Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-3014
Tsiviilasi
Baltflex AS hagi AS Eurowest vastu 5167.26 euro ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5167.26 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. veebruari 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baltflex AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Baltflex AS (RK: 10451494), esindaja advokaat Sulev Tammemäe Vastustaja (kostja): AS Eurowest (alates 5. juunist 2012 pankrotis, RK: 10150611) esindaja pankrotihaldur O.Kuklase
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
1.Tartu Maakohtu 6. veebruari 2012 kohtuotsus tühistada.
2.Teha asjas uus otsus, millega Baltflex AS-i hagi rahuldada ja mõista AS-lt Eurowest (pankrotis) välja 5167.26 (viis tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 26 senti) eurot ja viivisena 5167.26 (viis tuhat ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 26 senti) eurot Baltflex AS-i kasuks.
3.Baltflex AS-i apellatsioonkaebus rahuldada. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Eurowest (pankrotis) kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Baltflex AS (hageja) esitas AS Eurowest (kostja) vastu hagi töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt esitas hageja kostjale viimase ettepanekul pakkumuse töövõtulepingu sõlmimiseks turbaveoauto kasti kallutamiseks vajaliku hüdraulika(sõlme)süsteemi ehitamiseks. Kostjalt oli vastava töö tellinud Soome äriühing Kuljetus P.Laine OY. Kostja juhatuse liige H.L. aktsepteeris 28. jaanuaril 2010 hageja poolt kostjale esitatud lõpliku pakkumuse. Hageja väljastas kostja palvel 8. veebruaril 2010 ettemaksuarve summas 120 000 kr (7 669.40 eurot) kostjaga seotud äriühingule Eurowest Furgoonitehas OÜ (edaspidi Furgoonitehas), kes saadud arve ka tasus. Hagejale teatamata viis kostja 18. märtsil 2010 kõnealuse turbaveoauto enne tööde lõpetamist Soome töö lõpptellijale. Selleks ajaks oli hüdraulika(sõlm)süsteem veel lõplikult häälestamata ning kostja oli sellest teadlik. Hiljem oli hagejal kostja vahendusel kontakt lõpptellijaga, kes teatas, et turbaveoauto kasti tagasitõmbe silinder liigub liiga kiiresti, tõstesilindrid on õlised, silindri torude ülemised otsad on roostes ning auto ja haagise kast ei tööta korraga. Hageja ei näinud selles puuduseid, kuna tõstesilindrid tellis ja paigaldas kostja ning hageja töö oli teostatud vastavalt kostja poolt etteantud joonisele.
30.märtsil 2010 edastas hageja kostjale e-kirja, mille manuses oli ülevaade kostja esitatud tellimusest ja tehtud tööst. Kostja pole hagejale pretensioone esitanud. 31. märtsil 2010 esitas hageja tehtud töö eest lõpliku arve ning juhindudes kostja varasemast palvest, märkis arve saajaks Furgoonitehase. Arve on tänaseni tasumata. Arve kohaselt võlgneks kostja hagejale 83 400 kr (5 330.23 eurot). Kuna kostja viis auto minema enne tööde lõplikku teostamist, ei saanud hageja hüdraulika(sõlme)süsteemi häälestamist lõpule viia. Kostja tegu tuleb käsitleda konkludentse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 655 lg 1 tähenduses. VÕS § 655 lg 1 alusel tuleb kokkulepitud tasust maha arvestada tasu häälestamise eest ning hageja põhinõude lõplikuks suuruseks jääb 80 850 kr (5 167.26 eurot). Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Vastavalt pakkumuses märgitule kohalduvad töövõtulepingule hageja poolt kehtestatud „Müügi ja töövõtu üldtingimused“, mille kohaselt on viivise suuruseks 0.5% viivitatud summalt päevas. Kostja põhivõlg on 80 850 kr ning kostja on olnud hagi esitamise ajaks tasumisega viivituses 219 päeva. Kuna sellisel juhul ületaks viivis põhivõla, vähendas hageja viivise nõuet põhivõlani. Kuivõrd Eurowest AS-i ja Furgoonitehase esindajatering oli kattuv, olid mõlemad äriühingud võrdsel määral teadlikud töövõtulepingust ja selle täitmisest. Seetõttu ei saa hageja suhtlemisest Furgoonitehasega teha järeldusi küsimuses, kes on hageja tegelik lepingupartner. Julianus Inkasso OÜ vahendusel esitas hageja nõude Furgoonitehase vastu, kuna viimane täitis kostja lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt pidas hageja otstarbekamaks pöörduda
mitte lepingupartneri, vaid otse rahalise kohustuse täitja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 5167.26 eurot ja viivisena 5167.26 eurot.
2.AS Eurowest vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta asjas õigeks kostjaks ning tegelikkuses tuleks nõue esitada tööde tegeliku tellija Furgoonitehase vastu. Kostja ei ole hagejalt töid tellinud ning samuti pole hageja esitanud kostjale ühtegi arvet. Arved on esitatud Furgoonitehasele, samuti on hageja OÜ-le Julianus Inkasso esitanud sissenõudeavalduse Furgoonitehase vastu. Hagi on ka alusetu, kuna hageja on väidetava nõude enne hagi esitamist loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le. Seetõttu ei ole hageja väidetavate õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu tuleks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p-le 1 tuginedes läbi vaatamata. Samuti ei ole loovutatud nõude osas kohtusse pöördumine heauskne käitumine, riik ei peaks andma selliselt käituvale isikule õiguskaitset ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Pakkumisest nähtub ekslikult, justkui oleks tellimuse esitanud kostja. Lepingueelseid läbirääkimisi peeti hageja ning Furgoonitehase vahel ja hinnapakkumisele kirjutas alla Furgoonitehase tollane juhatuse liige H.L., kes palus ka tellija andmetes paranduse teha. Soome tellijaga sõlmis puisteveofurgooni ehitamiseks lepingu Furgoonitehas, seega on igati loogiline, et hagejaga sõlmitud (all)töövõtulepingu pooleks oli samuti Furgoonitehas. Ka hageja esindaja L.T. on oma kirjas käsitlenud lepingupoolena Furgoonitehast. Kui kohus ei jäta hagi läbivaatamata, tuleks jätta see rahuldamata. Hageja on oluliselt rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, jättes paigaldamata tagasitõmbesilindri regulaatori ning andis üle ebakvaliteetsed (roostetavad ja lekkivad) tõstesilindrid. Seega ei olnud tööl kokkulepitud omadusi, töö ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav ega vastanud kvaliteedinõuetele. Tegemist on töövõtulepingu mittekohase täitmisega VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 77 lg 1 mõttes, mille eest hageja ka VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab. Teostatud parandustööde maksumus oli 3886.80 eurot ning vastava kulu kandis Furgoonitehas. Tegemist on hageja poolt töövõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahjuga, mis tuleb hüvitada VÕS § 115 lg 1 alusel. 19. oktoobri 2010 vastuses esitas Furgoonitehas hagejale tasaarvestuse avalduse, milles teatas 3886.80 euro suuruse nõude tasaarvestamisest kattuvas osas hageja nõudega summas 5330.23 eurot. Kuna tasaarvestusel on tagasiulatuv mõju, ei saa hageja tasaarvestatud osalt viivist nõuda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 6. veebruari 2012 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte vahel on tekkinud vaidlus kas leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel või hageja ja Furgoonitehase vahel. Kohus leidis, et hageja esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada nagu oleks hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt. VÕS § 29 lg 5 p-de 1,3,4 kohaselt tuleb arvestada lepingu tõlgendamisel lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki.
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja teinud kostjale pakkumuse, mille koostamisel on aluseks võetud kostja poolt esitatud hinnaküsimuses toodud lähteandmed. Hageja on vastavalt pakkumusele esitanud ettemaksu arve Furgoonitehasele märkides selgitusse, et tegemist on lepingust tuleneva ettemaksega. Vaidlust selle kohta, et ettemaksu tasus Furgoonitehas, poolte vahel ei ole. Esitatud pakkumusest ja ettemaksuarvest nähtub, et pooltel oli tahe sõlmida töövõtuleping veoauto hüdraulikalahenduse väljatöötamiseks. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles osas, et pakkumuses näidatud tööd on hageja poolt teostatud, mille kohta on hageja esitanud Furgoonitehasele arve. Pakkumusele on alla kirjutanud hageja poolt L.T. ja Furgoonitehase juhatuse liige H.L. . Oma selgituses on L.T. kinnitanud, et hinnapakkumist veoauto hüdraulikale ja selle paigaldusele soovis Furgoonitehas, kelle esindaja H.L. ga arutati läbi tehtud pakkumused ning peale pakkumuse kinnitamist tehti ettemaksuarve Furgoonitehasele, mille viimane ka tasus. Seega ettemaksuarve tasumisega oli Furgoonitehas hageja pakkumusega nõustunud ning saavutanud kokkuleppe. 19. oktoobril 2010 esitas Furgoonitehas hagejale tasaarvestuse avalduse, milles on teatanud 3886.80 euro suuruse nõude tasaarvestamisest kattuvas osas hageja nõudega summas 5330.23 eurot. Asjaolu, et pakkumusel on tellijaks märgitud kostja, ei tähenda veel, et pakkumusele pidi järgnema lepingu sõlmimine kostjaga. Hinnates tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et nii hageja kui ka Furgoonitehas on käsitlenud teineteist lepingupartneritena. Hageja on esitanud Furgoonitehasele arved ning Furgoonitehas on vastavalt jätnud arved maksmata, esitanud pretensiooni ning ka hageja nõuded tasaarvestanud. Hageja edastas Furgoonitehasele 30. juulil 2010 teatise (tl 40), millest nähtub, et hageja on oma nõude Furgoonitehase vastu loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le, kelle poolt edastati Furgoonitehasele võlateatis (tl 41). Tõendeid selle kohta, et Julianus Inkasso OÜ oleks nõude hagejale tagasi loovutanud kohtule esitatud ei ole. Seega arvestades eeltoodud põhjendusi ja lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki, on kohus seiskohal, et leping on sõlmitud hageja ja Furgoonitehase vahel ning tulenevalt VÕS §-st 635 lg 1 tulenevad hageja rahalised nõuded Furgoonitehase vastu, mitte kostja vastu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Baltflex AS esitas Tartu Maakohtu 6. veebruari 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus lepingupoolte tuvastamisel jätnud arvestamata vastustaja juhatuse liikme poolt pakkumusele nõustumise andmise. H.L. oli vastustaja juhatuse liige pakkumisele nõustumuse andmise ajal ning allkirja ees olev tekst näitab, et tahteavaldus anti vastustaja nimel; 2) pole tõendatud vastustaja väide, et pakkumuses vastustaja nime märkimine oli tingitud eksitusest. Samuti ei pidanud apellant teadma kas Soomest telliti furgoonauto ehitus vastustajalt või Furgoonitehaselt; 3) ei selgu maakohtu otsusest, kuidas sai võimalikuks Furgoonitehasega lepingu sõlmimine. Pole tuvastatud, et apellant oleks Furgoonitehasele pakkumuse esitanud. Menetluse kestel pole eelnevalt arutatud, et arve võinuks olla pakkumus; 4) ei nähtu otsusest, et maakohus oleks käsitlenud apellandi Furgoonitehasele arve esitamise põhjusi puudutavaid väiteid, millega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8; 5) on maakohus lepingupoolte tuvastamisel ebaõigesti omistanud õigusliku tähenduse apellandi pärast lepingu sõlmimist aset leidnud käitumisaktidele; 6) ei ole vastustaja suutnud tõendada väidetavate puuduste olemasolu apellandi töös. Tagasitõmbesilindri regulaatori paigaldamine ei kuulunud apellandi kohustuste hulka, mistõttu seda puudusena arvestada ei saa. Väited õlilekke ja silindrite roostetamise osas on üldsõnalised. Kuivõrd vastustaja on töö vastu võtnud, peab tema tõendama puuduseid töös.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) tuleks TsMS § 643 lg 1 tulenevalt jätta ringkonnakohtul apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna apellant on nõude loovutanud. VÕS § 164 lg 2 ja § 170 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3505 p 17 kohaselt on uueks võlausaldajaks Julianus Inkasso OÜ ning apellant ei saa nõuet enam ise maksma panna; 2) puudub apellandi ja vastustaja vahel apellatsioonkaebuses väidetud võlasuhe. Maakohus luges õigesti töövõtulepingu sõlmituks hoopis apellandi ja Furgoonitehase vahel; 3) pidas ka apellant ise lepingu teiseks pooleks (tellijaks) just Furgoonitehast. Apellandi „Müügi- ja töövõtu üldtingimuste“ p 3.1. ja p 3.4 kohaselt väljastab AS Baltflex arve just sõlmitud lepingu poolele (tellijale). Kuna apellant esitas arve Furgoonitehasele, pidas ta ise just Furgoonitehast lepingu teiseks pooleks (tellijaks). Ettemaksu arve esitas apellant Furgoonitehasele, kes selle tasus. Apellandi poolt 28. jaanuaril 2010 esitatud pakkumuse p 3 kohaselt loetakse ettemaksu arve tasumist pakkumuse kinnituseks, mistõttu sõlmisid lepingu apellant ja Furgoonitehas; 4) tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Seega arvestas kohus õigesti apellandi hilisemat käitumist, nt nõude loovutamist. Eksitav on apellandi väide, et ettemaksuarve ja arve esitati Furgoonitehasele vastustaja palvel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole apellant tõendanud ning samuti pole võimalik sõlmida lepingut kolmanda isiku kahjuks; 5) isegi kui kohus peaks tuvastama, et leping sõlmiti apellandi ja vastustaja vahel, ei saa apellant nõuda viivist. Viivisenõue on alusetu, sest kui võlausaldaja ei ole esitanud rahalise nõude aluseks olevaid nõuetekohaseid arveid, ei saa VÕS § 101 lg 3 ja § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist. Seda kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-05 p 20. Lisaks tasaarvestas Furgoonitehas 19. oktoobri 2010 vastuskirjas Apellandi kohustuste rikkumisega seoses kantud kahju summas 3886.80 eurot Apellandi poolt esitatud töövõtulepingust tuleneva tasu nõudega. Tasaarvestatud osas on nõue lõppenud ja viivisenõue alusetu; 6) rikkus apellant oluliselt Furgoonitehasega sõlmitud lepingut ja tekitas sellega olulist kahju. Apellandilt telliti hüdraulilise kallutussüsteemi tehniliselt toimiv terviklik lõpplahendus, mistõttu on ebaõige väide, et apellant ei pidanudki tagasitõmbesilindri regulaatorit paigaldama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega hagi rahuldab. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus on põhjendatult märkinud, et VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus tuvastas, et hageja on teinud kostjale 28. jaanuaril 2010 pakkumuse nr MT 00047, mis arutati läbi Furgoonitehase esindaja H.L. ga ning peale pakkumise kinnitamist tehti ettemaksuarve Furgoonitehasele, mille viimane ka tasus. Maakohus järeldas sellest, et just ettemaksuarve tasumisega nõustus Furgoonitehas hageja pakkumisega ja sõlmis hagejaga kokkuleppe. Selline maakohtu järeldus ei ole kooskõlas ei VÕS § 9 lg 1 sätestatud regulatsiooniga lepingu sõlmimise kohta ega ka asjas kogutud tõenditega. Hageja on esitanud kirjaliku pakkumuse nr MT0047 28. jaanuaril 2010 kostjale (lk 9) ja saanud samale dokumendile ka kostja volitatud esindaja H.L. nõusoleku. Pakkumuses oli märgitud lisatingimuseks ettemaks-kokkuleppel. Nõustumuses kinnitas kostja, et „on nõus ostma kaupu/tellima töö vastavalt AS Baltflex poolt käesolevale pakkumusele ning on nõus aktsepteerima AS Baltflex poolt kehtestatud Müügi ja Töövõtu
Üldtingimusi“. H.L. oli nõustumuse andmisel kostja seaduslik esindaja ja on ka end selliselt määratlenud. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et H.L. soovis anda nõustumust Furgoonitehase esindajana ja nõustumuse eeltäidetud vormis on nõustumuse andja osas eksitavad andmed. Kuna pakkumus oli tehtud kostjale, siis sai seda vastu võtta üksnes kostja ja mitte Furgoonitehas. Furgoonitehase poolt ettemaksuarve tasumine ei ole käsitletav nõustumuse andmisena, vaid juba sõlmitud lepingust tuleneva kostja kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kuna Furgoonitehas ja kostja on omavahel seotud isikud, siis oli võimalik ka kohustuse täitmine Furgoonitehase poolt, kuid see ei muuda Furgoonitehast lepingu pooleks. Asjaolu, kes sõlmis Soome tellijaga turbaveoauto ehitamiseks lepingu, kas kostja või Furgoonitehas, ei oma töövõtulepingu poolte tuvastamisel tähtsust. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kuna hagejal puudus nõue Furgoonitehase vastu, siis on nõude loovutamine Furgoonitehase vastu OÜ-le Julianuse Inkasso, tühine. OÜ Julianus Inkasso ei ole saanud uueks võlausaldajaks, mistõttu puudub alus jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata. Maakohus on jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata seetõttu, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
8.Hageja nõue tuleneb töövõtulepingust. Hageja väidab, et ta ei saanud kokkulepitud tööd, milleks oli turbaveoauto hüdraulika(sõlme) süsteemi väljaehitamine ja häälestamine vastavalt etteantud skeemile pakkumuses märgitud mahus ja tingimustel, lõpetada, kuna kostja viis turbaveoauto enne tööde lõpetamist 18. märtsil 2010 hagejale ootamatult Soome. Kostja ei ole nimetatud hageja väitele vastuväiteid esitanud. Hageja käsitleb kirjeldatud kostja tegevust konkludentse ülesütlemisavaldusena TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 655 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja leiab, et kostja ütles enne poolte vahel kokkulepitud töö valmimist ja kostjale üle andmist töövõtulepingu üles. Auto äraviimine väljendas kaudset tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, et hageja ei jätkaks lepingu täitmist. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, st õiguse lõpetada töövõtuleping enne lepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamist töövõtja poolt. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Käesoleval juhul ei ole kostja põhjendanud, miks ta ei oodanud turbaveoauto lõpptellijale üleandmisel ära hageja poolt tööde lõpetamist ja töö hagejale üleandmist. Kostja on väitnud, et hageja poolt lepingu täitmisel tehti ebapiisav töö (lk 86), samas ei ole kostja väitnud, et ta ütles töövõtulepingu üles seetõttu, et hageja rikkus lepingut. Hageja esindaja L.T. e-kirjadega on tõendatud, et puudused töös ilmnesid siis, kui turbaveoauto oli juba viidud Soome ja leping üles öeldud ja hageja sai neist väidetavatest puudustest teada telefonikõnede kaudu lõpptellijaga. Asjaolu, et puudused ilmnesid alles Soomes, kinnitab ka kostja (lk 67). Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et kostja ei ole väidetavaid puudusi (paigaldamata oli tagasitõmbesilindri regulaator ning tõstesilindrid roostetasid ja olid õlised) hageja töös tõendanud. Tagasitõmbesilindri regulaatori paigaldamist ei ole pakkumuses märgitud. Ringkonnakohus märgib, et väidetav tõstesilindrite roostetamine ja õlisus kui puudus oleks olnud ilmselt märgatav ja kõrvaldatav hüdraulika(sõlm)süsteemi häälestamise ja tööde üleandmise/vastuvõtmise käigus. Seetõttu on hageja töötasu nõue VÕS § 655 lg 1 alusel põhjendatud. Kuigi kostja ei ole esitanud selgeid vastuväiteid hageja väidetele lepingu ülesütlemise osas kostja kui tellija poolt, väidab kostja samas, et hageja andis üle puudustega töö (lk 67). Seega
väidab kostja, et ta on töö hagejalt vastu võtnud. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 ja 3 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel ka piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töö mittevastavusest lepingu tingimustele hagejale mõistliku aja jooksul teatanud ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Turbaveoauto toimetati Soome 18. märtsil 2010. Furgoonitehase kiri hageja esindajatele on saadetud oktoobris 2010, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks puudustest teatamisel. Kirja sisust nähtub, et hageja tööd ei vaadatud üle enne, kui seda tegi lõpptellija Soomes. Seega tõendab nimetatud Furgoonitehase e-kiri, et kostja jättis oma kohustuse asi üle vaadata, täitmata. Seega ei saa tellija rikkudes töö ülevaatamise kohustust esitada töövõtja vastu nõudeid tuginedes puudustele, mis tulnuks avastada töö ülevaatamise käigus ning millest ei ole töövõtjale tähtaegselt, st VÕS §-s 644 sätestatud tähtaja jooksul teatatud. Seega on alternatiivselt võimalik asuda seisukohale, et tellija ei ole töölepingut üles öelnud ja on töö enne selle lõplikku valmimist vastu võtnud puudustest mõistliku aja jooksul teatamata ja neid piisavalt kirjeldamata, mistõttu on hagejal töövõtjana õigus esitada tasu nõue VÕS § 637 lg 4 alusel.
9.Kostja ei ole põhinõude suurusele 5167.26 eurot esitanud muid vastuväiteid kui tasaarvestuse vastuväite. Kostja ise ei ole hageja nõude tasaarvestamiseks avaldust esitanud, tasaarvestusavalduse on esitanud Furgoonitehas. Ringkonnakohus leiab, et Furgoonitehase tasaarvestusavaldus tuleb jätta tähelepanuta, kuna hagejal puudub nõue Furgoonitehase vastu, mida Furgoonitehas saaks oma nõudega hageja vastu tasaarvestada.
10.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja nõuab viivist määraga 0,5 % viivitatud summalt päevas. Nõude aluseks on pakkumus ja Müügi – ja Töövõtu Üldtingimuste p 8.6, mille kohaselt on AS-l Baltflex õigus nõuda viivist, mille suuruseks on 0, 5 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. Viidatud üldtingimuste p 3.6 kohaselt kohustus kostja tasuma arve 7 päeva jooksul alates arve väljastamisest. Hageja väljastas arve nr 301842 summas 83 400 krooni ehk 5330.23 eurot
31.märtsil 2010 mitte kostjale, vaid Furgoonitehasele (lk 21). Kostja leiab, et hageja ei ole talle esitanud arvet, mille maksmisega ta oleks viivituses. Ringkonnakohus märgib, et poolte vahelise kokkuleppe järgi on viivise maksmise kohustus tõepoolest otseselt seotud arve väljastamise kuupäevaga, kuna viivise maksmise kohustus tekib kostjal üksnes arve õigeaegselt tasumata jätmisel. Hageja on väitnud, et ta on esitanud arve Furgoonitehasele vastavalt töövõtulepingu poolte kokkuleppele. Nimetatud kokkulepet tõendab nii Furgoonitehase poolt ettemaksu arve tasumine kostja eest, kui ka Furgoonitehase kiri
19.oktoobrist 2010 hagejat esindavale advokaadibüroole Luberg ja Päts (lk 77), milles Furgoonitehase tegevjuht S. Koger tunnistas arve nr 301842 kättesaamist ja Furgoonitehase kohustust arvet tasuda, paludes osa tasumisele kuuluvast summast tasaarvestada Prolines OY poolt esitatud arvega. Kuna ringkonnakohus on käesoleva otsuse punktis 7 tuvastanud töövõtulepingu pooltena hageja ja kostja, tuleneb Furgoonitehase kui kolmanda isiku kohustus tasuda arve kostja ja kolmanda isiku vastavast kokkuleppest. Selle kokkuleppe olemasolu tõendab samuti kolmanda isiku käitumine ettemaksu arve tasumisel ja Furgoonitehase tegevjuhi S. Kogeri e-kiri hageja esindajale. Seega tuleb arve edastamisega Furgoonitehasele lugeda arve edastatuks ka kostjale. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemi kaudu on avalikult kättesaadav Tartu Maakohtu 5. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11436,
millega on välja kuulutatud AS Eurowest pankrot. Samas kohtulahendis on maakohus punktis 18 viidanud ajutise halduri aruandele, mille kohaselt oli kostja Furgoonitehasega sõlminud
16.novembril 2009 krediidilepingu, mille alusel kohustus Furgoonitehas tasuma kostjale kolmandate isikute poolt esitatud arved (tarnijate arved). Ringkonnakohus on kohtuotsuse punktis 8 tuvastanud, et asjas ei ole tõendatud selliseid puudusi töös, mis oleksid andnud kostjale õiguse jätta esitatud arve nr 301842 tähtaegselt kas ise või kolmanda isiku kaudu tasumata. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt viivist alates 8. aprillist 2010. Hagiavalduse kohaselt on viivise suurus seisuga 17. november 2010 88 530, 75 krooni. Hageja on vähendanud viivist põhinõude suuruseni ja palub viivis 80850 krooni ehk 5167,26 eurot kostjalt välja mõista. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid seoses viivise suuruse ja arvestusega. Kostjalt tuleb viivis hagetavas suuruses välja mõista hageja kasuks.
11.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 kohaselt tuleb kõik menetluskulud jätta kostja/apellandi kanda.
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.