nende Hageja: RM Stock OÜ, rk 12305207, lepinguline esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Kostja: K. V., ik xxxx, e-post: xxxx
Asja läbivaatamise kuupäev
15.03.2021 / suuline menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt K. V. hageja RM Stock OÜ kasuks võlgnevus summas 7282,96 eurot ja 11.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 1478,14 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K. V. hageja RM Stock OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (7282,96 eurolt) alates 12.05.2021 kuni põhinõude (7282,96 eurot) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja RM Stock OÜ ja kostja enda menetluskulud kostja K. V. kanda.
4.1.Rahuldada hageja menetluskulude taotlus osaliselt ning välja mõista kostjalt K. V. hageja RM Stock OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 4050 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 3500 eurot).
4.2.Välja mõista K. V.ilt hageja RM Stock OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (4050 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.18.12.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt on RM Stock OÜ ja K. V. vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt RM Stock OÜ kohustus tarnima ja paigaldama K. V.i elamusse aadressil xxxx parketi Wicanders Tamm Rustik. Selleks edastas RM Stock OÜ 28. märtsil 2018 K. V.ile pakkumised ning K. V. kinnitas 08. aprilli 2018 elektronkirjas vastuseks RM Stock OÜ pakkumistele: „Jätaks Wiscandersi, aga m2 muutuvad, esik ja sauna eesruum läksid plaadi alla. Lisatud plaanid, palun korrigeerida pakkumine. Tänud, K.“. Tellimuse vormistamiseks koostas hageja 09. mail 2018 kokkulepitud tingimustel K. V.ile tellimuse nr 4468 kogumaksumusega 10 462,73 eurot. Hõlbustamaks parketi tarnimise ja paigaldamise eest arveldamist palus K. V. tellimuse nr 4468 alusel koostaval arvel maksjaks märkida enda äriühing K OÜ. Hageja koostaski 09. mail 2018 tellimuse nr 4468 alusel ettemaksu arve nr 118576 //hagis märgitud ekslikult- nr 1808891// summas 2695 eurot ning märkis arvele kliendi palvel maksjaks K OÜ. Materjalide saabudes koostas hageja 17. juulil 2018 arve nr 1808891 summas 2687,17 eurot, millel oli kajastatud kokkulepitud materjali kulu ja lahutatud sellest juba tasutud ettemaks. RM Stock OÜ poolt koostatud arved nr 118576 ja 1808891 on tasutud. Valitud parkett tarniti ning paigaldati kostja elamusse 12. septembril 2018. Tööd teostati mitmes järgus, kuivõrd tellijal ei olnud vajalikud pinnad kokkulepitud ajaks valmis ja töid ei saanud ühes järgus teostada. Hageja väljastas 27. septembril 2018 paigalduse ja selleks kulunud materjalide eest ka arve, mille sisuga kostja nõustus. Samas vastas K. V. oma 27. septembri 2018 vastuskirjas, et „Hetkel ei saa veel vastu võtta paigaldust. Mõned liistud on jätkatud kohtades, kus see eriti silma torkab ja jätkamine pole viimistletud. Lisaks on liistude ja parketi vahel vahed, mida pidi silikoon ära kaotama, enne ei näe, kui tehtud. Järgmise nädala lõpuks maja puhas, siis saab aimu järeltöödest ning saab õlitada samuti. Alates 8.10.“ Hageja vastas kostjale samal päeval oma elektronkirjas, et „Liistude omavahelised jätkud värvime üle siis kui maja puhas ja vuugime ning õlitame. Tolmu sees pole seda eriti mõistlik teha. Mis puudutab põranda ja liistu vahelist pragu, siis kombinatsioon valge põrand ja valge liist näitab selle kõige paremini välja. Lihtsalt tumedate toonidega see ei paista välja. Me lähtume RYL1 normist ja see näeb ette +/-2mm kahe meetri peale betoonpinna tasasust. Vajadusel saame silikooniga liistu alused ära teha. Lepime siis kokku, et 8. ja 9. oktoober silikoonime, teeme parandused ja õlivahatame põranda“. Vastavalt poolte kokkuleppele käis hageja oktoobri alguses liiste parandamas, silikooni paigaldamas ja muid parandustöid tegemas. Tööde lõpuks informeeris töödejuht M. O. oma 11. oktoobri 2018 elektronkirjas kostjat, et „Täna tehti ära liistu parandused, lõigati liiste ümber, silikooniti üleval ja paigaldati elektrikarbikutele parkett. Selleks, et parketti õlitada peab olema
kõik täiesti puhas. See ei käi nii, et keerame papid kokku ja hakkame õlitama. Andke teada millal on objektil teostatud lõppkoristus, et saaks õlitamise ja silikoonid ära teha. M. O. O.“. Täiendavalt kirjutas hageja 11. oktoobril 2018: „ Kuna täna ei olnud pinnad õlitamiseks üldse valmis ja tehti muid töid, siis saime ainult parandusi teha. Seega palun tasuda arve!“, millele K. V. vastas samal päeval, et „Homme lõpetatakse 1. korrus ja koristajad tellitud! Lõpetage tööd ja kohe tasun!“ Hageja selgitas seepeale uuesti, et töid teostasid samal ajal teised töömehed, mistõttu ei olnud võimalik parketitöid parandada ning uuris, miks kogu pind ei olnud kohe, kirjutades: „Aga miks kogu pind ei olnud kohe valmis???? Sõit on kaugele ja iga päev ei saa käia, kuna teised tööd lubatud. Seal teised tegid tööd, kuidas ta saab teha seal midagi?“ . Pisut hiljem täpsustas hageja veelkord, et „Liistu all kõik tehtud (silikoonimine). Õlitust ei olnud võimalik teha, kuna pinnad olid prahti ja tööriistu täis. Ruumid peavad olema täiesti puhtad ja pind vaba. Kuidas on võimalik teha siin hooldusõlitust, kui teiste asjad peal? Plaan oli teha parandusi ja kohe hooldust, kahjuks teised tööd tulevad peale ja ma ei saa midagi lubada“. Olukord objektil oli jäädvustatud fotodega. Hageja korrigeeris ja koostas 22. oktoobril 2018 viimaks teostatud tööde osas lõpliku arve nr 1809351 summas 7282,96 eurot ning palus 22. oktoobri 2018 elektronkirjas kostjal see esimesel võimalusel tasuda. Kostja vastas 26. oktoobril 2018, et on puhkusereisil, kuid vaatab esmaspäeval kohe üle ja „saab korda“. Kostja arvet nr 1809351 ei tasunud. Hageja helistas ning saatis tekstisõnumeid tasumata arve osas ajavahemikul 06. november 2018 kuni 05. detsember 2018 korduvalt, kuid kostja kinnitas viimaks alles 14. novembril 2018, et tasub pool kõnesolevast arvest ära: Tasun pool ära ja ootaks Teid uuel nädalal paari defekti parandama (lakk, silikoon) ning peale seda teise poole! See nädal kedagi seal ei ole, järgmised nädalal mööblimehed peal 9-17:00ni. Hageja on 05. detsembril 2018 veelkord saatnud kostjale tekstisõnumi ja pakkunud tööde parandamiseks (st õli ja silikooni parandused) teisipäeval kell 10.00 (s.o 11. detsember 2018). Teisipäeva saabudes ehk 11. detsembril 2018 on kostja vastanud, et „Täna ei saa veel parandada, kuna mööblimeestel põrandad kaetud veel, paari päeva pärast plats puhas“. Seega kuigi kostja lubas oma 14. novembri 2018 elektronkirjas tasuda pool võlgnevuses olevast arvest ja väitis, et novembri lõpus saab RM Stock OÜ tulla tegema õli ja silikooni parandusi, avaldas ta ka veel 11. detsembri 2018 tekstisõnumis, et parandama ei saa väidatavalt tulla, kuna mööblimeestel on põrandad kaetud, samas paari päeva pärast on plats puhas. Kostja 11. detsembri 2018 väide sellest, et paari päeva pärast on „plats puhas“, oli tõenäoliselt tõene, kuivõrd avalikult internetist kättesaadavate fotode põhjal veetis K. V. juba 24. detsembril 2018 perekeskis Xxxx valmis parketiga elamus jõule. Kuivõrd kostja ei võimaldanud laki ja silikooni parandusi teha, samas oli parkett täielikult paigaldatud ning õliga hooldatud, siis tuletas hageja kostjale uuesti 18. detsembril 2018 meelde tasumata arvet. Kostja vastas 21. detsembril 2018, et arve on tasumata kuna töös on puudused ja lisas oma 21. detsembri 2018 elektronkirjas: „Puuduseid ei saanud kõrvaldada, kuna mööblipaigalduseks olid põrandad kinni kaetud! Nüüd on see töö lõpetatud ja palun lepime aja kokku peale pühi ning likvideerite puudused!?“. Selle peale pakkus hageja tööde parandamiseks välja 07.01 ja palus anda teada kas kostjal õnnestub selleks ajaks leida inimene, kes avab ukse ja võtab tööd vastu. Selle peale enam kostjalt vastust ei tulnud, mispeale kirjutas hageja ise uuesti kuu aega hiljem 21. jaanuaril 2019 ja edastas tasumata arvelt kogunenud viivise kohta samuti arve. Hageja on seisukohal, et kostja keeldub arve nr 1809351 tasumisest õigustamatult, kui ta samal ajal on asunud paigaldatud parketti ka elamus kasutama ja on asunud oma elamut müüma.
Hageja on kostjale kuuluvasse elamusse kostja poolt tellitud parketi tarninud ja paigaldanud. Töö on valmis ja kostja on asunud põrandat kasutama (sh elamut müüma). Seega on töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 3 mõttes muutunud igal juhul sissenõutavaks. Töö tuleb VÕS § 638 mõttes lugeda vastuvõetuks, kuna kostja alusetult ei võta valmis tööd vastu. Isegi kui kostja tugines arve tasumata jätmisel silikooni ja õli paranduste tegemise vajadusele, on selge, et tegemist oli ebaoluliste parandustega, kuivõrd kostja on asunud põrandat kasutama. Kostja ei ole võimaldanud ka hagejale eelkäsitletud pisiparandusi teha ning seda selge eesmärgiga luua kunstlikult ettekääne arve tasumata jätmiseks, jättes samas täitmata ka tema enda lubadusekinnituse tasuda pool arvest. Hageja soovib 22. oktoobril 2018 väljastatud arvest nr 1809351 tuleneva rahalise kohustuse summas 7282,96 eurot täitmist, st võlgnevuse väljamõistmist. Lisaks palub hageja kohtul välja mõista kostjalt viivis seaduses sätestatud määras võlgnevuse summast alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 434,18 eurot. Täiendavalt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt tulevikus tekkiv viivis seaduses sätestatud määras tasumata põhisummalt alates hagi kohtule esitamisest kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista kuna hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja on K OÜ (registrikood xxxx, edaspidi nimetatud “K”) juhatuse liige. Kostja on K esindajana tellinud hagejalt parketi koos paigaldustööga. Kinnistu näol on tegemist elumajaga, mida on arendatud müügi eesmärgil. Eeltoodut tõendab asjaolu, et kostja on koheselt pärast kinnistu valmimist pannud selle müüki. Seega ei ole kinnistu näol tegemist kostja isiklikuks tarbeks ehitatud koduga, vaid arendusprojektiga, mille eesmärgiks on kasumi teenimine. Kostja on kinnistu arendamisel teinud koostööd erinevate ettevõtetega, sh. K-ga. Kostja ja K koostöö sisu seisneb peamiselt finantskokkulepetes, st. K tellib ja tasub erinevate tööde eest ning kostja hüvitab pärast kinnistu edukat võõrandamist K-le asjakohased kulud. Põhjendused ja tõendid, mis viitavad üheselt, et töö tellijaks on K, mitte kostja, on: -- hageja 27.09.2018 e-kiri, mille manuseks on K nimele väljastatud arve nr. 1809238. -- hageja 22.10.2018 e-kiri, mille manuseks on K nimele väljastatud arve nr. 1809351. -- hageja nimel võlgnevust sisse nõudva Kreedix OÜ 23.01.2019 e-kiri, mille manuseks on K-le adresseeritud nõudekiri. -- väljavõte K arveldusarvest, millest nähtub, et K on teinud hagejale kolm makset kokku summas 6 205,37 eurot: 17.05.2018 makse summas 2695 eurot selgitusega “arve nr. 118576”; 26.07.2018 makse summas 2687,17 eurot selgitusega “arve nr. 1808891”; 31.08.2018 makse summas 823,20 eurot selgitusega “arve nr. 1809077”. -- Kreedix OÜ 21.03.2019 e-kiri, mille manuses on maksekokkuleppe projekt, milles kohustatud isikuks on märgitud K. Kokkuleppe sõlmimise aluseks on K võlgnevus. Ühtlasi nähtub maksekokkuleppe projekti p-st 1.2., et selles tehti kostjale ettepanek ühineda K võlgnevusega VÕS § 178 lg 1 alusel. Kostja hinnangul tõendavad viidatud tõendid üheselt, et kokkulepe töö tegemiseks sõlmiti hageja ja K vahel. Kuivõrd kostja on K juhatuse liige, siis oli kostja isikuks, kes pidas hagejaga kirjavahetust. Samas on mõlemad pooled üheselt mõistnud, et kokkuleppe osapoolteks on hageja ja K. Seda kinnitavad hageja poolt väljastatud arvetel märgitud saaja nimi, arvete tasumine K poolt ning asjaolu, et hageja esindaja Kreedix OÜ on mitmel korral pidanud võlgnikuks K-d ning
valmistanud ette ka maksekokkuleppe, mille kohaselt on võlgnikuks K. Kostjasse puutuvalt on Kreedix OÜ üksnes palunud kostjal liituda K kohustusega hageja ees. Eeltoodust järeldub, et kõikide tööga seotud dokumentide, tasutud arvete ja kirjalikult koostatud lepingute alusel on hageja lepingupartneriks K. Pelgalt asjaolu, et e-kirjade saatjaks oli kostja, ei tõenda tööde tellimist kostja kui eraisiku poolt. Kuivõrd kostja on K juhatuse liige, siis saigi K töid tellida üksnes ja ainult läbi kostja isiku. Kuigi esmase kontakti lõi kostja, siis kõik dokumendid vormistati K nimele. Samuti on hageja ise läbi oma esindaja pidanud tööde tellijaks K-d ning teinud kostjale ettepaneku K kohustusega liitumiseks, on ilmne, et enne käesolevat kohtuvaidlust ei pidanud kumbki lepingupool tööde tellijaks kostjat eraisikuna. Kostja hinnangul on vaidlus nõude suuruse ja põhjendatuse osas keerukas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §-de 76 ja 82 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muuhulgas kohustuse täitmist (p 1) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
4.Kostja valik Meelevaldne ja otsitud on kostja arusaam, et õigeks kostjaks antud õigussuhtes on K OÜ. Eluliselt usutav ja kooskõlas tõenditega on hageja selgitus, miks õigeks kostjaks on K. V..
5.Töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Käesoleval juhul märkis RM Stock OÜ oma 09. aprilli 2018 elektronkirjas, et tellimus tähendab 50% ettemaksu ja K. V. on oma ettevõtte arvelduskontolt tasunud 50% K. V.ile koostatud pakkumusest nr 4468. Sellega oli leping sõlmitud ning lepingupooled selgunud.
6.Asjaolu, et arvel on maksjaks märgitud K OÜ, ei muuda õigussuhte pooleks nimetatud äriühingut. Kohus nõustub hagejaga, et kostja taotlus märkida arvel maksjaks äriühing on tõlgendatav VÕS § 78 lg 1 kohase kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt, kuid see ei muuda asjaolu, et õigussuhte aluseks olev leping sõlmiti kokkuleppe saavutamisena hageja ja kostja vahel. Eelnimetatu on kooskõlas ka hageja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13382, p 12, kus leiti, et „Maakohus on õigesti märkinud, et kuna VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib võlgniku eest kohustuse täita ka kolmas isik, ei tähenda arvete nr 85 ja 92 vormistamine A OÜ nimele, et tellijaks oleks biopuhasti paigaldamisel tulnud lugeda just A OÜ“.
7.Seega ka arve (või arvete, nagu neid loetleb kostja oma hagi vastuse p. 3.1.) vormistamine K. V.i „ühemehefirmale“, ei too kaasa seda, et kostja eramusse parketi paigaldamisel tulnuks tellijaks lugeda hoopis K OÜ.
8.Kostja on eraisikuna pöördunud hageja poole 12.03.2018 (I kd tlk 162) ning küsinud pakkumist parketi tarnele ja paigaldusele.
9.Kostja arvates on tavapärane, et enne lõplike kokkulepete sõlmimist ning arve väljastamist ja tasumist on suhtlus vähem formaalne ja et tegemist oli lepingueelsete läbirääkimistega. Kohus ei saa tolereerida sel viisil õigusmaastikul füüsiliste ja juriidiliste isikute rollide segistamist kuna selline käitumismudel viitab paratamatult nn rahakottide segiajamisele ja annab võimaluse äriühingu rahaliste vahendite kuritarvitamiseks. Kohus möönab, et see võib olla tavapärane, kuid see ei tee seda õiguspäraseks. Justnimelt vajadus eristada seda, kes (kostja väitel lepingueelsete läbirääkimiste etapis) on tulevase lepingulise suhte pooled, on vaja korrektselt fikseerida VÕS § 14 tähenduses juba läbirääkimiste ajal. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal takistust küsida hinnapakkumist ja näidata soovi sõlmida lepingut äriühingu esindajana, selliselt ennast oma meilides ka esitledes. Selle mittetegemine on aga vaidluse korral tõlgendatav selliselt, et läbirääkimisi tulevase lepingu jaoks pidas füüsiline isik enda huvides ja mitte äriühingu esindajana. Lepingueelsete läbirääkimiste eesmärk ja sisu on tahe luua tulevane lepinguline suhe, seega on läbirääkimiste pidajatel vastastikune õigustatud ja oluline huvi teada saada, kas tema lepingupartner on juriidiline või füüsiline isik. Kostja, kes on jätnud läbirääkimiste teist poolt sellest teavitamata, on rikkunud VÕS § 14 nõudeid ja ei saa sellest tulenevalt väita, et hageja pidi - olukorras, kus teine pool ei olnud end esitlenud äriühingu esindajana - aru saama, et läbirääkimisi peetakse äriühingu nimel.
10.Kuna pakkumus nr 4468 oli tehtud K. V.ile (I kd tlk 22), siis sai seda pakkumust vastu võtta/nõustumust anda üksnes K. V. ise mitte K OÜ. Hageja on asjakohaselt viidanud Tartu Ringkonnakohtu seisukohale 29. juuni 2012 otsuses tsiviilasjas nr 2-11-3014, p 7: „Kuna pakkumus oli tehtud kostjale, siis sai seda vastu võtta üksnes kostja ja mitte Furgoonitehas“. Käesolevas kaasuses ei olnud pakkumist suunatud K OÜ-le. Antud juhul on küll K OÜ tasunud ettemaksuarve, kuid sellelt nähtub selgelt, et see on ettemaks K. V.ile koostatud tellimusele nr 4468. Seega tuleb eeltoodu alusel lugeda, et hageja ei ole ühtegi pakkumist K OÜ-le teinud ning K OÜ ei ole ühtegi pakkumist kinnitanud.
11.Ofert ja aktsept on toimunud kostja kui füüsilise isiku ja hageja vahel ja seetõttu ei arvesta kohus kostja väidet, et tema poolt 25.11.2019 seisukoha p.14 nimetatud (ja hagivastuse lisadeks olevate) dokumentidega (I kd tlk 130-144) on tõendatud, et töö tellijaks on K OÜ.
12.Sellele järgnenud pooltevahelise suhtlemise alusel on hageja koostanud 09.05.2018 soovitud materjali ja tarne osas tellimuse nr 4468 ja sellega on saavutatud kokkulepe.
13.Põhjendatud ei ole kostja väide, et kuna selle kokkulepe/tellimuse alusel koostatud ettemaksu arvel nr 118576 (I kd tlk 23) on maksjaks märgitud K OÜ, et siis on kogu õigussuhe ehk leping sõlmitud kahe äriühingu vahel. Kostja ei ole üheski läbirääkimiste/pakkumiste kohta esitatud tõendis presenteerinud end kui äriühingu esindajat ja seetõttu on põhjendatud leida, et pakkumist küsis ja tellimus vormistati kokkuleppe saavutamisena hageja ja füüsilise isikuna kostja K. V. vahel. K. V.ile kui eraisikust tellijale viitab ka tema poolt hagejale edastatud link dropboxi kaustaga, milles olevast ehitusprojektist nähtub, et tellijaks on nimetatud K. V. nt nii korruste kandvate seinte plaani kui elektripaigaldiste plaani osas. Ka maakütte ning veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumisprojektiga seonduvalt esitab tellimusi K. V., samuti on kasutusloa taotlemise menetluses dokumente esitanud vaid K. V. eraisikuna (I kd tlk 163-201). Eelnevat silmas pidades nõustub kohus hagejaga, et on eluliselt ebausutav, et ühe osana elamu ehituslikes töödes on justnimelt parketi tarnimise ja paigaldamisega seonduvalt tellijaks K OÜ.
14.Kostja ja tema juhitud (kuni 12.06.2020) K OÜ sisesuhetes arvete maksmise korraldamine, väidetava ja seni tõendamata, finantseerimislepinguga, ei mõjuta hageja nõudeõigust.
15.Hageja on määruskaebe menetluse raames 04.08.2020 esitatud seisukoha punktis 2.6. leidnud, et isegi kui reaalselt eksisteeriks kostja ja K OÜ vahel finantseerimisleping, siis on tegemist tühise tehinguga, kuna ÄS § 159 lg 1 p 4 kohaselt ei või ühing anda laenu oma juhatuse liikmele ning et sätet rikkuv tehing on tühine. Kohtul puuduvad väidetava finantseerimislepingu sisu kohta sellise andmed, mille alusel võiks väita, et tegemist oli viidatud sätte tähenduses laenulepinguga. Käesoleva menetluse raames pole see aga ka oluline, sest kostja ja tema poolt juhitud K OÜ finantsmajanduslik koostöö, nende sisesuhtena, ei mõjuta asja lahendamist, sest kohus jättis rahuldamata kostja taotluse nimetatud äriühingu kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks.
16.Põhjendatud on ka hageja käsitlus, et kostja enda väitel (kostja vastuse p.2.4.) tegeles ta ise oma elamu ehitamisega, tehes üksnes koostööd erinevate ettevõtetega, sh K OÜga. Lisaks nõustub kohus hageja seisukohaga, et see kas kostja ehitas maja endale elamiseks või koheselt edasi müümiseks ei ole vaidluse lahendamiseks oluline. Küll aga on kostja ka selles aspektist siiski kohut eksitanud, kuivõrd nii hageja poolt esitatud fotode kui ka maakleri 27.08.2019 vastusest nähtuvalt on kostja majas siiski ka elanud.
17.Teine kostja väide, millega tema arvates on tõendatud vale kostja valik, on asjaolu, et hagi aluseks oleva arve maksmist on Kreedix OÜ nõudnud K OÜlt (I kd tlk 134-144). Nimetatud osas peab kohus põhjendatuks hageja selgitust, et Kreedix OÜ pakkus hagejale üksnes krediidihaldusteenust ja sai seetõttu lähtuda arvel maksjaks märgitud isikust. See aga ei muuda seda, et töövõtulepingu sõlminud tellijaks, so päringute tegemise ja töö sisus kokkuleppele jõudmise etapis oli tahteavalduste tegijaks mitte K OÜ vaid K. V..
18.Töö sisu ja puudused Vaidlust ei ole selle üle, et VÕS § 635 kohaselt on hageja, vastavalt poolte vahel elektronkirjavahetuses kokkulepitule, tarninud ja paigaldanud kostja eramusse kostja poolt tellitud parketi.
19.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kindlaks teha esiteks, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja teiseks hinnata, kas
tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (Riigikohtu 03. juuni 2016 otsus asjas nr 3-2-1-1816, p 14).
20.Kohus nõustub hagejaga, et RM Stock OÜ tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) ja K. V. ei ole esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid tasunõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse ajutiselt selle rahuldamisest keelduda.
21.VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
22.Töö kostja elamus on valminud, st kostja poolt tellitud parkett on tarnitud ning paigaldatud. Töö valmimist kinnitavad järgmised tõendid: 1) RM Stock OÜ töötaja M. G. poolt K. V.ile saadetud paigalduse arve, millele lisatu kohaselt vuukimine ja hooldusõlitus toimub vastavalt kokkuleppele ning K. V. vastus, et hetkel ei saa veel vastu võtta paigaldust ja vajalikud on järeltööd. RM Stock OÜ töötaja M. O. vastus K. V.ile, et silikoonimine, parandused ja õlivahetus toimub 8. ja 9. oktoober (I kd tlk 25-27). 2) RM Stock OÜ töötaja M. O. elektronkiri (I kd tlk 27), milles täpsustati, et täna (s.o 11. oktoober) tehti ära kõik liistu parandused, lõigati liiste ümber, silikooniti üleval ja paigaldati elektrikarbikutele parkett. Tegemata oli õlitamine ja osaliselt silikoonimine. Kohtule on esitatud ka paigaldustööde töölehed (II kd tlk 32jj), mille kohaselt on alltöövõtu korras O OÜ töötaja 11. oktoobril 2018 teostanud xxxx liistude lõikamise, elektrikarpide katted, vuukimise 3 toas akna alused ja liistude alt. 3) RM Stock OÜ töötaja M. G. poolt K. V.ile saadetud elektronkiri (I kd tlk 28), milles ta nentis, et pinnad ei olnud õlitamiseks valmis, kuid tehti parandusi ning millele K. V. vastas, et esmaspäeval saab tulla lõpetama. Kohtule on esitatud ka paigaldustööde töölehed (II kd tlk 32 jj), mille kohaselt on alltöövõtu korras O OÜ töötaja 15. oktoobril 2018 teostanud xxxx vuukimise (60 meetrit, 3 posti, 3 elektrikarpi), liistude paigalduse, põranda parandused + ülemise aknaaluse õlituse, põranda õlituse rulliga 162 m2. Nimetatud töödele vastab ka alltöövõtja O OÜ 31. oktoobri 2018 arve nr 183012 (II kd tlk 36). 4) K. V.i 14. novembri 2018 elektronkiri (I kd tlk 39), milles märgib, et tasub pool arvest ära, kuid ootab RM Stock OÜ-d uuel nädalal paari defekti parandama (lakk, silikoon) ning peale seda teise poole. Täiendavalt on hageja esitanud vaidlusaluse Xxxx eramu müügikuulutusele lisatud fotod (II kd tlk 37-44), millelt nähtub üheselt, et parketitööd eramus on valminud.
23.Eelnevast tulenevalt kohus nõustub, et parketi paigaldustööd olid hiljemalt 14. novembri 2018 seisuga valmis. Seega on hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks. Ja seda vaatamata sellele, et K. V. tugines arve maksmata jätmisel paarile defektile, mis seisnesid laki (tegelikult õli, kuna põrandaid ei lakitud) ja silikooni parandusele.
24.K. V.i poolt oma elektronkirjades väidetu, et tasunõue muutub VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks alles tellija poolt töö vastu võtmisest ning et tema ei ole tööd vastu võtnud, antud juhul ei kohaldu.
25.VÕS § 637 lg 4 kuulub kohaldamisele juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud, et tasunõue valminud töö eest muutub sissenõutavaks alles töö vastuvõtmisest K. V. poolt.
26.Samuti nõustub kohus hagejaga, et VÕS § 637 lg 4 ei kohaldu ka seetõttu, et kostja on keeldunud töö vastuvõtmisest olukorras, kus etteheiteks oli kostja enda sõnade kohaselt vaid „paar defekti (lakk, silikoon)“. Tegemist on ebaoluliste puudustega ning selliste puuduste olemasolust tingituna terves eramus paigaldatud parketitöö vastuvõtmisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna kostja väidetud puudused ei ole takistanud kostjal hakata elamut sihipäraselt kasutama, siis on tegemist ilmselgelt ebaoluliste puudustega.
27.Kostja küll märgib oma 25.11.2019 seisukoha p.15, et hageja pole kõiki töid 27.09.2018 seisuga teinud, kuid nimetatu ei selgita seda, miks sel juhul kostja enda poolt 14.11.2018 elektronkirjas on ta (arve mittetasumise põhjusena) nimetanud puudusteks ehk tegemata töödeks üksnes laki ja silikooniga seonduva.
28.VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
29.Töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on ka märkinud, et hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08, p 22).
30.Käesoleval juhul on hageja töö kostja eramus igal juhul valmis ning isegi, kui sellel esines mõni defekt silikooni ja õlituse ehk viimistluse tasandil, ei olnud K. V.il õigust sel põhjusel jätta tööd vastu võtmata ning RM Stock OÜ poolt teostatud töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes, st RM Stock OÜ töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu.
31.Eelnevast tulenevalt on igal juhul täidetud VÕS § 637 lg 3 aga ka lg-s 4 sätestatud eeldused RM Stock OÜ tasunõude sissenõutavaks muutumiseks.
32.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi juhistest tulenevalt saab tellija kokkulepitud tasu maksmata jätmisest keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).
33.K. V. ei ole esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt, st K. V.’il ei ole rahalist nõuet RM Stock OÜ vastu kahju hüvitamiseks ega kulutuste hüvitamiseks, millise nõude saaks K. V. tasaarvestada. Samuti ei ole K. V. alandanud hinda VÕS § 112 lg 1 mõttes ega lepingust taganenud.
34.K. V. ei ole esitanud nõudele ka vastuväiteid, mis annaksid talle ajutiselt õiguse tasunõude rahuldamisest keelduda.
35.Vastastikuse lepingu täitmata jätmisele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08 p 33).
36.Tellija saab keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks) (vt Riigikohtu 03. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1816, p 14).
37.K. V. on esitanud tasunõudele 14. novembril 2018 vastuväite, märkides, et ta tasub pool arvest, kuid ootab RM Stock OÜ-d järgmisel nädalal paari defekti parandama (lakk-silikoon). Samas nähtub sellele järgnevatest kirjavahetustest ning tekstisõnumitest, et K. V. ei tasunud arvest tegelikult sentigi ega võimaldanud RM Stock OÜ-l ka võimalikke väidetavaid defekte tulla parandama.
38.Kuivõrd hageja on pakkunud kostjale, et tuleb väidetavat paari defekti parandama, kuid kostja seda kunagi ei võimaldanud, ei saanud kostja pärast hagejapoolset pakkumist parandamiseks ka oma tasumaksmise kohustust edasi lükata.
39.Kohus peab põhjendatuks hageja nägemust, et VÕS § 111 lg 3 järgi saanuks kostja tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral (paar defekti) nagunii üksnes ulatuses, mis võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Hageja poolt 22. oktoobri 2018 esitatud arve nr 1809351 (I kd tlk 37) kohaselt oli parketi parandustööde maksumuseks (ajakuluga 2,5h) 62,50 eurot. Seega saanuks kostja äärmisel juhul ajutiselt keelduda tasunõude täitmisest üksnes ca 62,50 euro ulatuses.
40.Kuna aga kostja ei ole enam defektide parandamist nõudnud, siis ei saa ta enam puudustega tööle tuginedes keelduda VÕS § 111 alusel kohase täitmiseni tasu maksmisest (vt Riigikohtu 03. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-18-16, p 16).
41.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 täpsustab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
42.K. V. ei ole tuginenud ka mingisugustele muudele puudustele - peale „paar defekti (lakk, silikoon)“- ja kuna tänaseks on elatud-kasutatud Xxxx elamut üle kahe aasta, siis ei saa kostja mingisugustele uutele või täiendavatele defektidele tugineda.
43.Eelnevast tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et tasunõue kuulub rahuldamisele, kuna see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) ja K. V. ei ole esitanud tasunõudele vastuväiteid (VÕS § 115 lg 1 / § 646 lg 5), mis välistaksid tasunõude maksmapaneku kestvalt või annaks õiguse ajutiselt (VÕS § 111 lg 1) selle rahuldamisest keelduda.
44.Kohus leiab, et isegi kui puudused olid, siis on hageja olnud valmis neid kõrvaldama ja kostja ei ole selles osas koostööd teinud. Kostja etteheited tehtud tööle piirdusidki laki (tegelikult õli) ja silikooni parandusega, kuid nendegi tuvastamiseks puudus kostja vastuolulise käitumise tõttu võimalus. Väidetavad puudused ei ole takistanud kostjal elamut sihtotstarbeliselt kasutamast (elamine sees jõulude ajal 2018 ja maakleri vastus sees elamisest 2019 august seisuga).
45.Pärast arvelt nr 1809351 (I kd tlk 39) nähtuva hooldusõlituse tegemist 15.10.2018 (25.11 seisukoht p 1.3, II kd tlk18) jäi tegemata vaid kostja 14.11.2018 elektronkirjas toodud kaks tööd, millede tuvastamiseks ja korda tegemiseks ei ole kostja hagejale võimalust andnud.
46.Hageja on allolevalt kronoloogiliselt markeerinud K. V.i käitumise, millest nähtuvalt kohus nõustub, et hagejale ei ole antudki mõistlikku võimalust pisipuuduste kõrvaldamiseks: -14. novembril 2018 on K. V. oma elektronkirjas märkinud, et tasub pool vaidlusalusest arvest ja ootab hagejat uuel nädalal paari defekti parandama (lakk, silikoon) (I kd tlk 39); --11. detsember 2018 on K. V. siiski oma tekstisõnumis märkinud, et täna (11. detsembril 2018) ei saa veel parandada, kuna mööblimeestel on põrand kaetud, kuid paari päeva pärast on plats puhas (I kd tlk 40); --21. detsember 2018 on K. V. oma elektronkirjas märkinud, et puuduseid ei saanud varem kõrvaldada, kuna mööblipaigalduseks olid põrandad kinni kaetud, kuid nüüd on see töö lõpetatud ja palub leppida kokku aja puuduste likvideerimiseks peale pühi (I kd tlk 42); --21. detsember 2018 pakub RM Stock OÜ koheselt ning vastavalt K. V. eelistusele tulla jaanuari alguses, võimalikeks parandusteks välja aja 07.01.2019 ning palub anda teada, kas aeg sobib (I kd tlk 41); --K. V. pakutud aega ei kinnitanud ega pakkunud omalt poolt välja enam ühtegi aega, mil RM Stock OÜ oleks saanud väidetavad defektid üle vaadata ja vajadusel õli ning silikooni parandused ära teha. Seega tuleb nõustuda, et K. V. elab Xxxx elamus ning kasutab RM Stock OÜ poolt paigaldatud parketti kõige hiljem alates 24. detsembrist 2018, jättes aga siiski tasumata parketi paigalduse eest summa 7282,96 euro kogu ulatuses. Ka kohtumenetluse kestel (mh kompromisliku käitumisena) ei ole kostja sellist võimalust hagejale andnud. Hageja 25.11.2019 seisukoha p.1.4 nähtuvalt on ka 24.10.2019 kostjalt küsitud, millal on võimalik tulla defektidega tutvuma, küsimust korrati 07.11.2019. Kostja leidis aja vastata alles kuu aega hiljem ja nimetas sobiva aja alates 26.11. See ületas aga mõistlikkuse printsiibi, mistõttu ei nõustunud hageja enam menetlust venitama.
47.Kuna töövõtulepingu sisu silmas pidades on nende kahe, kostja poolt markeeritud, puuduse näol tegemist marginaalsete puudustega, siis jättes arve maksmata, on kostja põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud töö vastuvõtmisest.
48.Kohus leiab, et töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ja see tähendab, et arve muutus sissenõutavaks. Summaliselt ei ole kostja 22.10.2018 arve nr. 1809351 osas vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tehtud töö eest 7282,96 eurot.
49.Tasaarvestus Kostja on 04.11.2020 esitanud OÜ M hinnapakkumise (III kd tlk 7) ja sellele tuginedes esitanud kulutuste hüvitamise vastunõude tasaarvestuse.
50.Kohus ei pea seda asjakohaseks. Eelkõige on tegemist menetluslikult põhjendamatult oluliselt hilinenult esitatud tõendiga. Kostjal ei olnud mingit takistust tõendada väidetavat tööde mittenõuetekohasust ja nende kulutuste maksumust oluliselt varasemas menetlusstaadiumis. Kostja on oma 25.11.2019 seisukoha (II kd tlk 63) punktis 18 kinnitanud, et „on tellinud ekspertiisi töös esinevate puuduste täpse mahu ja nende kõrvaldamise maksumuse kindlakstegemiseks. Ekspertiis viiakse läbi detsembri esimesel nädalal, misjärel on kostjal võimalik ekspertiis kohtule esitada. Kuivõrd ekspertiisist nähtub puuduste kõrvaldamise maksumus, siis on võimalik K OÜ ja hageja nõuete tasaarvestamine kattuvas ulatuses.“
Kuna kostja 25.11.2019 seisukoht on koostatud õigusteadmistega professionaalse lepingulise esindaja poolt, kes eeldatavalt suudab eristada ekspertiisi kui sellise ja hinnapakkumise erinevust, siis ei pea kohus võimalikuks aasta hiljem saabunud hinnapakkumist käsitleda selle ekspertiisina, millest kostja oma 25.11.2019 menetlusdokumendis räägib. See tähendab aga, et ekspertiisiga ei ole oma tasaarvestuliku nõude alust kostja kuni tänaseni tõendanud.
51.Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hinnapakkumises näidatud ulatuses rahaline vastunõue hageja tasunõudega ajal, mil hageja tasu oli muutunud sissenõutavaks. Kostja esitatud dokument ei ole kooskõlas kostja enda menetluses seni esitatuga, et objektil esines vaid kaks puudust seoses laki/õli ja silikooniga. Kohus nõustub hagejaga, et kaks aastat pärast nimetatud puudustega seonduvalt tasumata jäetud arve osas vaidluse tekkimist koostatud hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend võimaliku tasaarvestusliku nõude tõendatuse kohta. Kahtlemata võiks hinnata, et OÜ M hinnapakkumises loetletust nähtuvalt võiks tegemist olla töö lepingule mittevastavusega, kuid VÕS § 644 lg 1 tähenduses tuli sellest teatada 2 kuu jooksul alates ajast, mil kostja mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. On ilmselge, et kostja, kes on elamut sihipäraselt kasutanud, pidi misiganes puudustest, mis ei ole nn kaetud iseloomuga, saama teadlikuks koheselt majja elama asumisel, mis hageja esitatud tõendi kohaselt on toimunud hiljemalt detsembris 2018. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja seisukoht, et VÕS § 644 lg 3 alusel ei saa kostja täna enam väidetavale tööde mittevastavusele tugineda.
52.Kostja saanuks kulutuste hüvitamist nõuda küll, kuid selleks pidanuks ta esile tooma ja tõendama, et hinnapakkumises kirjeldatud puudused esinesid tööde üleandmise ajal. Seega vähemalt sel hetkel kui kostja kinnitas valmidust tasuda arve pooles ulatuses. Arve teise poole tasumine pidi kostja kinnitusel toimuma pärast nende paari, defektiks nimetatud, puuduse kõrvaldamist, mis olid seotud laki/õli ja silikooniga. Kostja ei nimetanud sel hetkel misiganes muid tegemata töid või puuduseid, milledest sõltunuks arve teise poole tasumine. Omakorda eelnimetatud paari defekti korda tegemise võimaluse saamiseks tegi hageja arvestatavaid jõupingutusi vähemalt alates 14.11.2018. Kohus nõustub hagejaga, et kostja pole hinnapakkumist esitades tõendanud, et kirjeldatud puudustel on üldse põhjuslik seos hageja tegevusega.
53.Seega on kostja minetanud õiguse esitada tasaarvestuslikku kulutuste/kahju hüvitamise nõuet. Kostja poolt ainsate puudustena kirjeldatud kahte puudust ei ole lastud hagejal kõrvaldada. Kohus leiab, et M OÜ hinnapakkumisel baseeruv tasaarvestuslik nõue ei kuulu VÕS § 646 lg 5 alusel rahuldamisele.
54.Kahju hüvitamise nõude eeldusena on, töövõtulepingulise suhte korral, alust VÕS § 646 lg 5 kohaldada siis, kui puudused on kõrvaldatud (RK otsus 3-2-1-112-16 p.19). Kostja ei ole seda tõendanud. Kui kostja müüs sellise (kõrvaldamata) puudusega elamu edasi, siis on ta kahjunõude õiguse ka kaotanud.
55.Märgiline on aga see, et hinnapakkumise osas on tellijaks mitte K OÜ vaid K. V. füüsilise isikuna. Kui kostja olnuks kindel, et tegemist on hageja ja K OÜ lepingulisest suhtest tuleneva nn praaktööde tuvastamisega, siis tulnuks ka hinnapakkumine tellida äriühingu nimel. Ja isegi kui K. V. ise selleks hetkeks enam tolle äriühingu juhatuse liige ei olnud, siis saanuks seda teha tegelik seaduslik esindaja. Esitades aga hinnapakkumise tellimise enda nimel on kostja seeläbi möönnud, et justnimelt temal ja mitte K OÜl, oli õigussuhe parketi paigaldamise töödega. Tasaarvestust saab esitada vaid sama poolte vahel. Kostja ei saa leida, et tema vastu esitatud nõude osas pole ta õige kohustatud isik, aga tema enda poolt esitatud vastunõude osas sama objekti osas lepinguline suhe järsku toimib.
56.Viivise nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
57.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras (8 % aastas) põhinõudelt 7282,96 eurolt alates arve nr. 1809351 maksetähtajale järgnevast päevast 28.10.2018 kuni hagi esitamiseni 26.07.2019 summas 434,18 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (I kd tlk 50). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 7282,96 eurolt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o. perioodil 27.07.2019 – 11.05.2021 (k.a) 655 päeva eest, mis moodustab 1043,96 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 11.05.2021 seisuga kokku summas 1478,14 eurot (434,18 + 1043,96).
58.Hageja on taotlenud ka tulevikus tekkiva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras tasumata põhisummalt, mistõttu kuulub kostjalt TsMS § 367 alusel väljamõistmisele alates 12.05.2021 edasiulatuv viivis põhinõudelt 7282,96 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
59.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.
MENETLUSKULUD
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
61.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 550 eurot ja õigusabikulud summas 4380 eurot (käibemaksuta).
62.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv hagi hinnalt tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus kohtule nõude esitamisel ja seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 550 eurot.
63.Kohus leiab, et õigusabikulud taotletud summas ei ole osaliselt põhjendatud ning markeerib allolevas spetsifikatsioonis igal real, kas kulu kuulub arvestamisele ja kui suures osas. Kuupäev 22.07.2019 Kliendiga kohtumine, dokumentide kogumine Mitte arvestada
Selgitus materjalide
läbitöötamine
Aeg ja
täiendavate 1h 00m
25.07.2019 Hagiavalduse koostamine K. V. vastu võlgnevuse summas 7282,96 5h 20m eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 434,18 eurot ning tulevikus tekkiva viivise väljamõistmise nõudes Arvestada täielikult 26.07.2019 Hagiavalduse lõplik vormistus, lisade komplekteerimine ja kohtule 0h 40m esitamine Arvestada 30 minutit 30.07.2019 Vastavalt kohtumäärusele menetluskulude nimekirja koostamine 0h 30m tsiviilasjas nr 2-19-11267 Arvestada täielikult 27.08.2019 K. V. vastusega tutvumine ja teabenõude koostamine 1h 00m rahvastikuregistrile täiendavate tõendite kogumiseks tsiviilasjas nr 219-11267 Arvestada 30 minutit 30.08.2019 Suhtlus kliendiga, seisukoha koostamisega alustamine K. V. vastusele 2h 00m tsiviilasjas nr 2-19-11267 Arvestada 30 minutit 12.09.2019 Seisukoha koostamisega jätkamine tsiviilasjas nr 2-19-11267 4h 30m Arvestada täielikult 21.11.2019 Täiendavate tõendite kogumine ja seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 3h 30m 2-19-11267 Arvestada täielikult 25.06.2020 Seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-19-11267 1h 40m Arvestada täielikult 04.08.2020 Vastuse koostamine K. V. määruskaebustele tsiviilasjas nr 2-19-11267 4h 40m Arvestada täielikult 19.02.2020 Ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus kohtus Arvestada 1 h 25.11.2020 Taotluse koostamine täiendava tõendi esitamiseks tsiviilasjas nr 2-1911267 Arvestada 2 h 30 min 12.03.2021 Kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr 2-19-11267 Arvestada täielikult 15.03.2021 Ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus kohtus Arvestada 30 min
2h 40m 3h 30m
3h 30m
2h 00m
64.Kohus ei arvesta hagi koostamisele ja hagivastusega tutvumisega seonduvat kliendiga suhtlemist, kuna see moodustab terviktoimingu hagi koostamisega/kostja vastusele seisukoha esitamisega. Eraldi ajakuluna ei ole kostja poolt hüvitatavaks toiminguks menetlusdokumendi kohtule esitamine. Kuna 19.02.2020 istungit ei toimunud, siis ajakuluks ei saa olla esindus kohtus, ettevalmistus istungiks on asjakohane 1 h ulatuses. Kuna viimasele istungile vahetult eelnevalt on hageja koostanud kohtukõne teesid ja selle ajakulu kohus on rahuldanud täielikult, siis 3 päeva hiljem istungiks ettevalmistuse ajakulu ei ole enam põhjendatud, sest hageja on end juba asjaga nn uuesti kurssi viinud ja seega hüvitab kohus viimasest kuluartiklist vaid otsese istungi kestuse kuluna 30 minutit.
65.Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ õigusabi tunnihinnaks on 120 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnimääraga nii väljakujunenud kohtupraktikat kui käesoleva asja olemust ja mahtu arvestades.
66.Seega moodustavad RM Stock OÜ esinduskulud (29h10min x 120) 3500 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust juhindudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud õigusabile summas 3500 eurot ja kulu riigilõivule 550 eurot, kokku 4050 eurot ning määrata, et K. V.il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seadusjärgset viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 11.04.2022 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 11.05.2021 kohtuotsus 2-19-11267 jõustus 11. aprillil 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.