Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Veskimetsa

saneerimiskava tuli vastu võtta ning esitada kohtule kinnitamiseks hiljemalt 20.12.2010. 29.11.2010 esitati kohtule saneerimiskava kinnitamiseks. 20.12.20101 esitas võlausaldaja saneerimiskavale vastuväite. 21.12.2010 esitas võlgnik vastuväitele oma seisukoha (tlk 337-342). 23.12.2010 esitas saneerimisnõustaja oma seisukoha võlausaldaja vastuväitele (346-349, II kd). 31.12.2010 esitati avaldus singulaarse õigusjärglase menetlusse astumiseks (tlk 343-344, II kd). Harju Maakohtu määrusega 10.01.2011 on asendatud senine võlausaldaja uue võlausaldajaga ja menetlusosaline SIOÜ on kohut teavitanud 21.01.2011, et jääb varasema võlausaldaja poolt esitatud saneerimiskava vastuväite juurde, esitades seisukohtades omapoolse täpsustuse. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2012 määrusega jõustus Harju Maakohtu 31.01.2012 määrus saneerimismenetluse ennetähtaegase lõpetamise osas. Võlgniku esindaja kinnitas 05.06.2012 ja 26.06.2012 toimunud kohtuistungitel äriühingu maksejõuetust. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Juhatuse ainuliige on AC isikukood XXX (äriregistri vastav kanne kinnitatud 09.03.2012). Võlgniku põhitegevusaladeks on hoonestusprojektide arendus. Ajutine haldur pöördus võlgniku esindaja, Eestis tegutsevate pankade ja nende filiaalide, maksu –ja tolliameti, ehitisregistri, AS-i Eesti Väärtpaberikeskus, Maanteeameti registreerimisosakonna, elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemi ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole palvega väljastada informatsiooni, mis oli vajalik võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks võlgniku maksevõimele. Ajutine haldur edastas 05.06.2012 kohtumääruse, millega muu hulgas peatati võlgniku suhtes toimuv sundtäitmine, ka kohtutäitur Elin Vilippusele. Vastustest järelepärimistele selgus, et võlgnikul on konto vaid Swedbank AS-s. Võlgnikul ei ole Eesti Väärtpaberikeskus AS-s registreeritud väärtpaberid, samuti pole võlgnikul sõidukeid ega ehitisi kui vallasasju. Võlgniku kasuks ei toimu sundtäitmisi. 19.06.2012 vastas digitaalallkirjastatud e-kirjaga ajutise halduri järelepärimisele võlgniku juhatuse liige AC. Juhatuse liikme vastusest nähtub, et võlgniku eelmine juhatuse liige TR suri 2011.aasta veebruaris ning vahepealsel ajal oli võlgnik pikalt ilma juhatuse liikmeta. Praegune juhatuse liige selgitas, et tema on võlgniku juhataja olnud alates 2012.aasta veebruarist. Vahepealsel ajal ei ole võlgniku majandusseisu osas peetud nõuetekohaseid arvestusi, samuti ei ole praegusele juhatuse liikmele üle antud raamatupidamisdokumente. Sellest tulenevalt, ja arvestades, et võlgnik oli vahepealsel ajal saneerimise all ja aktiivset majandustegevust ei toimunud, ei ole juhatuse liige leidnud ka raamatupidamist ülevõtvat isikut. Kõik võlgniku majandusaasta aruanded, mis on esitatud, on üleval äriregistris. Alates 2010.aastast majandusaasta aruannet esitatud ei ole. Juhatuse liige väitis, et võlgniku raamatupidamist on osaliselt enda käes hoidnud kuni TR surmani AS-i FG raamatupidaja AL, kes võib vajadusel olla võimeline alltoodud osas haldurile täiendavat infot andma. Siiani ei ole ajutisel halduril õnnestunud Ann Laiakasega kontakteeruda. Võlgniku juhatuse liige loetles saadetud vastuses võlgniku võlausaldajad ja nendele võlgnetavad summad. (Võlgnevuste nimekiri on toodud punktis 2.2. “Võlgniku võlad”) Juhatuse liikme poolt esitatud võlgnevuste nimekirjas on ajutise halduri poolt korrigeeritud vaid võlgnevust maksu –ja tolliametile, sest viimane esitas täpsustatud andmed 22.06.2012 seisuga. Tulenevalt vajadusest teha raamatupidamisdokumentide puudumise tingimustes võimalikult täpselt kindlaks võlgniku võlgnevused kreeditoridele, pöördus ajutine haldur võlausaldajate (v.a. EE inc) poole palvega vajadusel täpsustada summat, millise võlgnik võlausaldajale võlgneb,

informeerides võlausaldajat võlgniku enda poolt näidatud summast. Võimalikest erinevustest võlgnetavate summade osas võlausaldajad ajutisele haldurile ei teatatud. Swedbank AS andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXX saldo 13.06.201 seisuga 0,97 eurot. Konto olid eelnevalt arestitud MTA poolt. Alates 11.06.2012 on konto arestitud ka 05.06.2012 kohtumääruse alusel. Võlgniku juhatuse liikme teatel on võlgniku ainukeseks varaks kinnistu aadressil XXX bilansilise väärtusega 3 350 608,23 eurot (52 425 626,73 Eesti krooni). Kinnistu sama bilansiline maksumus nähtub ka võlgniku poolt viimasest esitatud majandusaasta aruandest 2009. aasta kohta. Tallinnas XXXasuv kinnistu (registriosa nr 1736201 Harju Maakohtu kinnistusosakond) omanikuna on võlgnik 29.05.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 29.08.2006. Kinnistu ülevaatus, selle võimaliku müügihinna määramiseks, toimus 26.08.2010 ERI Kinnisvara poolt. ERI Kinnisvara hindas kinnistu väärtuseks 15 000 000 Eesti krooni. Hindaja andmetel on kinnistul ebatasane reljeef, maad läbivad 2 paralleelset 110 kv kõrgepinge õhuliini (mõlema kaitsevöönd 25 m liini teljest). Maa on kohati niiske, kuivenduskraavidega. On mõned sõjaväeehitise varemed, leidub suuremõõdulisi ehitusmaterjale, nt betoonblokke. 28-55). Ajutise halduri poolt ülevaadatult on praegu kinnistu seisukord samasugune. Kinnistu pindala on 130 903 m2. Sihtotstarve on 85% ulatuses sotsiaalmaa ja 15% ulatuses elamumaa. Tallinna Linnavalitsuse 29.10.2008 korraldusega nr XXX kehtestati XXX kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu kohaselt on kinnistule ette nähtud kuni 11 ärihoonet, kuni 5 korterelamut, lasteaed, teedevõrgustik, lisaks on planeeritav maa-ala kavandatud jagada kruntideks ning tekkivate kruntide sihtotstarvet muuta. Planeeringuga kavandatakse moodustada ärimaa, elamumaa, sotsiaalmaa, transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Kinnistu võimalik hind on olnud vaidluse objektiks pikemat aega ja on kõikunud väga suures ulatuses. Kuna võrreldavaid tehinguid on raske leida, siis on ka raske ennustada võimalikku müügihinda. Seetõttu on võimalik lähtuda vaid ERI Kinnisvara poolt 26.08.2010 läbi viidud hindamisest, lisades hindamisaktis toodud turuväärtusele 958 675 eurole (15 miljonit Eesti krooni) 400 000 – 600 000 eurot, mis ajutise halduri arvates on lisandunud üldise mõõduka kinnisvara hinnatõusu tõttu. Kinnistu oletatav võimalik turuhind praegusel hetkel võiks olla ca 1,5 miljonit eurot. Seega on ajutise halduri arvates võlgniku vara suurus ca 1 500 000 eurot. Maksu –ja Tolliameti maksuvõlg 5 729 (maamaks, seisuga 22.06.2012) arvestatud arvestuslik intress on 139,25 eurot, kokku 5 868,25 eurot. SIOÜ põhinõue 661 228,45 eurot, intress 41 452,34 eurot, viivis 93 894,44 eurot (seisuga 20.10.2010). Kokku 796 575,23 eurot. L OÜ põhinõue 314 654,54 eurot, intress 19 725,66 eurot, viivis 44 680,95 eurot (seisuga 20.10.2010), kokku 379 061,15 eurot. S AS põhinõue 138 051,99 eurot, intress 412,76 eurot, viivis 134 815,28 eurot (seisuga 05.06.2012), leppetrahv 639,12 eurot. Käenduslepingust tulenev nõue 511 293,20 eurot kokku 785 212,35 eurot. FGAS Põhinõue 18 691,32 eurot, viivis 1 735,94 eurot (seisuga 05.06.2012), kokku 20 427,26 eurot. GH OÜ (pankrotis), põhinõue 25,30 eurot, kokku 25,30 eurot, OÜ AB RLN, põhinõue 8 605,44 eurot, kokku 8 605,44 eurot, PVOÜ põhinõue 1 917 349,45 eurot, intress 18 144,92 eurot, leppetrahv 18 264,34 eurot, viivis 2 116 753,79 eurot (seisuga 05.06.2012), kokku 4 070 512,50 eurot. EE inc põhinõue 954 865,42 eurot, viivis 879 431,06 (seisuga 05.06.2012) käenduslepingust, tulenev nõue 4 601 638,80 eurot, kokku 6 435 935,28 eurot. Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku võlgnevuste kogusumma vähemalt 12 502 222,76 eurot. Võttes aluseks ülaltoodud andmeid, on võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Viimase, 2009 aasta kohta esitatud majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suurus 58 199 709 Eesti krooni, praeguse seisuga on kohustuste suurus vähemalt 12 502

222,76 eurot. Võlgniku 2009 aasta kahjum oli majandusaasta aruande kohaselt 1 341 858 Eesti krooni, eelmiste perioodide kahjum 4 466 074 Eesti krooni. Seoses 2010.aasta majandusaasta aruande esitamata jätmisega on 16.02.2012 tehtud võlgnikule hoiatusmäärus registrist kustutamise kohta. Võlgniku majandustegevus on peatunud. Ilmselgelt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt võlgniku püsivast maksejõuetusest peab ajutine haldur õiguspäraseks võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimine on üldises plaanis seotud 2008. aastal alanud majanduslangusega. Võlgnik jäi pärast kinnistu ostmist võlgu mitmetele äriühingutele. Hoonestusprojekti arendamiseks nappis vahendeid. Kinnisvara hinnad langesid drastiliselt. Võlgnik otsis investorit, et projekti edasi arendada, kuid ei suutnud esitada küllalt kindlaid garantiisid investeerimise, investori usaldusväärsuse ja projekti tasuvuse osas. Võlgniku tegevus peatus täielikult seoses tollase juhatuse ainuliikme TR surmaga. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 22 lg 5 märgib ajutine pankrotihaldur arvamuses, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Antud juhul on hoonestusprojekti arendamise eest vastutav endine juhatuse liige surnud. Ajutisel halduril puudub raamatupidamis -ja muu dokumentatsioon, mille alusel teha järeldusi võimalike rikkumiste kohta. Tuginedes ajutisel halduril olemasolevatele andmetele, ei ole praeguses staadiumis võimalik teha oletusi kuriteo tunnuste või raskete juhtimisvigade esinemise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja SIOÜ pankrotiavaldus NAOÜ pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada ja välja tuleb kuulutada NA OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Kallaste. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu, käesolevas asjas on võlgniku esindaja kohtuistungil kinnitanud äriühingu maksejõuetust. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt koosneb võlgniku vara kinnistust võimaliku turuhinnaga ca 1 500 000 eurot ja võlgnikul teadaolevaid kohustusi on vähemalt 12 502 222.76 euro ulatuses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgniku seaduslikku esindajat tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1440 eurot ja tehtud kulutused summas 72 eurot OÜ EK, XXX kasuks. Kohus leiab, et võlgnikult vande andmise korral tuleb võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt AC `lt ning kohustada juhatuse liiget esitama täpsustatud varade ja võlgade nimekiri, raamatupidamisdokumendid, kassadokumendid ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine pankrotihalduri palub välja mõista ajutise halduri tasu 1440 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 72 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1440 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 72 eurot ning välja mõista see võlgnikult, OÜ Eksklusiiv Konsult kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.