Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) hagi Kalev Klaari vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1026,83 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. veebruari 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Klaari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – Kalev Klaar (ik: XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 29. veebruari 2012.a otsus muutmata ja Kalev Klaari apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Kalev Klaari kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Vastustaja (hageja) – Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, esindaja Elen Eigo-Aunbaum
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, varasema nimetusega Kohtute Raamatupidamiskeskus) esitas 23.02.2011 maakohtule Kalev Klaari vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel põhjusel, et nõue on rahuldatud. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal Harju Maakohtu poolt 30.04.2010 tsiviilasjas nr 2-09-58203 tehtud määruse alusel kohustus tasuda K. Klaarile saneerimisnõustaja tasu 39 000 krooni, s.o 2492,55 eurot, ja tagastada OÜ-le Sombrero 7800 krooni. Hageja tegi 03.02.2011 järgmised arvestused ning väljamaksed: 1465,73 eurot väljamaks isiku pangaarvele, 18,74 eurot pensionikindlustusmakse, 389,63 eurot tulumaks ja 618,45 eurot sotsiaalmaks, kokku 2492,55 eurot. 08.02.2011 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse 1026,83 euro ulatuses. 14.02.2011 sai hageja kohtutäitur Jaanika Pajustelt täitmisasjas nr 185/2011/214 täitmisteate.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et Harju Maakohtu 30.04.2010 määruse resolutsiooni punkte 5 ja 6 tuleb tõlgendada selliselt, et summa 2492,55 eurot tuleb kanda kostja arvele. Hageja ei tohtinud sellelt summalt maha arvata seadusest tulenevaid makse, kuna määruses ei ole seda kirjas. Kohtunik ei saa määruse väliselt määruses kirjapandut tõlgendada. Hageja on saneerimistasude väljamaksmisel deponant ning tegelikuks väljamakse teostajaks on OÜ Sombrero. Kostja on hageja makstud 1465,73 eurot üle andnud nõustamisühingule.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 29. veebruari 2012 otsusega hagi ja tunnistas K. Klaari sundtäitmisnõude täiteasjas nr 185/2011/214 lubamatuks, kuna nõue on eelnevalt rahuldatud. Täitekulud jättis kohus TMS § 221 lg 4 alusel K. Klaari kanda. Kohus mõistis TsMS § 179 lg-te 1 ja 5 alusel K. Klaarilt välja riigilõivu 255,64 eurot riigituludesse. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 40 lg-st 1 tulumaksu kinnipidajaks residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja. Käsunduslepingu kohaselt oli kostja käsundiandjaks OÜ Sombrero, kes oleks pidanud tasult maksud kinni pidama. Kuna seda ei olnud tehtud, siis
pidi seda tegema Kohtute Raamatupidamiskeskus kui riigiasutus, kes tasu määruse alusel välja maksis. TuMS § 40 lg 2 kohaselt peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 4 järgi maksab sotsiaalmaksu residendist juriidiline isik, füüsiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lg-s 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident, riigi-, valla- või linnaasutus, riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel. Tulenevalt SMS § 2 lg 1 p-st 1 tuleb sotsiaalmaksu maksta töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Tulenevalt kogumispensionide seaduse (KoPS) § 2 lg-st 1 jaguneb kogumispension kohustuslikuks ja täiendavaks. Sama seaduse § 9 järgi on kohustusliku kogumispensioni makse määraks 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt. KoPS § 6 kohaselt on kohustatud isikuks tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt. Kohus leidis, et hageja on käitunud õiguspäraselt, pidades väljamakstavalt saneerimisnõustaja K. Klaari tasult kinni seaduses ettenähtud maksud. Harju Maakohus määras 30.12.2009 OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks füüsilise isiku K. Klaari. Määrusest nähtub, et audiitor K. Klaar (kutsetunnistus nr 505) on andnud nõusoleku asuda täitma OÜ Sombrero saneerimisnõustaja ülesandeid kokkulepitud töötasu eest. Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusega jäeti saneerimiskava kinnitamata. Määruse resolutsiooni p-i 6 tuleb tõlgendada selliselt, et seal kirjas olevalt K. Klaari töötasu summalt tuleb maha arvata maksud vastavalt eeltoodud maksuseadustele, sest tegu on saneerimisnõustaja töötasuga. Kohtu seisukohta kinnitab ka määruse nr 2-09-58203 teinud kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb määruses nimetatud summalt maksud maha arvata. Täidetakse jõustunud lahendit ja täitmise käigus selgituse küsimine pole keelatud. Asjaolu, et teistes menetlustes (2-09-7171; 2-09-12156) on kohus saneerimisnõustaja tasu tasunud Ginnick OÜ arvele, tuleb jätta tähelepanuta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Klaar esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. veebruari 2012 otsuse tühistamist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tõlgendas kohus ebaõigesti kostja, Ginnick OÜ ja OÜ Sombrero vahel sõlmitud kolmepoolset saneerimisnõustaja käsunduslepingut, mille järgi pakub kostja saneerimisnõustaja teenuseid läbi nõustamisühingu (Ginnick OÜ). Lepingu järgi tasub ettevõtja (OÜ Sombrero) saneerimisnõustaja tasu ja kuluhüvitise nõustamisühingule nõustamisühingu esitatud arvete alusel; lepingu p-s 5.1.1 toodud tasu 39 000 krooni pluss käibemaks 7800 krooni, kokku 46 800 krooni, tasub ettevõtja kohtu poolt määratud deposiiti, mis makstakse saneerimisnõustajale pärast saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt; 2) on hageja saneerimistasude väljamaksmisel deponant ja tegelikuks väljamakse teostajaks on OÜ Sombrero, kes vastavalt lepingulisele suhtele väljamakse saajaga deklareerib seadustes sätestatud maksud. Vastavalt saneerimisnõustaja käsunduslepingule oli OÜ Sombrero kohustuseks tasuda saneerimisnõustaja tasu ja kuluhüvitis nõustamisühingule. Kuna OÜ Sombrero tasus saneerimisnõustaja tasu hageja deposiitkontole, siis viimane ei olnud
deposiidi vabastamisel käsundi andja ega ka väljamaksja, vaid deponant, mistõttu puudus tal alus maksude kinnipidamiseks saneerimisnõustaja tasu väljamaksel deposiitkontolt; 3) jättis kohus arvestamata kostja esitatud selgitused ja tõendid, et hageja poolt kostjale makstud 1465,73 eurot on vastavalt kokkuleppele üle antud nõustamisühingule ja nõustamisühing on 1465,73 euro võrra vähendanud nõuet saneerimismenetluse nr 2-09-58203 osas. Seega ei ole kostja saanud isiklikku tulu, mistõttu oleks vajalik tulumaksu ja pensionikindlustuse makse kinnipidamine (sotsiaalmaksu arvestus hageja tehtud viisil ei vasta sotsiaalmaksuseadusele). Ginnick OÜ Äriregistrile esitatud majandusaasta aruande 30.09.2010 seisuga bilansikirje „nõuded ja ettemaksed“ summas 91 796 krooni sisaldab ka nõuet saneerimismenetluse nr 2-09-58203 osas summas 39 000 krooni. Ginnick OÜ on esitanud vastavalt käsunduslepingule OÜ-le Sombrero arve saneerimisnõustaja tasu kohta, millelt on deklareerinud ja tasunud käibemaksu vastavalt käibemaksuseadusele; 4) lähtub kohus vastavalt justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ §-le 2 saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest. Analoogiana võib tuua kohtu poolt tasude maksmise praktika vandeadvokaatidele, kes esindavad osapooli nimeliselt (füüsiliste isikutena), kuid töötavad lepingu alusel läbi äriühingu, kes esitab arved teenuste eest äriühingu nimel. Lähtuvalt eelpool toodust on saneerimisnõustaja tasu maksmine saneerimisnõustaja näidatud äriühingule tavaline praktika ja vastavuses seadusandlusega; 5) on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht (tsiviilasi nr 2-10-45900) saneerimisnõustaja tasu ja selle väljamaksmise kohta järgmine: „Saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel ei teki töölepingulist suhet, mis tekitaks ettevõtjale kohustuse tasuda saneerimisnõustaja tasult sotsiaalmaksu. Tegemist on teenuse osutamisega ja saneerimisnõustaja ning ettevõtja vahel eksisteerib käsundisuhe VÕS § 619 mõttes. Sellele, et tegemist on teenusega, viitab ka Riigikohtu 09.05.2011 määrus nr 3-2-1-25-11, kus riigikohus, mõistes välja saneerimisnõustaja tasu ja kulutused, lisas sellele käibemaksu; käibemaksu lisamine osundab, et saneerimisnõustaja tasu ei ole sotsiaalmaksuseaduse § 2 kohane maksuobjekt. Käibemaksuseaduse § 1 lg 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive ja sama seaduse § 4 lg 1 p 1 järgi on käive ka teenuse osutamine ettevõtluse käigus.“
5.Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) määratles Harju Maakohus 30.04.2010 määruse resolutsioonis üheselt, et väljamakse teostatakse K. Klaarile, tema isiklikule arveldusarvele ja tagastamisele kuulub käibemaksuks mõeldud summa (mis olnuks vajalik teenusarve olemasolul). Sellest on selgelt arusaadav, et väljamakse teostatakse kui töötasu, mitte kui tasu teenuse eest. Töötasu korral kuuluvad kinnipidamisele ka töötasult ettenähtud maksud. Ka on kohtunik oma hilisemas kirjavahetuses kinnitanud, et nimetatud väljamakse oli vaadeldav kui isiku tasu väljamakse, mitte kui tasu teenuse eest. Kui kostjal olnuks soov saada seda tasu teenustasuna Ginnick OÜ arvele, pidanuks ta vaidlustama Harju Maakohtu 30.04.2010 määruse, mida ta ei teinud; 2) arvestas Harju Maakohus määruse tegemisel kuluga, mis saab kaetud tagatiskontole tasutud summast. Erinevalt pankrotiseadusest (§ 23 lg 4) ei või saneerimisseaduse järgi määrata saneerimisnõustaja tasu riigi vahenditest. Ülaltoodust lähtudes on kohus määranud, et
kinnipidamisele ja maksmisele kuuluvad ka töötasust ettenähtud maksud. OÜ Sombrero on kinnitanud, et ta ei ole tasunud täiendavalt tasusid saneerijatasult; 3) ei ole hageja vaadeldav vaid deponandina. Hageja teeb tagatiskontolt väljamakseid alates 2005.a, on läbinud mitmed auditid ja riigikontrollid ning on toiminud läbivalt sama põhimõtte järgi – hageja kui väljamaksja peab kinni ka tasudelt ettenähtud maksud; 4) ei ole apellandi viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjakohane. Nimetatud vaidluses oli teemaks, kas saneerimisteenust võib osutada ka juriidilise isiku kaudu, ja juhul kui saneerijaks on juriidiline isik, siis tasult isiku töötasuga seonduvaid makse ei tasuta. Antud juhul on kohus otsustanud, et saneerijaks on K. Klaar kui füüsiline isik. Kostja ja Harju Maakohtu kohtuniku Viivi Villemsoni vahel enne Harju Maakohtu 30.04.2010 lahendi tegemist peetud kirjavahetus kajastab selgelt, et vaidlus K. Klaarile kui füüsilisele isikule väljamakse tegemiseks määramise kohta oli teemaks juba siis ning kostja oli teadlik kohtuniku seisukohtadest. Kuna lahend, millega määrati saneerijaks K. Klaar kui füüsiline isik ja väljamakse tehti sellest tulenevalt samuti füüsilisele isikule, on jõustunud, on hageja väljamaksete tegemisel ja maksude arvestamisel käitunud õiguspäraselt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Apellant (kostja) nimetati Harju Maakohtu 30.12.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-58203 OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks. Harju Maakohtu 30.04.2010.a määrusega lõpetati ennetähtaegselt OÜ Sombrero saneerimismenetlus, vabastati K. Klaar saneerimisnõustaja ülesannetest, määrati tema tasuks 39 000 krooni ja mõisteti nimetatud summa koos hüvitisega vajalike kulutuste eest OÜ-lt Sombrero K. Klaari kasuks välja. Kohtumääruse p 6 kohaselt tuli Kohtute Raamatupidamiskeskusel tasuda saneerimisnõustaja tasu 39 000 krooni K. Klaari arvelduskontole. 03.02.2011.a tegi Kohtute Raamatupidamiskeskus (Riigi Tugiteenuste Keskus) K. Klaari pangaarvele väljamakse summas 1465,73 € ning pidas ülejäänud osas kinni maksudena: 18,74 € pensionikindlustusmaksena, 389,63 € tulumaksuna ja 618,45 € sotsiaalmaksuna (kokku 2492,55 € ehk 39 000 kr). Vaidlus on selles, kas Riigi Tugiteenuste Keskusel oli kohtumääruse resolutsiooni (sõnastust) arvestades õigus pidada väljamakstavalt summalt kinni seadustest tulenevad maksud, mis kuuluvad tasumisele füüsilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt. Apellant on seisukohal, et saneerimisnõustaja tasu kuulus täies ulatuses väljamaksmisele ilma, et sellelt tulnuks maha arvestada seaduses ettenähtud maksud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja tegutses õiguspäraselt, pidades K. Klaarile väljamakstavalt saneerimisnõustaja tasult kinni seaduses ettenähtud maksud. Kolleegiumi on seisukohal, et maksude tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas kohtumääruse resolutsioon sisaldab konkreetset viidet maksude kinnipidamise kohta või mitte. Maksude arvestamise ja nende väljamaksetelt kinnipidamise kohustus tuleneb vahetult seadusest. Selguse ja kohtumääruse täidetavuse huvides on küll soovitav, et määruse resolutsioonis
oleksid ära näidatud ka väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvad summad. Nende puudumine aga ei tähenda, et maksude kinnipidamiseks alus puuduks.
9.Asjaolu, et saneerimisnõustaja käsunduslepingu (sõlmitud 30.12.2009.a, t lk 83-88) pooleks oli lisaks K. Klaarile ja OÜ-le Sombrero ka Ginnick OÜ, ei mõjuta kohtu arvates seda, et OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks tuli kohtumääruse kohaselt lugeda apellant K. Klaari füüsilise isikuna. Ehkki saneerimisnõustaja käsunduslepingus nimetatakse Ginnick OÜ-d „nõustamisühinguks“, ei tulenenud sellest saneerimismenetluses Ginnick OÜ-le saneerimisnõustaja õigusi. Ginnick OÜ näol ei ole tegemist investeerimisühingu ega krediidiasutusega, mis võinuks SanS § 15 lg 3 p 3 kohaselt tegutseda saneerimisnõustajana. Vaidlus puudub selles, et OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks ei nimetatud mitte Ginnick OÜ-d, vaid Kalev Klaar füüsilise isikuna.
10.Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt olukorras, kus saneerimisnõustajaks on määratud füüsiline isik ja kohtumääruse kohaselt kuulub saneerimisnõustaja tasu väljamaksmisele konkreetse füüsilise isiku arveldusarvele, puudub alus käsitada väljamaksmisele kuuluvat summat äriühingule teostatava teenustasu väljamaksena. Seega, kui apellandil olnuks soov saada saneerimisnõustaja tasu teenustasuna OÜ Ginnick arvele, pidanuks ta vaidlustama Harju Maakohtu 30.04.2010.a määruse osas, milles kohus määras, et saneerimisnõustaja tasu mõistetakse välja Kalev Klaari kasuks, ning kohustas Kohtute Raamatupidamiskeskust tasuma saneerimisnõustaja tasu K. Klaari isiklikule arvelduskontole (kohtumääruse resolutsiooni p-d 5 ja 6). Kohtumäärusest nähtub üheselt, et saneerimisnõustaja tasu saamiseks õigustatud isikuks on Kalev Klaar kui füüsiline isik. Harju Maakohtu 30.04.2010.a määrust vaidlustamata ei olnud ega ole võimalik saavutada tulemust, et K. Klaari kasuks väljamõistetud tasu saama õigustatud isikuks tuleks K. Klaari kui füüsilise isiku asemel lugeda tema poolt viidatud äriühing või mistahes muu isik.
11.Eelviidatud kolmepoolses saneerimisnõustaja käsunduslepingus sätestatu ei muuda kohtumääruses tuvastatut. Kohtumääruse sisu ega kehtivust ei mõjuta iseenesest ka asjaolu, et K. Klaar on temale teostatud väljamakse summas 1465,73 € edastanud Ginnick OÜ-le vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Samuti leiab ringkonnakohus, et K. Klaari kasuks väljamõistetud nõustamisteenuse tasu ei saa üheaegselt olla käsitatav nii füüsilisele isikule käsunduslepingu alusel makstava töötasuna kui äriühingule (nn nõustamisühingule) kolmepoolse kokkuleppe alusel võlgnetava teenustasuna. Seetõttu ei pea ringkonnakohus asjakohaseks apellandi väiteid selle kohta, et kuigi kohtumääruse resolutsiooni kohaselt tuli väljamakse teha K. Klaarile füüsilise isikuna, siis pooltevahelistest kokkulepetest tulenevalt oli tasu saamise õigus hoopis Ginnick OÜ-l. Kuna saneerimisnõustaja tegutses kohtumääruse kohaselt füüsilise isikuna ning vaidlustamata kohtumäärusega määrati talle tasu kui füüsilisele isikule, tekkisid sellest lähtudes ka maksude tasumise kohustused. Muuhulgas tuli lepingupooltel maksukohustustega arvestada ka töötasu (saneerimisnõustaja tasu) suuruse kokkuleppimisel. Arvestused ja taotlused selle kohta, kuidas peaksid tekkivad maksukohustused kajastuma saneerimistasu suuruses, tulnuks kohtule esitada enne seda, kui kohus määras kindlaks tasu lõpliku suuruse ja väljamaksmise korra.
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, mille kohaselt Riigi Tugiteenuste Keskust tuleks vaidlusaluses suhtes käsitada üksnes nn depositaarina, kelle ülesanded piirduvad deponeeritud väärtuste (rahasumma) hoiulevõtmisega ja hiljem õigustatud isikule väljamaksmisega. Riigi Tugiteenuste Keskus (varasema nimetusega Riigi Tugiteenuste Keskus) teostab muuhulgas ka saneerimismenetluses kohtu deposiiti tasutavate summade hoidmisel ja väljamaksmisel kohtu ülesandeid. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et
hageja tegutses riigiasutuse staatuses ning seaduste kohaselt oli tal kohustus seaduses ettenähtud maksud töötasu väljamakselt kinni pidada.
13.Asjakohane ei ole apellandi esitatud analoogia advokaatidele tasu väljamaksmise osas. Advokatuuriseaduse § 49 lg 1 kohaselt on advokaadil kohustus tegutseda advokaadibüroo kaudu, seda ka juhul, kui advokaat tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Seejuures loetakse advokaadi poolt õigusteenuse osutamist advokaadibüroo pidaja ettevõtluseks. Sarnased põhimõtted sätestatakse audiitortegevuse seaduse § 7 alusel vandeaudiitorina tegutsemisele. Vandeaudiitori kutseteenust osutatakse audiitorettevõtja kaudu, kelleks võib olla kas vandeaudiitorite ühing (audiitorühing) või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor. Seega ei näe seadus nimetatud juhtudel ette võimalust, et advokaat või vastavalt vandeaudiitor tegeleks oma kutsetegevusega teisiti kui asjaomase büroo või ühingu kaudu. See põhimõte ei kohaldu käesolevas asjas apellandile, kellel on endal võimalik otsustada, kas ta tegutseb füüsilise isikuna või mõne äriühingu kaudu. Eeltooduga seonduvalt ei ole asjakohane apellatsioonkaebuse p-s 2.1.5 toodud viide Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2012.a lahendile tsiviilasjas nr 2-10-45900. Ka nimetatud tsiviilasjas oli saneerimisnõustajaks vandeadvokaat, kes vastavalt advokatuuriseaduse § 49 lg-le 1 tegutseb advokaadibüroo kaudu. Samuti sisaldas selles tsiviilasjas kohtumäärus märget, mille kohaselt tasu kuulus väljamaksmisele advokaadibüroo arvelduskontole. Tegemist oli seega käesolevast tsiviilasjast erineva olukorraga, kus Harju Maakohtu 30.04.2012.a määruse kohaselt kuulus saneerimisnõustaja tasu väljamaksmisele K. Klaari isiklikule arvele.
14.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.