Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-7642
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) hagi Kalev Klaari vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1026,83 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. veebruari 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalev Klaari apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – Kalev Klaar (ik: XXX)
Jätta Tartu Maakohtu 29. veebruari 2012.a otsus muutmata ja Kalev Klaari apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Kalev Klaari kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Vastustaja (hageja) – Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, esindaja Elen Eigo-Aunbaum
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
pidi seda tegema Kohtute Raamatupidamiskeskus kui riigiasutus, kes tasu määruse alusel välja maksis. TuMS § 40 lg 2 kohaselt peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 4 järgi maksab sotsiaalmaksu residendist juriidiline isik, füüsiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lg-s 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident, riigi-, valla- või linnaasutus, riik, vald või linn käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel. Tulenevalt SMS § 2 lg 1 p-st 1 tuleb sotsiaalmaksu maksta töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Tulenevalt kogumispensionide seaduse (KoPS) § 2 lg-st 1 jaguneb kogumispension kohustuslikuks ja täiendavaks. Sama seaduse § 9 järgi on kohustusliku kogumispensioni makse määraks 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt. KoPS § 6 kohaselt on kohustatud isikuks tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt. Kohus leidis, et hageja on käitunud õiguspäraselt, pidades väljamakstavalt saneerimisnõustaja K. Klaari tasult kinni seaduses ettenähtud maksud. Harju Maakohus määras 30.12.2009 OÜ Sombrero saneerimisnõustajaks füüsilise isiku K. Klaari. Määrusest nähtub, et audiitor K. Klaar (kutsetunnistus nr 505) on andnud nõusoleku asuda täitma OÜ Sombrero saneerimisnõustaja ülesandeid kokkulepitud töötasu eest. Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusega jäeti saneerimiskava kinnitamata. Määruse resolutsiooni p-i 6 tuleb tõlgendada selliselt, et seal kirjas olevalt K. Klaari töötasu summalt tuleb maha arvata maksud vastavalt eeltoodud maksuseadustele, sest tegu on saneerimisnõustaja töötasuga. Kohtu seisukohta kinnitab ka määruse nr 2-09-58203 teinud kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb määruses nimetatud summalt maksud maha arvata. Täidetakse jõustunud lahendit ja täitmise käigus selgituse küsimine pole keelatud. Asjaolu, et teistes menetlustes (2-09-7171; 2-09-12156) on kohus saneerimisnõustaja tasu tasunud Ginnick OÜ arvele, tuleb jätta tähelepanuta.
deposiidi vabastamisel käsundi andja ega ka väljamaksja, vaid deponant, mistõttu puudus tal alus maksude kinnipidamiseks saneerimisnõustaja tasu väljamaksel deposiitkontolt; 3) jättis kohus arvestamata kostja esitatud selgitused ja tõendid, et hageja poolt kostjale makstud 1465,73 eurot on vastavalt kokkuleppele üle antud nõustamisühingule ja nõustamisühing on 1465,73 euro võrra vähendanud nõuet saneerimismenetluse nr 2-09-58203 osas. Seega ei ole kostja saanud isiklikku tulu, mistõttu oleks vajalik tulumaksu ja pensionikindlustuse makse kinnipidamine (sotsiaalmaksu arvestus hageja tehtud viisil ei vasta sotsiaalmaksuseadusele). Ginnick OÜ Äriregistrile esitatud majandusaasta aruande 30.09.2010 seisuga bilansikirje „nõuded ja ettemaksed“ summas 91 796 krooni sisaldab ka nõuet saneerimismenetluse nr 2-09-58203 osas summas 39 000 krooni. Ginnick OÜ on esitanud vastavalt käsunduslepingule OÜ-le Sombrero arve saneerimisnõustaja tasu kohta, millelt on deklareerinud ja tasunud käibemaksu vastavalt käibemaksuseadusele; 4) lähtub kohus vastavalt justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ §-le 2 saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest. Analoogiana võib tuua kohtu poolt tasude maksmise praktika vandeadvokaatidele, kes esindavad osapooli nimeliselt (füüsiliste isikutena), kuid töötavad lepingu alusel läbi äriühingu, kes esitab arved teenuste eest äriühingu nimel. Lähtuvalt eelpool toodust on saneerimisnõustaja tasu maksmine saneerimisnõustaja näidatud äriühingule tavaline praktika ja vastavuses seadusandlusega; 5) on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht (tsiviilasi nr 2-10-45900) saneerimisnõustaja tasu ja selle väljamaksmise kohta järgmine: „Saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel ei teki töölepingulist suhet, mis tekitaks ettevõtjale kohustuse tasuda saneerimisnõustaja tasult sotsiaalmaksu. Tegemist on teenuse osutamisega ja saneerimisnõustaja ning ettevõtja vahel eksisteerib käsundisuhe VÕS § 619 mõttes. Sellele, et tegemist on teenusega, viitab ka Riigikohtu 09.05.2011 määrus nr 3-2-1-25-11, kus riigikohus, mõistes välja saneerimisnõustaja tasu ja kulutused, lisas sellele käibemaksu; käibemaksu lisamine osundab, et saneerimisnõustaja tasu ei ole sotsiaalmaksuseaduse § 2 kohane maksuobjekt. Käibemaksuseaduse § 1 lg 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive ja sama seaduse § 4 lg 1 p 1 järgi on käive ka teenuse osutamine ettevõtluse käigus.“
kinnipidamisele ja maksmisele kuuluvad ka töötasust ettenähtud maksud. OÜ Sombrero on kinnitanud, et ta ei ole tasunud täiendavalt tasusid saneerijatasult; 3) ei ole hageja vaadeldav vaid deponandina. Hageja teeb tagatiskontolt väljamakseid alates 2005.a, on läbinud mitmed auditid ja riigikontrollid ning on toiminud läbivalt sama põhimõtte järgi – hageja kui väljamaksja peab kinni ka tasudelt ettenähtud maksud; 4) ei ole apellandi viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjakohane. Nimetatud vaidluses oli teemaks, kas saneerimisteenust võib osutada ka juriidilise isiku kaudu, ja juhul kui saneerijaks on juriidiline isik, siis tasult isiku töötasuga seonduvaid makse ei tasuta. Antud juhul on kohus otsustanud, et saneerijaks on K. Klaar kui füüsiline isik. Kostja ja Harju Maakohtu kohtuniku Viivi Villemsoni vahel enne Harju Maakohtu 30.04.2010 lahendi tegemist peetud kirjavahetus kajastab selgelt, et vaidlus K. Klaarile kui füüsilisele isikule väljamakse tegemiseks määramise kohta oli teemaks juba siis ning kostja oli teadlik kohtuniku seisukohtadest. Kuna lahend, millega määrati saneerijaks K. Klaar kui füüsiline isik ja väljamakse tehti sellest tulenevalt samuti füüsilisele isikule, on jõustunud, on hageja väljamaksete tegemisel ja maksude arvestamisel käitunud õiguspäraselt.
oleksid ära näidatud ka väljamaksetelt kinnipidamisele kuuluvad summad. Nende puudumine aga ei tähenda, et maksude kinnipidamiseks alus puuduks.
hageja tegutses riigiasutuse staatuses ning seaduste kohaselt oli tal kohustus seaduses ettenähtud maksud töötasu väljamakselt kinni pidada.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.