Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused. Hagiavaldus on esitatud kohtule 11.05.2011.a.

NÕUDE ALUS (FAKTILISED ASJAOLUD).

Hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2011 kirjavahetuse teel ekspedeerimislepingu (vt tõend 2.1.1), mille kohaselt hageja kohustus korraldama 20500 kg kartuli veo Pärnust Peterburgi. Kostja kohustus tasuma vedamise eest 1800 eurot, lisaks veel 100 eurot iga seisuööpäeva eest. Kartul laaditi 09.03.2011 veoautole/haagisele riiklike registreerimismärkidega 777 MEK 481DI (vt tõend 2.1.2, lahter 21). Veos ületas Eesti Vabariigi – Vene Föderatsiooni piiri 11.03.2011 Pihkva tollipunktis. Kauba saaja Astera Ltd (vt tõend 2.1.2,, lahter 2) tegevuse tõttu pidi veoauto 777 MEK juht ootama Pihkva tolliterritooriumil 11.03.2011-15.03.2011 (vt tõend 2.1.3, meerikud 2, 3, 4). 15.03.2011. sõideti Peterburgi ning kartul laaditi maha (vt tõend 2.1.2, lahter 24). Kauba saaja ei teinud rahvusvaheline veosedeklaratsioonile ühtegi märget selle kohta, et tal oleks kauba kvaliteedi kohta pretensioone. Samal päeval, 15.03.2011 esitas hageja kostjale arve 2175 euro tasumiseks (vt tõend 2.1.4). Hageja lepinguline esindaja saatis 11.04.2011 kostjale kirja, milles anti täiendav tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks vt tõend 2.1.5). Kiri saadeti Ressitoni poolt veebilehel http://www.kool.ee/?667 avalikult

reklaamitavale e-posti aadressile [email protected]. Hageja kirjale vastas 11.04.2011 A.T., kes väitis, et kartul olevat kauba saajale üle antud roiskunult, süüdlaseks olevat vedaja, roiskumise põhjuseks olevat ventileerimata külmik (vt tõend 2.1.7). Selline väide on põhjendamatu, kostja poolt viidatud ventilatsioonisüsteemid ei ole kartulite veol nõutavad ega kasutusel. Täiendav tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks saabus 15.04.2011. Kostja ei ole oma rahalisi kohustusi täitnud tänaseni.

TÕENDID (HAGIAVALDUSE LISAD).

Dokumentaalsed tõendid. Kostja pakkumus hagejale. CMR (rahvusvaheline veosedeklaratsioon) nr 021722. Sõidumeerikud. KPR Spedition arve nr 2686. Täiendav tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks, kiri Ressitonile. Ressitoni vastus hageja kirjale, milles antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks.

ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD

VÕS § 108 (1) kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnikupoolne rikkumine on ilmne – raha on tänaseni tagastamata. Rahvusvaheline kaupade autoveolepingu konventsiooni1 art. 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. Hageja on esitanud tõendina saatedokumendi. CMR konventsiooni art. 6 p. k) kohaselt peab saatedokument sisaldama märge, et vedu korraldatakse CMR konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes eritingimusest. Rahvusvaheline veosedeklaratsioon nr 021722 sisaldab sellist märget, lahtris 2. CMR konventsiooni art. 30 kohaselt, kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Kuivõrd vastuses täiendavale tähtajale väidab kostja esindaja, et kartul olevat riknenud, ent see ei olnud nähtav väliselt, siis oleks vastavalt konventsiooni artiklile 30 pidanud kauba saaja esitama hiljemalt 22.03.2011 avalduse kauba vigastuste kohta, mida ei tehtud. Seega, konventsiooni art. 6 alusel tuleb järeldada, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Vaatamata sellele soovib hageja märkida, et tema tegevus või tegevusetus ei toonud kaasa kauba riknemist. 11.04.2011 vastuväidetes märgitakse muuhulgas, et vedaja veose hoiutingimused ei vastanud nõuetele, ventilatsioonitingimuse ebakohase täitmise tõttu. Hageja oskab selle kohta öelda, et 08.03.2011 pakkumus ei sisaldanud mingisuguseid ventilatsioonitingimusi ning kostja poolt viidatud nõuded ei tulene ka mingist muust aktist. Käesoleva hagi esemeks on põhinõue 2175 eurot. See on tuletatud vastavalt pooltevahelise lepingule: seisupäevade eest 375 eurot, millele lisandub veotasu 1800 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhikohustus 2175.- €. Hageja nõue viivise osas on alates 16.04.2011.a. kuni 11.05.2011.a. 25 päeva eest summas 11.91 € ning alates 12.05.2011.a. palutakse viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel kuni nõude täitmiseni. Seisuga 08.05.2012.a. on viivise nõue arvestusega 8% aastas summas 173.93 €. Kostja vastuväited. Kostja hagi õigeks ei võta. Poolte vahel on 08.04.2012.a. kirjavahetuse teel sõlmitud ekspedeerimisleping. Kõnealusel juhul tellis kostja hagejalt veose vedamise korraldamise, milleks hageja valis veoauto/haagise riiklike registreerimismärkidega 777MEK 481DI ja andis

Eestis jõustatud 1. augustil 1993. a. (RT II 1995/3/12)

selle kauba laadimiseks kostjale. Kauba saaja Astera Ltd tegevuse tõttu pidi veoauto 777MEK juht ootama Pihkva tolliterritooriumil 11.03.2011-15.03.2011. Hagiavaldus Ressiton OÜ vastu on alusetu, kuna on alusetu nõuda raha teenuse eest, mida ei ole sooritatud vastavalt lepingule. Kostja palub asjas menetlus lõpetada, kuna hageja rikkus hageja ja kostja vahel kirjavahetuse teel 08.03.2011 sõlmitud ekspedeerimislepingu tingimusi. Hageja kohustus hoidma külmiku temperatuuri vahemikus +2 kuni +5 kraadi kogu külmiku ulatuses, mida viimane ei täitnud. Selle punkti eiramise tõttu ei olnud kostjal omakorda võimalik nõuetekohaselt täita kolmandate isikute ees võetud kohustusi. Hageja poolt valitud veoautos/haagises, riiklike registreerimismärkidega 777MEK 481 DI, kõikus külmiku temperatuur vahemikus +6,3 kraadi kuni +1,5 kraadi kogu teenuse osutamise ajal. Seega ületas hageja oluliselt kokkulepitud temperatuurivahemikku ehk rikkus lepingu tingimusi. Tänu sellisele temperatuuri kõikumisele ning ventilatsiooni puudumisele tekkis kondentsvesi, mille tõttu enamik transporditavast kaubast riknes. Samuti oli hagejale teada, et kartulid lähevad Venemaa erinevatesse jaekaubanduskettidesse. Sellest oli juttu hageja ja kostja vahelises suulises vestluses. Külmiku temperatuuri väljavõtted saatis A.M. [email protected] e-kirja teel aadressile inforgi.kool.ee 18.03.2011 ja hiljem kirja teel paberkandjal. Venemaa Föderatsiooni Kaubandus-tööstuspalati Peterburi Kaubandus-tööstuspalati ekspertiisiakti nr 002-14-00103 kohaselt tõendati, et kaup oli riknenud. Kostja esitab kostja poolt saadetud ja hageja poolt transporditud kauba kohta ekspertiisi akti nr 002-14-00103 (vt tõend 2.1 – 2.5), mille alusel saab kindlalt väita, et kartul oli suures mahus roiskunud. Ressiton OÜ peab eelpool öeldut piisavaks põhjuseks tunnistamaks, et KPR Spedition OÜ rikkus hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerimislepingut ning tekitas suurt varalist kahju Ressiton OÜ-le. Kostja teavitas koheselt hageja töötajat A.M. suuliselt, kui kauba saaja OÜ KOFT ja K (Venemaa, Peterburi, Bolševikovi pr, maja 19, tähis A, ruum 18-H) ja kostja võtsid vastu otsuse lasta teha saabunud kaubast ekspertiisiakt. Samuti teatati hagejale ekspertiisi tulemustest koheselt suuliselt, mis hiljem saadeti e-kirja teel A.M.. Ekspertiisi akt on 01.04.2011 A.M.-le e-kirja teel esitatud. Hageja töötaja A.M. saatis 15.03.2011 kell 15:57 e-kirja Ressiton OÜ juhatuse liikmele, D.Z.le aadressile dzamsharski@,mai 1.ru. mis sisaldas arvet nr 2686 summas 1 975,00 EUR kuupäevaga 15.03.2011. Kohtule esitas hageja arve 2686 summas 2 175,00 EUR kuupäevaga 15.03.2011. Viimane ehk suurema summaga arve saadeti ka kostjale kirja teel paberkandjal peale 15.03.2011 koos teiste dokumentidega (CMR, sõidumeerikud, külmiku temperatuurid, transpordi tellimusleht). KPR Spedition OÜ ükski esindaja/töötaja ei ole Ressiton OÜ juhatuse liikmetele teada andnud arve nr 2686 muutmisest/tühistamisest. Ressiton OÜ on oma raamatupidamisse meelevaldselt sisse võtnud arve summas 1 975.00 EUR, põhjendusega, et see saabus firma käsutusse esimesena ja arve parandusest pole KPR Spedition OÜ teada andnud. Hageja ei ole seisuga 27.09.2011 põhjendanud ei suuliselt ega kirjalikult, miks on kostjal kaks arvet ühe ja sama kuupäeva ja arve numbriga, kuid erinevate summadega. Kostja ei ole teinud järelpäringut KPR Spedition OÜ-le antud olukorra kohta, sest lootis/loodab, et arve saatja vabandab tekkinud olukorra pärast. Kostja soovib hagejalt sellise käitumise kohta kohtu kaudu selgitust. Kostja on nõus asja lahendama kokkuleppel. Kostja esialgseks projektiks on rakendada hageja suhtes kas CMR konventsiooni art.23.1-3 ja art.27 või vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud ekspedeerimislepingule, kus on kirjas, et kogu külmiku temperatuur peab olema vahemikus +2 kuni +5 kraadi ning kogu kauba eest täies mahus vastutab transpordifirma. Kostja pakub kokkuleppeks mitte nõuda kompensatsiooni tekitatud kahjude eest, mis tulenes olukorrast, kus kostja ei suutnud tagada lepingulisi tarneid Venemaa Föderatsioonis olevatele klientidele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.

VÕS § 854 lg 1 kohaselt ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 857 kohaselt ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale. VÕS § 861 lg 1 kohaselt ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. 08.03.2011.a. OÜ Ressiton tellimuse kohaselt OÜ Ressiton soovis transporti kauba pealelaadimise kohast mahalaadimise kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on sõlmitud kirjavahetuse teel tellimuse alusel ekspedeerimisleping (kirjalik vastus, kostja seletus). Tellimuse kohaselt marsruudiks oli Pärnu –Sankt Peterburg. Vältimaks kartuli külmumist, pidi külmiku temperatuur olema vahemikus 2-5 kraadi kogu külmiku ulatuses. Kartuli külmumise korral vastutab kauba eest täies mahus transpordifirma. Kartulid laotakse külmikusse kottides alustega. Koormaks oli kartul, 20500.- kg (tl 87), kauba pealelaadimise koht Pärnade pst 21, Paikuse alevik, Paikuse vald, kauba mahalaadimise koht Sankt-Peterburg, Sofijskaja 58, tollimiskoht uulitsa Ekipaža Gudina 7, Pskov, aeg 08.03.2011.a., transpordi hind 1800 € (mahalaadimiskohal), pealelaadimine 24 t, toll 24 t, mahalaadimine 24 t, seisuööpäev 100.- € (tl 9-10). Saatekirja, CMR, järgi kauba saatjaks on OÜ Ressiton, vedajaks Levekol AS ja kauba saajaks Astera Ltd. (tl 11). KPR Spedition OÜ sõlmis veolepingu Levekol AS-ga. Vaidlust ei ole selles, et sõit koos kaubaga algas 08.03.2011.a. (tl 176). Vaidlust ei ole selles, et kauba saaja on kauba vastu võtnud 15.03.2011.a. Kauba veoks kasutati nõutavat temperatuuri näiduga sisselülitatavat külmutusautot. Vaidlust ei ole selles, et auto kaubaga jõudis Pihkvas tolli 11.03.2011.a.(tl 98) ja lahkus 15.03.2011.a. (tl 176). Seega ekspedeerija, KPR Spedition OÜ, on korraldanud saatjale, OÜ Ressiton, veo marsruudil Pärnu – Sankt Peterburg. Ekspedeerimislepingu sõlmimisel 08.03.2011.a. kohustus kostja maksma ekspedeerijale tasu. Praktikas on välja kujunenud nii, et veost ekspedeerijale üle ei anta. Vedaja saab veose otse saatja käest. Antud juhul kaup on vedajale üle antud 08.03.2011.a. ja hageja on sooritanud veokorralduse. Hageja on esitanud kostjale arve 15.03.2011.a. nr 2686 summas 2175.- €, kusjuures arvele lisati tellimusleht, CMR 09.03.2011.a. kinnitatud koopia, termografi näitajad, autojuhi töögraafik (08.03-15.03.2011.a.) (tl 16). Külmutusauto temperatuuri näidud on kostjale saadetud ka 18.03.2011 (tl 43-44). Seega ekspedeerija on saatjale esitanud andmed lepingu täitmise kohta ja tegemist oli kindlaksmääratud kulutustega ekspedeerimislepinguga. Poolte vahel ei ole vaidlust arvel märgitu osas: tasu 1800.- €, kokkulepitud lisakulud Vene piiril 75.- €, seisupäevad tollis Venemaal 300.- €, päev 100.- €, kokku 2175.- €. Hageja 11.04.2011.a. kirjaga nõudis arve tasumist 15.04.2011.a. (tl 17). Kostja 11.04.2011.a. hagejale saadetud e-kirjas kinnitas arve koos sellele lisatuga kätte saamist. Kohtuistungil poolte vahel puudus vaidlus selles, et arve tasumise tähtajaks oli 15.04.2011.a. Kostja tunnistab arve saamist 15.03.2011.a., kuid see oli väiksemaks summas s.o. summas 1975.- € (arvestatud oli 1. Seisuööpäevaga ja kuluga 75.- €) ning hilisemalt arve 3. seisuööpäeva arvesse võttes täpsustus. Eelpool märgitud vedamise korraldamise kohta andis kohtuistungil ütlusi tunnistajana A.F., hageja logistik-veokorraldaja. Vaidlust ei ole selles, et ekspedeerija sõlmis rahvusvahelise kaubaveo vedamisel veolepingu Levekol AS-ga. Vedu teostati vastavalt rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsioonile (CMR art 1 lg 1, saatekirjal vastav osutus, CMR, olemas). Vedu puudutavas osas on ekspedeerijal vedaja õigused ja kohustused. KPR Spedition OÜ logistik– veokorraldaja A.F. (tunnistaja) ütluste kohaselt veos oli kontrolli all kuni kauba maha laadimiseni. Käesoleval juhul on hagi esitatud ekspedeerimislepingu järgi tasu saamiseks ja kahju hüvitamise nõuet hageja vastu ei ole. CMR artikkel 12 lg 1 järgi kahju nõudmiseks tuleb esitada hagi. Seega kui hagi esitatud ei ole, siis kohus ei pea andma hinnangut kahju nõude osas veose kahjustamisest tuleneva materiaalõigusliku koosseisu kohta. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande § 857 kommentaari p 1 märgitakse, et tasu nõue ei sõltu sellest, kas kaup jõuab vastuvõtjani õigeaegselt, täielikult või kahjustamata. Hageja tunnistab kostja väidet temperatuuri kõikumise kohta, kuid ei tunnista selle põhjuslikku seost võimaliku kartuli

riknemisega, sest see on tõendamata (Tunnistaja A.F. kohtuistungil avaldas, et väike temperatuuri kõikumine ei mõju veosele.). Samuti on tõendamata kahju suurus. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Ainuüksi külmiku temperatuuri kõikumine kostja poolt märgitud ulatuses kartulite vedamisel ei tähenda seda, et hagejal oleks täitmata ekspedeerimisleping. Kui kostja on seisukohal, et tegemist on rikkumisega, mis on põhjuslikus seoses kostjale kahju tekkimisega, siis tulnuks esitada sellekohane kahju nõude hagi. Ainuüksi vastuväide kui selline, et hagejale on teatatud kartulite riknemisest või et kostjale on tekkinud kahju külmiku temperatuuri eiramise tõttu, ei saa olla ekspedeerimistasu kostjalt nõudmata jätmiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kauba saaja/saatja kauba üleandmisel kauba osas pretensiooni (nõuet) ei esitanud ei vedajale ega ekspedeerijale, kuigi kostja ise on kohtus seletanud, et kauba mahalaadimisel oli visuaalselt lõhna järgi tunda ja välimuse järgi näha, et kaup oli riknenud (tl 99, tl 176) ning antud asjas ei ole hageja tunnistanud saatja poolt pretensiooni esitamist enne 01.04.2011.a. Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR) art. 30 lg 1 kohaselt, kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Seega põhjendatud on hageja viide sellele, et kui kauba kahjustus oli väline, siis kostja ei ole kinni pidanud CMR art 30 lg 1 sätestatust ega teatanud kauba kahjustamisest kauba üleandmisel, mistõttu kaup tuleb lugeda üleantuks saatekirjas märgitud seisundis. Vastupidist peab tõendama nõude esitaja. CMR artikkel 30 lg 2 kohaselt kui saatja ja vedaja olid kauba seisundit nõuetekohaselt kontrollinud, siis kontrolli tulemustele vasturääkivad tõendid on lubatud vaid sel juhul kui kaotsiminek või vigastamine on silmnähtav ning saaja on teinud vedajale nõuetekohasel avalduse 7 päeva jooksul, välja arvatud pühapäevad ja pühad. Ka antud tähtajast kinnipidamise kohta kostja sellekohaseid tõendeid ei ole esitanud (kaup anti saajale üle 15.03.2011.a.). Kostja poolt on esitatud väljavõte kõnede kohta 15.03.2011.a. (tl 114). Hageja kostja pretensiooni esitamise teadet telefoni teel õigeks ei ole võtnud. Hageja on selgitanud, et kõnedes arutati seisuööpäevade tasustamise küsimust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja poolt on tema poolt väidetav telefonikõne sisu tõendamata, siis seetõttu ei saa kostja poolt nimetatud asjaolu selle tõendiga tõendatuks lugeda. Paljasõnaliseks on jäänud ka kostja väited pretensiooni esitamisest hagejale 16.03.2011.a., 17.03.2011.a. Kostja on esitanud kauba ekspertiisi akti 17.03.2011.a. (tl 64-73), milles arvamus, et kartulitest 34,49% vastab standardile, 22,35 % on standardile mittevastavaid ja 43,16 % on praak. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ekspertiisi akti on hageja saanud 01.04.2011.a. Kostja on seletanud, et kartul riknes teel Pihkva veterinaarist kuni Peterburini (tl 18) ja et CMR-l olevast märkest nähtuvalt kaup oli riknenud 11.03.2011.a. (tl 99). Kostja on rääkinud selle puhul ka kauba riknemise kahtlusest ja seetõttu kauba kontrollimise vajadusest Venemaal (tl 175). Hageja viimatimärgitut ei tunnista. Kahju tekitaja on kohustatud hüvitama tema rikkumisega põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Kostja seletus veose kahjustumise aja kohta ja põhjusliku seose kohta ei ole asjas tõendiks ja kostja seletusega, kui puuduvad muud usaldusväärsed tõendid, ei ole võimalik arvestada, kui vastaspool ei ole kostjaga nõustunud. Kostja seletused on ka vastuolulised. CMR-l on tempel märkega „Võpusk rasrešjon bes prava realisatsii“ (väljalaskmine lubatud ilma realiseerimise õiguseta). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et auto kaubaga jõudis Pihkvas tolli 11.03.2011.a.(tl 98) ja lahkus 15.03.2011.a. (tl 176). Asjas on pooled avaldanud, et viimatimärgitud seisak oli tingitud kauba saajast. Sama ilmneb ka tunnistaja A.F. ütlustest. Hageja poolt on esitatud Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi föderaalse veterinaar– ja fütosanitaarjärelevalveteenistuse käskkiri 20.05.2005.a. nr 171 pitsati ja templiväljendite kohta (tl 146-155, 183-191). Selles

käskkirjas on märgitud, et templit 12 rakendatakse tolli vormistuse punktides kaubale, mis nõuab laboratoorsete uuringute läbiviimist, edaspidiselt lahendatakse küsimus laboratoorse ekspertiisi tulemuste järgi kauba saabumise kohas. Seega asjaolu kohta, et kartul oli riknenud Pihkva tollis, objektiivseid andmeid antud asjas ei ole esitatud. Kohus on seisukohal, et kostja on rikkunud kohustust tasuda ekspedeerijale tasu ning VÕS § 108 lg 1 (Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.) alusel hagejal on õigus nõuda selle täitmist summas 2175.- €. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhivõla osas summas 2175.- €. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõue viivise osas alates 16.04.2011.a. kuni 08.05.2012.a. on 173.93 €. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt välja viivise alates 16.04.2011.a. kuni 08.05.2012.a. summas 173.93 €. Alates 09.05.2012.a. tuleb välja mõista viivis põhinõudelt summas 2175.- € VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.