Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
Vaidlustatud kohtulahend
29.06.2012, Tallinn Allar Koiki hagi Tommy Markuse vastu 7 669,40 euro võlgnevuse ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 17.01.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Allar Koiki ja Tommy Markuse apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Allar Koik (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx), lepinguline esindaja adv Helvia Räägel Kostja Tommy Markus (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Mart Angerjärv
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5032,50 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2012
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 17.01.2012 otsust väljamõistetud summade suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: Mõista välja Tommy Markuselt Allar Koigi kasuks põhivõlgnevus 5655,83 (viis tuhat kuussada viiskümmend viis eurot ja 83 senti), hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis 567,39 (viissada kuuskümmend seitse eurot ja 39 senti) ning alates 16.08.2011 viivis põhinõudest (5655,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
6.Tagastada hageja esindajale peale asja sisulise arutamise lõpetamist ringkonnakohtule saadetud tõendid 2-l lehel.
7.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 24% ulatuses hageja ja 76% ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja sõlmis 13.07.2009.a kostjaga lepingu pealkirjaga „väljaostukohustusega rendileping“, mille kohaselt hageja ostis kostjalt sõiduauto GMC Savana, numbrimärgiga 62 ZJV. Sõiduauto ostuhind oli 120 000 krooni, mis tuli tasuda lepingus sisalduva maksegraafiku järgi. Ostuhinna tasumiseks maksis hageja lepingu sõlmimisel 50 000 krooni ja sõiduki valdus anti hagejale üle. Ülejäänud 70 000 krooni kuulus tasumisele seitsme 10 000 kroonise osamaksega. Viimase osamakse tähtaeg oli 10.01.2010. Lepingu p 2.1 sätestas, et hageja omandab sõiduauto pärast viimase osamakse tasumist. Lepingu tingimustest nähtuvalt oli tegemist järelmaksuga omandireservatsiooniga vallasasja müügilepinguga.
2.Jaanuaris 2010 tekkisid hagejal raskused osamaksete tasumisega ning ta pöördus 01.02.2010 ekirjaga kostja poole, paludes viimase osamakse maksmise tähtaja pikendamist kuni 2010 märtsi lõpuni. Müüja vastas 16.04.2010, teatades, et ta on 26.04.2010 Valgas ja siis kell 15.00 võivad pooled läbi rääkida. 26.04.2010 saatis hageja kostjale kirja, kus palus vastavalt suulisele kokkuleppele tulla 17.05.2010 Valga ARK-i sõidukit ümber vormistama ja kinnitas, et tasub sealsamas ka osamaksete võlgnevuse summas 27 000 krooni. Kostja sõidukit ümber vormistama ei tulnud. 11.05.2010 saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et osamaksete võlgnevus summas 27 000 krooni tuleb tasuda hiljemalt 15.05.2010 ja esitas ka viivisearve summas 25 540 krooni, mille palus tasuda hiljemalt 17.05.2010. Hagejal ei olnud võimalik tasuda kostja nõutud summasid. 20.05.2010 saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, teatades, et kui hageja maksab hiljemalt 03.06.2010 põhivõlgnevuse 27 000 krooni ja viivise 25 540 krooni, on kostja valmis sõiduki omandi üle andma. Samas andis kostja teada, et kui nõutud summa ei ole tema arveldusarvele laekunud, siis tuleb sõiduk 03.06.2010 tagastada. Lootuses, et vaatamata lepingu ülesütlemisele annab kostja siiski sõiduki omandi üle, tasus hageja 02.06.2010 kostjale 27 000 krooni. Tasutud summa arvelt luges kostja tasutuks viivise ning teatas 10.06.2010 kirjaga, et tasumata on veel põhikohustus summas 25 540 krooni. 23.04.2011 ilmus hageja elukohta kostja tuttav T M nõudes sõiduki üleandmist. Hageja sõidukit ei andnud. 19.05.2011 tulid hageja elukohta T M volitatud isikud, näitasid hagejale müügilepingut, mille kohaselt oli kostja võõrandanud sõiduki T Mle ja viisid sõiduki minema. Kokku on hageja kostjale maksnud 120 000 krooni. 09.06.2011 esitas hageja kostjale nõude lepingu alusel saadu tagastamiseks ja viiviste maksmiseks. Kostja saadut ei tagastanud. Alates lepingust taganemisest 18.05.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.08.2011 on viivise summa
766,08 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista müügilepingu alusel saadu 7 669,40 eurot, viivise hagiavalduse esitamiseni 766,08 eurot ja viivise edasiulatuvalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Kostja 28.12.2011.a täiendavatele vastuväidetele selles, et kostjal on õigus saada kasutuseeliseid on tõendamata. Kostja nõudis sõiduki tagastamist 03.06.2010, kuid peale seda ei ole kostja kordagi hagejalt sõiduki tagastamist nõudnud. Hageja juures käis sõidukit 23.04.2011 ja 19.05.2011 tagasi nõudmas T M. Kuna T M ei esitanud 23.04.2011 sõiduki omandiõigust tõendavat dokumenti, siis hageja talle sõidukit üle ei andnud. 19.05.2011 sai T M sõiduki enda valdusesse. Alates 17.05.2010 kandis kostja sõiduki passi kasutajaks T M. Sellest ajast ei ole hageja sõidukit kasutanud, kuna volikirja tal kostjalt sõiduki kasutamiseks ei olnud. Kostja tegi võimatuks hagejal sõiduki kasutamise ja seega ei kuulu kasutuseelise nõue rahuldamisele. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid 13.07.2009 tehingu, mis oli suunatud sõiduki rentimisele hagejale tähtajaga kuni 10.01.2010 ja hageja poolsete lepinguliste kohustuste kohase täitmise korral, kohustus kostja hagejale, tema poolt renditud sõiduki omandiõiguse üle andma. Kostja ei vaidle vastu, et ta soovis kõnealust sõidukit müüa. Kuna hagejal puudus sõiduki ostuks vajalik raha, kuid tal oli tungiv vajadus sõidukit koheselt kasutama hakata, siis kostja tuli hagejale vastu ja nõustus hagejale sõiduki valduse üleandmisega peale 50 000 krooni suuruse sissemakse tegemist ja sellega, et peale rendimaksete kohast tasumist kokkulepitud summas, annab ta sõiduki omandiõiguse hagejale üle. Hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Kostja esitas 20.05.2011 hagejale rendilepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt on leping üles öeldud 18.05.2010. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kohustatud tagastama hagejale hageja poolt tasutud rendimakseid.
5.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud omandireservatsiooniga vallasasja müügileping, on kostja seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda kostjaga sõlmitud lepingu alusel makstud raha ja sellelt viiviseid, kuna hageja ei ole kostjale tagastanud üleantud sõidukit. Kostjale kuulunud sõiduk oli hageja valduses kuni 19.05.2011. Ka peale 19.05.2011.a ei ole hageja kostjale sõidukit üle andnud. Kostjale kuulunud sõiduk oli hageja valduses ja kasutuses kokku 676 päeva. Kostjal on õigus nõuda sõiduki kasutamise eest kasutuseelist. Samaväärse sõiduki kasutuseelise väljaselgitamiseks saab kasutada eeldatavat üüritulu. Kostjale kuulunud sõidukiga samaväärse sõiduki rendihinnaks 12 kuulise rendilepingu alusel oleks 33 eurot päevas ehk 990 eurot kuus. Üürisumma 676 päeva eest oleks 22 308 eurot, kui sellest maha arvata 50 % sõiduki väljaüürimise kuludeks, siis oleks hageja poolt saadud kasutuseelise väärtuseks 11 154 eurot. Hageja nõuab kostjalt 8 435,48 eurot. Kostja leiab, et kui kohus tuvastab selle, et kostja peaks lepingu järgi saadud summa hagejale tagastama, siis kuulub kostja nõue hageja vastu tasaarvestamisele. Kuna kostja nõue on suurem, tuleb hagi jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2636,9 eurot põhinõudest ja viivise põhinõudest (2 636,9 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 19.05.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis poolte kanda.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid 13.07.2009 lepingu. Lepingu järgi on hageja kostjale tasunud 120 000 krooni so 7 669,40 eurot ja võlasuhe on lõppenud.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõlmitud leping oli rendileping (üürileping) või omandireservatsiooniga müügileping ning sellest tulenevalt kas hageja poolt tasutud summad
olid rendimaksed või müügisumma maksed. Lepingu p 2.1 sätestab, et rentnik/ostja rendib ja peale viimast osa-/rendimakset omandab sõiduauto GMC Savana, väljalaskeaasta 1997, numbrimärgiga 62 ZJV. Lepingu p 5.1 kohaselt rentija/müüja kohustub sõiduki üle andma rentijale /ostjale peale sissemaksu tasumist, p 5.3 kohaselt rentija/müüja kohustub mõistliku aja jooksul sõiduki ümber registreerima rentija/ostja nimele peale viimast makset. Lepingu p 7 sätestas, et lepingu hind on kokku 120 000 krooni, maksete tasumise korra, sissemaksuga 50 000 krooni ja ülejäänud maksed 7 osamaksega igaüks 10 000 krooni.
9.Kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole asja omandamise õigust sisaldav üürileping. Lepingust ei nähtu, et peale üürilepingu lõppu kohustub kostja hagejale sõiduki müüma. Asjas on veenvamalt tõendamist leidnud poolte vahel omandireservatsiooniga müügilepingu sõlmimine. Asjaolu, et pooled on pealkirjastanud lepingu rendilepinguna (väljaostu kohustusega) ning lepingus sisalduvad nii mõisted rendile andja/müüja, rentnik/ostja, kui ka osa-/rendimakse, seda seisukohta ümber ei lükka. Lepingu p-st 5.1 nähtuvalt on rentija/müüja kohustuseks peale viimast makset sõiduk ümber registreerida hageja nimele. Pooled leppisid kokku, et peale lepingus märgitud summade tasumist tekib kostjal omandi üleandmise kohustus. Kohtu hinnangul on omandireservatsioon vallasasja müügilepingu juures sõlmitav lisakokkulepe, millega ühe müüja põhikohustuse – müüdud asjale omandi üleandmise kohustuse – täitmine lükatakse edasi, kuni ostja poolt ostuhinna täieliku tasumiseni. Lepingust nähtuvalt on pooled selles ka kokku leppinud. Sõiduki müügihinnaks koos käibemaksuga oli 120 000 krooni. Hageja avaldas, et tema tahteks oli müügilepingu sõlmimine ja kostjaga kontakteerus ta müügilepingu sõlmimiseks, peale seda kui oli näinud sõiduki müügikuulutust portaalis auto.24.
10.Vaidlust ei ole selles, et võlasuhe on lõppenud ja kostja on lepingust taganenud. Kuna lepingu järgi on hageja kostjale tasunud 7669,40 eurot (120 000 krooni), siis on hagejal õigus kostjalt tagasitäitmisena saada 7 669,40 eurot.
11.Kostja esitas alternatiivsena nõude sõiduki kasutamisest saadud kasutuseelise tasumist. Kostja väidete kohaselt oleks samasuguse sõiduki üürisumma 676 päeva eest olnud 22 308 eurot. Kostja on arvestanud sellest summas 50 % sõiduki väljaüürimise kuludeks ja on seisukohal, et kostjal on õigus hagejalt nõuda kasutuseelist 11 154 eurot, millele lisandub viivis.
12.Kohus tuvastas, et lepingu sõlmimisest 13.07.2009 kuni lepingust taganemiseni 18.05.2010 oli hagejal õigus vaidlusalust sõidukit kasutada. Menetluses on esitatud asja kasutamise väärtuse tõendamiseks ainult üks tõend. Autorent OÜ pakkumise kohaselt oleks vaidlusaluse sõidukiga samaväärse sõiduki rendihinnaks päevas 33 eurot. Kostja on kasutuseelise väärtuseks arvestanud 50 % rendihinna maksumusest. Hageja omapoolset eeldatavat kasutuseelise väärtust esitanud ei ole ja on jäänud ainult paljasõnaliste väidete juurde. Kohus leidis, et tõendatud on sõiduki kasutuseelise väärtus summas 16,5 eurot päevas. Lepingu sõlmimisest kuni lepingu lõppemiseni oli sõiduk hageja kasutada 305 päeva. Kasutuseelis nimetatud aja eest on 5 032, 50 eurot, mida kostjal on õigus hagejalt saada. Ka pärast lepingust taganemist jäi sõiduk hageja valdusesse. Lepingus taganemise avalduses nõudis kostja hagejalt sõiduki tagastamist 03.06.2010. Hageja sõidukit ei tagastanud. Hageja väidete kohaselt peale lepingu lõppemist ta sõidukit ei kasutanud ja ei saanudki seda teha, kuna tal puudusid sõiduki kasutamiseks nõuetekohased dokumendid. Sõiduki registreerimistunnistusest nähtub, et tunnistusele on 17.05.2010 kantud sõiduki kasutajana T M. Veenev on hageja väide selle kohta, et tal sõiduki kasutamiseks kostja poolt volikiri peale kostjapoolset lepingust taganemist puudus. Kuna hagejal puudusid sõiduki kasutamiseks peale lepingust taganemist nõuetekohased dokumendid, tuleb kostja kasutuseelise nõue peale lepingust taganemist jätta rahuldamata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja sõiduki valdamisest kasu sai.
13.Pooled leiavad, et neil on õigus teiselt poolelt nõuda viivist. Kostja esitas 28.12.2011 menetlusdokumendis tasaarvestusavalduse. Kohustus tagastada saadu, nii tasutud müügisumma kui kasutuseelis, muutus sissenõutavaks 18.05.2010. Vaidlus nõuete sissenõutavaks muutumise aja suhtes puudub. Kohus tasaarvestas poolte tõendatud nõuded so hageja nõude 7669,40 eurot kostja nõudega 5 032,50 eurot. Tasaarvestuse tulemusena luges kohus põhjendatuks hageja nõude summas 2 636, 9 eurot. Kuna kostja ei ole oma kohustust tasuda hagejale 2 636, 90 eurot täitnud käesoleva ajani, mõistis kostjalt välja viivise põhinõudelt summas 2636,90 eurot kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, alates 19.05.2010. Hageja apellatsioonkaebus
14.Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles tema nõue kostja vastu jäeti rahuldamata ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi Tommy Markuse vastu täielikult, mõista välja müügilepingu alusel saadu summas 7 669,40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 766,08 eurot ning sealt edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
15.Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust ning TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse hindamise kohustust. Kostja talle antud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ei esitanud, vaid esitas need kohtule alles 28.12.2011 kell 22.23, s.o loetud tunnid enne otsuse teatavaks tegemise tähtaega. Kostja on 28.12.2011 menetlusdokumendiga koos esitanud OÜ Autorent pakkumise OÜ-le Võlaabi, mis on tehtud Chevrolet Express Explorer 2004 kohta. Hageja esitas 13.01.2012 vastuses selle tõendi vastuvõtmisele vastuväite, leides, et pakkumisest ei nähtu sõiduki rendimakse suurus selle perioodi kohta, mil sõiduk oli hageja valduses, vaid on koostatud menetlusdokumendi esitamise aja seisuga. Hageja hinnangul oli tegemist pakkumisega, mida ei saa võtta aluseks vaidlusaluse sõiduki võimalike rendimaksete arvestamisel ja OÜ Autorent pakkumine tuleb jätta tõendina arvestamata.
16.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi 3-2-1-29-06 punktis 27 leidnud järgmist: „ seega saab hageja müügilepingust taganemise kehtivuse korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi ka intressi) tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto kasutamisest saadud kasutuseelised (nt autoga sõidetud kilometraaž) (VÕS § 189 lg 2 p 1). Tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvestata“.
17.TsÜS kommenteeritud väljaande § 62 kommentaarides (p 3.1) ning VÕS kommenteeritud väljaande I osa § 189 kommentaarides (p 5.5.2) on asutud seisukohale, et autode puhul lähtutakse tegelikult sõidetud kilomeetritest ning sõiduautode puhul hinnatakse kohtupraktikas iga 1000 km kohta hüvitist 0,4 - 1 %-ga auto soetushinnast. Kui maakohus leidis, et kostja kasutuseeliste nõue tuleb tasaarvestada apellandi nõudega, siis oleks kohus pidanud kasutuseeliste summa leidma eeltoodud põhimõttest lähtudes.
18.Vaidlusaluse sõiduki odomeetri näit oli müügikuulutuses, mille põhjal hageja kostja poole pöördus, 160 000 km. Valduse üleandmisel ei koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtuks sõiduki odomeetri näit üleandmise hetkel. Hageja on palunud Maanteeametilt väljavõtte sõiduki tehnilistest ülevaatustest, millest nähtub, et 07.07.2011.a, s.o ca 1,5 kuud pärast hageja poolt sõiduki valduse üleandmist vastustajale, oli odomeetri näit 168 076 km. Seega on sõidukiga läbitud alates hageja poolt valduse saamisest kuni 07.07.2011 8076 km. Ilmselgelt on sõidukiga sõidetud ka pärast selle hagejalt kättesaamist ja enne eelnimetatud kuupäeval ülevaatusel käimist ning kogu vahepealne kilometraaž ei ole hageja läbitud. Seega on õiglane kasutuseeliste väärtuse arvestamisel võtta aluseks minimaalne määr (0,4 % sõiduki ostuhinnast iga läbitud 1000 km kohta) hüvitise arvutamisel. Kasutuseeliste väärtus oleks seega
sõiduki ostuhinda 120 000 krooni (7669,30 eurot) arvestades olnud 3840 krooni (245,42) eurot. Maakohus on ebaõigesti ja hageja jaoks üllatuslikult leidnud, et kasutuseeliste väärtuse arvutamisel tuleb aluseks võtta põhimõtted, mis kehtivad kinnisasjade kohta ning on kasutuseeliste väärtuseks arvutanud 5032,50 eurot.
19.Lisaks eelnevale leiab hageja, et nõude tasaarvestamiseks kostja kasutuseeliste nõudega puudus alus. Kostja ei ole esitanud hagejale ega kohtule tasaarvestamise avaldust ega ka vastuhagi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-66-11 asunud järgmisele seisukohale: „...nõustuda tuleb ringkonnakohtu järeldusega, et kuivõrd kostjad ei olnud esitanud hageja nõudele tasaarvestusavaldust või vastuhagi VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel kasutuseeliste eest hüvitise saamiseks ega AÕS § 84 järgi sõiduki amortisatsiooniga seotud kahjuhüvitise saamiseks, siis ei olnud maakohtul alust kaaluda kostjate võimaliku kohustuse vähendamist.“ Hageja on kostja väidetava nõude tasaarvestamisele hageja nõudega esitanud vastuväite ka 13.01.2012 menetlusdokumendis, kuid maakohus ei ole vastuväidet üldse analüüsinud ega põhjendanud, miks ta leiab, et poolte nõuded kuuluvad tasaarvestamisele. Kostja apellatsioonkaebus
20.Kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja hagi tervikuna rahuldamata jätmist. Kostja vaidlustab esimese astme kohtu otsuses kasutuseelise hinna määramise ja rendilepingu müügilepinguks lugemise osas.
21.Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud ning rendilepingut ja kestvuslepingu ülesütlemist puudutavad õigusnormid on jäetud osaliselt või täielikult kohaldamata, kuigi neid oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama.
22.Kostja jaoks oli üllatav, kuidas kohus saab poolte tahtega mittevastavalt lugeda rendilepingu müügilepinguks. Seetõttu on esitatud kirjavahetus. Kui apellant soovib, et kohus kuulaks ära tunnistaja või võtaks menetlusosalise seletuse vande all või korraldaks ekspertiisi või vaatluse, tuleb seda koos põhjendusega kaebuses märkida. Sel juhul tuleb kaebuses märkida tunnistajate või ekspertide nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid, kui need on teada.
23.Pooled sõlmisid sõiduki rendilepingu. Sellisena käsitles seda ka vastustaja. Sõlmiti just rendileping õigusega rendimaksete tasumisel saada sõiduki omanikuks müügilepingu sõlmimise kaudu. Hageja ei tasunud rendimakseid ja jäi võlgu. Tasumata summadelt kogunes viivis. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale viivisearve 11.05.2010 summas 25 540 krooni. Pärast 27 000 krooni laekumist kostja kontole 03.06.20, teatas kostja hagejale, et tasumata on veel suur osa põhivõlast.
24.Kestvuslepingu puhul tuleb kõne alla lepingu ülesütlemine, mis toob kaasa kohustuste lõppemise, kuid mitte tagasitäitmist. Leping öeldi üles alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Rendilepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Hageja sai kokkulepitud tasu eest sõidukit kasutada ja kostja sai tasu. Esitatud rendipakkumine kinnitab, et lepingus kokkulepitud hind oli turuhinnale lähedane. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta aktsepteerib rendihinnast 50%. Rendihind on rendihind ja see oli kokku lepitud lepingus. Kasutuseelis kui selline oli rahaliselt turuhinnaga võrdne. Kui arvestada perioodi, millal hageja autot kasutas 13.07.2009 kuni 19.05.2011 (676 päeva), siis turuhinnaga rendi korral pidanuks vastustaja tasuma 676 x 33 eurot = 22 308 eurot. Tasus tegelikult aga ainult 7669 eurot ehk ca 3 korda vähem. Hageja väide, et tal sõiduki kasutamiseks kostja poolt volikiri peale kostjapoolset lepingust taganemist puudus, on tõendamata ja pole arusaadav, miks kohus selle veenvaks loeb. Hageja väide, et sõiduk seisis hoovis ja hageja seda kasutada ei saanud, on tõendamata. Volikiri ei takista faktilist kasutamist. Küll takistas vastustaja valdus ja sõiduki tagastamata jätmine kostjapoolset kasutust, mis tõi kaasa kasutuseelise ja kahju.
Juriidiline takistus ei takista sõiduki faktilist kasutamist ja valdamist. Küll takistab sõiduki valduse üleandmata jätmine omaniku kasutamisõigust, mis on käsitletav kahjuna sarnaselt kasutuseelisega. Vastused apellatsioonkaebustele
25.Mõlemad pooled jäävad oma apellatsioonkaebuse juurde ja paluvad jätta teise poole apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
26.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summasid.
27.Peale kohtuistungit saatis hageja esindaja ringkonnakohtule e-kirja ja selle lisadena kaks tõendit, mille vastuvõtmisest ringkonnakohus oli istungil keeldunud. Peale asja sisulise arutamise lõpetamist, ei võta kohus enam tõendeid vastu. Ringkonnakohus tagastab TsMS § 331 lg 1 alusel esitatud tõendid hageja esindajale.
28.Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohtuistungi protokolli täiendamiseks. Kohtuistungi protokoll vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kajastab piisaval määral kohtuistungil toimunut.
29.Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte vahelise lepingu müügilepinguna. Müügilepingu mõiste ja müügilepingust tulenevate lepingupoolte põhikohustused sätestab VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud mitte selles, et peale osamaksete tasumist sõlmitakse müügileping ega selle sõlmimise tingimustes, vaid pooled on kokku leppinud selles, et peale osamaksete tasumist kohustub kostja sõiduki omandi üle andma. Seega oli müügileping poolte vahel juba sõlmitud.
30.VÕS § 29 lg 5 p 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Vaidlus puudub selles, et enne lepingu sõlmimist oli kostja tahteks sõlmida sõiduki müügileping ja ta avaldas sellesisulise kuulutuse portaalis auto.24. Ka hageja soovis sõidukit osta, mitte üürida, ning seetõttu vastas ta kostja kuulutusele. Asjas kogutud tõenditest ei tulene, et pooled soovisid esialgu sõlmida tähtajalise üürilepingu ja alles selle lõppemisel müügilepingu. Asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik kogu müügisummat koheselt tasuda, ei tähenda, et ta oleks loobunud auto ostmisest ja andnud nõusoleku rentida auto kuueks kuuks 120 000 krooni eest, mis teeb üürihinnaks 20 000 krooni kuus. Asjaolud, et hageja lepingut korralikult ei täitnud ja kohustuse täitmiseks ning vara tagastamiseks oli määratud erinevaid tähtaegu, on olulised lepingu täitmise ja lõpetamise hindamise seisukohast, mitte lepingu liigi tõlgendamise seisukohalt.
31.Kostja saatis 27.04.2010 e-kirjaga hagejale viivise arve. Hageja ei ole esitanud viivise nõudele suuruse ja arvestuse osas vastuväiteid. Hageja tasus kostjale 02.06.2010 lepingu lõppmaksena 27 000 krooni. Kostja selgitas 10.06.2010 vastuses, et on saadud maksest arvestanud 25 540 krooni esitatud viivise nõude katteks ja hagejal tuleb täiendavalt tasuda 25 540 krooni lepingu järgse põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama sätte lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva
paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodu tõttu on kostja õiguspäraselt hageja viimasest lepingulisest maksest kinni pidanud sissenõutavaks muutunud viivise ja hageja võlgnes kostjale lepingu lõppemisel põhinõude summa 25 540 krooni (1632,30 eurot). Maakohus ei ole seda otsuse tegemisel arvestanud.
32.Poolte vahel sõlmitud leping jõustus 13.07.2010, selles sisalduvad hageja maksekohustused tuli täita hiljemalt 10.01.2010 ja vastukohustusena kostjal pärast viimase osamakse saamist üle anda sõiduauto GMC Savana, numbrimärgiga 62 ZJV omand mõistliku aja jooksul. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping lõppes 18.05.2010 kostja poolse lepingust taganemise tõttu. VÕS § 188 lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Alates 19.05.2010 on poolte vahel lepingu alusel saadu tagasitäitmise kohustus. VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
33.Hageja soovib kogu lepingu järgi tasutud summa120 000 krooni (7669,30 eurot) tagastamist. Kostja on esitanud vastuväite ja leiab, et lepingu järgi tasutud summa tagasimakse kohustuse korral tuleb sellest maha arvata hageja kasutuseelis. Riigikohus on lahendi 3-2-1-29-06 punktis 27 selgitanud, et müügilepingust taganemise korral saab ostja nõuda müüjalt müügihinna tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto kasutamisest saadud kasutuseelised (nt autoga sõidetud kilometraaž) (VÕS § 189 lg 2 p 1). Tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvestata. Seega tuleb autode puhul lähtuda tegelikult sõidetud kilomeetritest ning sõiduautode puhul hinnatakse kohtupraktikas iga 1000 km kohta hüvitist 0,4 - 1%-ga auto soetushinnast. Sõiduki odomeetri näit oli müügikuulutuses, mille põhjal hageja kostja poole pöördus, 160 000 km. Hageja poolt esitatud Maanteeameti väljavõttest sõiduki tehnilise ülevaatuse kohta nähtub, et 07.07.2011 oli odomeetri näit 168 076 km. Seega on ajavahemikul 13.07.2010 kuni 07.07.2011 autoga sõidetud 8076 km. Arvestades, et auto oli hageja kasutuses umbes 88% ulatuses sellest ajast, võiks hageja poolt läbitud kilometraažiks hinnata vastavalt sellele 7100 km. Kuna kumbki pool ei ole toonud välja asjaolusid, miks peaks kasutuseelise väärtus antud juhul olema tavapärasest kõrgem või madalam, võtab ringkonnakohus aluseks keskmise kohtupraktikas kasutatava hüvitise protsendi, see on 0,7% iga 1000 km kohta auto soetushinnast. Seega on kasutuseelise väärtus sõiduki ostuhinda (7669,30 eurot) ja läbitud kilometraaži (7100 km) arvestades 381,17 eurot (7669,30 x 0,007 x 7,1), mis kuulub hageja poolt kostjale tasumisele.
34.Hagejal on lepingust taganemisel kostja vastu lepingu järgi saadu tagastamise nõue summas 7669,30 eurot, millest tuleb maha arvata kasutuseelise väärtus 381,17 eurot ja kostjale tasumata lepingu põhiosa makse summas 1632,30 eurot so kokku 2013,47 eurot. Seega peab kostja hagejale tagastama lepingu järgi saadu summas 5655,83 eurot.
35.Hageja on esitanud viivise nõude, leides, et kostja lepingust taganemisel muutus sissenõutavaks alates 19.05.2010 hageja lepingu järgi tasutud 7669,30 euro tagasisaamise nõue. Hageja tugineb VÕS § 113 lg-le 1 ja palub kostjalt välja mõista viivise summalt 7669,30 eurot seaduses sätestatud määras hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse osas summas 766,08 eurot ning edaspidi VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras tasumata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
36.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Taotletud perioodil oli intressimääraks 1%, seega viivise
määraks 8% aastas ja 0,022% päevas. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et alates 19.05.2010 lasus kostjal kohustus tagastada hagejale summa 5655,83 eurot, siis oli hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivise summa 567,39 eurot ( 456 päeva).
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise põhinõudelt (5655,83 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni.
38.Kostja esitas viivisenõude kasutuseelise saamata tasu alusel. Kuna ringkonnakohus tasaarvestas kostja kasutuseelisest tuleneva nõude hageja nõudega raha saamiseks lepingu lõpetamise päeva seisuga, siis kostja nõue viivise saamiseks jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
39.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega jaotab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 74 % menetluskuludest kostja ja 26 % hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
M. Seppik
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.