu maksmisest. Viidatud põhimõte on kohaldatav ka käesoleval juhul. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 29.06.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Hageja on korranud apellatsioonkaebuses juba maakohtus hagiavalduses ja teistes menetlusdokumentides esitatud seisukohti ja hinnanguid asjas esitatud tõenditele. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud ja tõendeid kogumis hinnates leidnud, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Maakohus leidis põhjendatult, et nõude loovutamine 15.05.2009 OÜ Mactum Events poolt hagejale ei ole tõendatud, kuna 15.05.2009 nõude loovutamise leping kui ainus tõend on ebausaldusväärne. Maakohus on oma seisukohta piisavalt tõenditele viidates põhjendanud. Kolleegium nõustub kostja vastuväidetega apellatsioonkaebusele, mille kohaselt nõude loovutamise lepingu teeb kogumis ebausaldusväärseks järgnev: nõuet ei ole kajastatud majandusaasta aruandes, kuigi aruande õigsust ja täielikkust on kinnitanud hageja juhatuse liige; nõude loovutaja juhatuse liikmed on vaidlusalusel perioodil allkirjastanud massiliselt fiktiivseid lepinguid, arveid ja muid dokumente; kriminaal- ja haldusmenetluse käigus on tuvastatud, et nõude loovutaja ja vastustaja vahel tehinguid tegelikult ei toimunud; loovutuslepingus esinevad numbrilised ebatäpsused; loovutuslepingus ja arvel nr. 3009 esinevad vastuolud maksetähtaegades; hagejal puuduvad nõude aluseks olevad dokumendid; nõude loovutaja ei ole kuni hagi esitamiseni teatanud nõude loovutamisest ega nõudnud selle täitmist; puuduvad puidu üleandmist-vastuvõtmist tõendavad dokumendid. Maakohus on õigesti järeldanud, et müügilepingu olemasolu ja puidu üleandmine ei ole tõendatud. Olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et hagiavalduses nimetatud tehing on müügileping ja et see oleks sõlmitud Osaühingu Mactum Events ja kostja vahel. Samuti pole tõendatud müügilepingu tingimusi ega ka müügilepingu eseme, s.t puidu üleandmist Osaühingu Mactum Events poolt kostjale, samuti üleantud puidu koguseid. Kuivõrd need asjaolud on tõendamata, siis ei saa lugeda Osaühingu Mactum Events ja kostja vahel müügileping sõlmituks.

8(9)

Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud müügilepingu sõlmimist, s.h puidu üleandmist kostjale, millest tuleneks kostja kohustus tasu maksta, seega pole põhjust ka analüüsida, kas kostjal on või ei ole õigus kohustuse täitmisest keelduda. Kohustuse täitmisest keeldumise õigus tekib reaalselt siis, kui kohustus on olemas. Antud juhul on maakohus leidnud, et kohustuse olemasolu ei ole tõendatud. Müügilepingu olemasolu tõendamiseks peaks hageja suutma tõendada kokkulepet puidu üleandmiseks ja kostja kohustust selle eest tasu maksta. Antud juhul ei tulene need asjaolud, s.h nõude suurus, ühestki usaldusväärsest dokumendist. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on ebaõigesti andnud määrava tähenduse kauba üleandmist tõendavate veoselehtede kõrvalistele andmetele (puidu päritolu ja vedaja andmed), jättes ebaõigesti arvestamata, et neil veoselehtedel on kajastatud konkreetselt allkirjade ja templitega asjaolu, et Osaühingult Mactum Events on Södra Eesti AS võtnud vastu puitmaterjali. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et veoselehtedel märgitud kinnistu omanik ei ole puitu kunagi müünud ja märgitud vedaja seda kunagi vedanud, siis kõiki tõendeid kogumis hinnates on alust arvata, et ka nende veoselehtede näol on tegemist ebausaldusväärsete tõenditega. Hageja ei ole ka esile toonud asjaolu ega ka tõendeid esitanud selle kohta, millist puitu kostjale tegelikult vaidlusaluste veoselehtede alusel müüdi ja kes oli vedaja. Samuti ei saa ühepoolselt esitatud arveid nr 54 ja 55 käsitleda kokkuleppena sellel märgitud eseme müügilepingu kohta arvel näidatud tingimustel, s.h ei saa nende abil tõendada nõude suurust, s.t puidu hinda. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt ei saa hagi lisana 2 esitatud nõude esitaja poolt koostatud arvega nr 3009 tõendada müügilepingu olemasolu ja tingimusi. Arved ei ole maksekohustuse tekkimise aluseks. Arve võib teoreetiliselt tõendada, et nõuet on asutud sisse nõudma (eeldusel, et nõue on reaalselt olemas). Nõude olemasoluks on siiski vajalik kõigi lepingupoolte selge tahteavaldus olla nõude aluseks olevas võlasuhtes õiguslikult seotud ja vastav kokkulepe. Antud juhul puudub kostja ja Osaühing Mactum Events vahel kokkulepe nii puidu üleandmise kohustuse kui puidu koguse ja hinna kohta. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivnurm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja